lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4752/2

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4752/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
943
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

05.01.2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4752

Haldusasi

Keila linna Eesti Reformierakonna fraktsiooni kaebus Keila Linnavolikogu 09.12.2025 otsuse nr 54 osaliseks tühistamiseks ja Keila Linnavolikogu kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Keila linna Eesti Reformierakonna fraktsioon

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Keila linna Eesti Reformierakonna fraktsiooni kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Keila linna Eesti Reformierakonna fraktsioon esitas 30.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 09.12.2025 otsuse nr 54 „Sotsiaalkomisjoni koosseisu kinnitamine“ osaliseks tühistamiseks ja Keila Linnavolikogu kohustamiseks kinnitama sotsiaalkomisjoni koosseis uuesti viisil, mis vastab kohaliku omavalitsuse korralduse (KOKS) § 47 lg-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Kaebuses selgitatakse, et Keila Linnavolikogus on 21 liiget, kellest Reformierakonna fraktsioonil on 4 liiget ehk 19% volikogu koosseisust. Sotsiaalkomisjonis on 11 liiget. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt peaks Eesti Reformierakonna esindatus sotsiaalkomisjonis olema seega vähemalt 2 liiget, kuid Keila Linnavolikogu 2. istungil 09.12.2025 kinnitati komisjoni koosseisu vaid üks Eesti Reformierakonna esitatud kandidaat. Istungil juhiti tähelepanu proportsionaalsuse rikkumisele, kuid sellest hoolimata kinnitati sotsiaalkomisjoni koosseis muutmata kujul. Kaebuses leitakse, et proportsionaalse esindatuse näol ei ole tegemist üksnes poliitilise kokkuleppega, vaid KOKS § 47 lg-st 1 tuleneva kohustusega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et volikogu komisjonide moodustamisel ei ole proportsionaalsus pelgalt soovituslik põhimõte, vaid siduv õiguslik standard: kohaliku omavalitsuse volikogu komisjonide koosseis peab peegeldama volikogu poliitilist koosseisu selliselt, et ükski poliitiline jõud ei oleks põhjendamatult alaesindatud (RKHK otsus 3-3-1-55-13, p 14). Samuti leidis Riigikohus, et proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine komisjonide moodustamisel võib kaasa tuua

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

haldusakti tühistamise, kuna sellega piiratakse vähemuses oleva fraktsiooni õigust osaleda volikogu töö sisulises ettevalmistamises (RKHK otsus nr 3-3-1-19-09, p 11). Käesoleval juhul on Eesti Reformierakonna fraktsioon sotsiaalkomisjonis selgelt alaesindatud, võrreldes volikogu koosseisuga. Erinevus (19% vs 9,1%) ei ole marginaalne ega põhjendatav komisjoni töö eripäraga. Riigikohus on rõhutanud, et proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka komisjoni liikmete üldarvu, mitte üksnes proportsioone, sest väiksema arvuga komisjonides võib isegi ühe koha erinevus tähendada olulist kõrvalekallet proportsionaalsuse põhimõttest (RKHK otsus nr 3-3-1-80-14, p 18). Kaebuse järgi oli tegemist ka kaalutlusveaga, kuna proportsionaalsuse rikkumisele juhiti tähelepanu juba volikogu istungil, kuid otsus võeti vastu, seega ei kaalutud seadusest tuleneva kohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 3).
4.Kuigi kaebuses on viidatud KOKS § 47 lg rikkumisele 1, tuleneb proportsionaalset esindatust puudutav põhimõte KOKS § 47 lg-st 1 3. Selle sätte kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.
5.Riigikohus on 12.03.2019 lahendis nr 3-17-2784 KOKS § 47 lg 1 3 kohta selgitanud, et sellest sättest ei tulene subjektiivset õigust Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes. Riigikohtu selgituste kohaselt annab KOKS § 47 lg 1 3 volikogu liikmele võimu nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist vaid volikogusiseste õigussuhete raames (vt otsuse p 9). Riigikohus sedastas, et PS § 15 lg-s 1 ja HKMS § 44 lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes. Otsus volikogu komisjonide koosseisu kinnitamise kohta ei ole suunatud väljapoole, vaid see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Riigikohus jäi seega kõnealuses lahendis juba varasemas praktikas väljendatud seisukohale, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (vt viidatud otsuse p 8 ja seal toodud viited).
6.Praegusel juhul on kaebuse esitajaks mitte volikogu liige, vaid Keila linna Eesti Reformierakonna fraktsioon, mis Keila linna põhimääruse § 8 lg 2 kohaselt on volikogu tööorganiks. Eelnevas punktis viidatud lahendis selgitas Riigikohus fraktsioonidesse puutuvalt ühtlasi seda, et ehkki KOKS § 47 lg 1 3 peab silmas fraktsioonide esindatust volikogu komisjonides, ei ole fraktsioon igaüks PS § 15 lg 1 mõttes ega ka isik, kellel on kaebeõigus PS § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 järgi (vt viidatud otsuse p 10). Tegu on juriidiliseks isikuks mitteoleva volikogu liikmetest koosneva korporatiivse ühendusega, mis saaks kohtusse pöörduda ainult juhul, kui seadus sellise võimaluse ette näeks. Fraktsioonile saaks niisiis kaebeõiguse anda HKMS § 44 lg-s 3 nimetatud eriregulatsiooni kehtestamisega, kuid praegu seda tehtud ei ole. Riigikohus rõhutas ka seda, et asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda enda poliitilise tahte 2(3)

realiseerimiseks ebaõnnestunuks, ei õigusta siiski kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele (vt p 11).

7.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub selles asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg 2 p 1, ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
8.Seoses kaebuses viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsustele peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et ükski kaebuses toodud viidetest ei vasta selle väidetavale sisule ega puuduta mingil määral kaebuse temaatikat. Soovides tugineda konkreetsele kohtupraktikale, tuleks esitatavad viited eelnevalt vähemalt üle kontrollida. Kaebajal ei ole lubatud kohut eksitusse viia (HKMS § 28 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium