X esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Tartu Vanglat paigutama taotleja edaspidi avatud osakonda
Menetlusosalised
Taotleja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).
Viru Vanglas vahistatuna kinni peetav X esitas 18. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vanglat paigutama ta edaspidi avatud osakonda. Taotleja põhjendab taotlust järgmiselt. Tal toimuvad tal kriminaalasjas nr 120-9586 kohtuistungid. Ajavahemikul 25. november kuni 9. detsember 2025 etapeeriti ta Tartu Vanglasse ning paigutati kambrisse, mille kõrval asuvas kambris olnud kinnipeetav ööpäev läbi ainult lõhkus ja karjus. Taotleja ei saanud rahu, magada ega istungile keskenduda. Taotlejal puudus õiguskaitsevahend, et taotleda enda ümberpaigutamist avatud osakonda, kus on tagatud isikuvabadused, s.o suhtlemis- ja liikumisvabadus. Taotlejal on istungid tulemas ka 2026. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis ning ta soovib Tartu Vanglasse etapeerimisel oma õigusi kaitsta. Taotleja esitas oma paigutamise osas Tartu Vanglale vaide, milles nõudis edaspidiselt enda paigutamist avatud osakonda, kus on vahistatud. Kuna esitatud vaie ei pruugi tema õigusi tagada, taotleb ta esialgse õiguskaitse kohaldamist.
3-25-4633 Taotleja esitas ta 18. detsembril 2025 Viru Vanglale taotluse, et tema isikuarvelt kantaks üle käesolevas asjas tasumisele kuuluv riigilõiv 20 eurot.
2.Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 30. detsembril 2025 kohtule X 12. detsembri 2025. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/588-1, 12. detsembri 2025. a pöördumise nr 6-7/225/4501-1, Tartu Vangla 19. detsembri 2025. a vastuskirja nr 6-7/2-25/4501-2 ja X 22. detsembri 2025. a vaide 1-8/2-25/259-1. Tartu Vangla selgitab, et X paiknes Tartu Vanglas ajavahemikus 25. november kuni 9. detsember 2025 seoses Tartu Ringkonnakohtus kriminaalasjas nr 1-20-9586 toimunud kohtumenetlusega. Tartu Vanglale teadaolevalt on kohtuistungid planeeritud ka 26. jaanuariks 2026, 23. veebruariks 2026 ja 3. märtsiks 2026. Tartu Vangla saab X esialgsest õiguskaitse taotlusest aru selliselt, et tema sooviks ja eesmärgiks on, et edaspidiste menetlustoimingute ajaks Tartu Vanglasse saabumisel paigutataks ta vahistatutele mõeldud avatud osakonda, mis tagaks tema isikuvabaduse (liikumis- ja suhtlemisvabadus). Taotleja põhjendab küll oma soovi avatud osakonda paigutamiseks kaaskinnipeetava tekitatud lärmi tõttu suletud osakonnas, kuid taotlusest ja vanglale esitatud pöördumistest nähtub pigem, et ta ei ole rahul sellega, et Tartu Vanglasse saabumisel ei ole talle tagatud osakonna piires liikumisvabadust ja tema sooviks on sellise liikumisvabaduse saamine tulevikus. Tartu Vanglas on pooleli vaidemenetlus, milles vahistatu nõuab edaspidiselt tema avatud osakonda paigutamist. Tartu Vangla on seisukohal, et X nõue Tartu Vanglasse saabumisel avatud osakonda paigutamiseks on vähese eduväljavaatega. Kuigi kehtiv õigus (justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 8 lg 1 näol) annab vahistatule õiguse liikumiseks väljaspool kambrit osakonna piires vähemalt 4 tunni ulatuses, seab VSkE § 8 lg 4 sellisele liikumisvabadusele ka piirangud. Vanglale ei ole äratuntav, milliste pöördumatute kahjulike tagajärgede saabumist soovib X tõrjuda olukorras, kus kehtiv õigus temale kohtuistungitega seonduvalt ajutiselt Tartu Vanglas viibimise ajal osakonna piires liikumis- ja suhtlemisvabadust ette ei näe. On mõistetav, et sellise liikumisvabaduse puudumine on ebameeldiv, kuid mitte igasuguse ebameeldiva olukorra tekkimine ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ka teise kinnipeetava tekitatud lärmi talumine võib olla häiriv ja ebameeldiv, kuid ajutise vanglas viibimise valguses ei ole vanglale äratuntav selliste pöördumatult kahjulike tagajärgede saabumine, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ajal, mil X viibis Tartu Vanglas, paiknes tema kambri läheduses (kambrite 101 ja 104 vahel on kaks kambrit) ka lärmi tekitanud kinnipeetava kamber. Selliselt lärmi tekitamine on normist hälbiv käitumine, kuid vangla võimalused sellise tegevuse lõpetamiseks on piiratud. Kui kinnipeetav tekitab osakonnas lärmi, ei piirdu selle mõju ainult kinnipeetavatega, vaid lärm mõjutab ka ametnikke. Tavapäraselt suhtlevad ametnikud lärmi tekitava kinnipeetavaga, püüavad teda rahustada ja veenda teisi häiriv tegevus lõpetada. X Tartu Vanglas viibimise ajal toimetati näiteks neljal ööl lärmi tekitanud kinnipeetav hilistel õhtutundidel või juba öisel ajal teise eluhoonesse. Vanglas viibivad väga erinevaid inimesi. Arvestades vangla piiratud võimalusi kinnipeetavate paigutamisel ja vangistuses viibivate inimeste eripärasid, ei ole vanglal alati võimalik tagada vaikust. Teisi häiriva käitumise korral püüab vangla siiski sellist tegevust lõpetada. Eelnevat arvestades palub Tartu Vangla jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Taotleja esitas 31. detsembril 2025 kohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovib saada riigi õigusabi, et vaielda vastu vastustaja seisukohtadele. Taotleja põhjendab taotlust sellega, et ta on 2
3-25-4633 vene rahvusest ja siiani on ta saanud abi kaaskinnipeetavatelt. Edaspidi vajab ta aga juristi õigusnõustamist ja abi.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus märgib esmalt, et haldusasi nr 3-25-4633 jagati juhuslikkuse põhimõttest lähtudes kohtunik Ene Andresenile (kohtute seadus § 37). Kuna kohtunik Ene Andresen viibib puhkusel ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline menetlustoiming, teeb käesoleva määruse kohtunik Sirje Kaljumäe vastavalt Tartu Halduskohtu esimehe 28. novembri 2025. a käskkirjaga nr 11-1/25/5 kehtestatud „25. novembri 2025. a üldkogul kinnitatud Tartu Halduskohtu 2026. aasta tööjaotusplaan“ p-le 4.
5.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (HKMS § 251 lg 1 p 3), et edaspidi Tartu Vanglas viibides paigutataks ta avatud osakonda. Taotleja on Viru Vanglas vahistatuna kinni peetav isik, kellele on planeeritud kohtuistungid Tartu Ringkonnakohtus ning selleks ajaks toimetatakse ta Viru Vanglast ajutiselt Tartu Vanglasse. VSkE § 8 lg 1 kohaselt tuleb võimaldada kinnipeetavale oma osakonnas liikumiseks vaba aeg vähemalt neli tundi. VSkE § 8 lg-st 4 aga tuleneb, et VSKE § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisõigust ei ole kinnipeetaval, kes viibib seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas. Viidatud regulatsioon kehtib ka vahistatule (VSkE § 1 lg 2). Seetõttu paigutatakse taotleja Tartu Vanglasse toimetamise korral suletud osakonda. Suletud osakonnas viibib taotleja ööpäevaringselt oma elukambrise (Tartu Vangla kodukorra p 1.5). Kohus mõistab taotleja eesmärki sarnaselt vanglaga selliselt, et tema tahteks on säilitada VSkE § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisvabadus ka siis, kui ta toimetatakse ajutiselt seoses Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungitega Tartu Vanglasse ning selle eesmärgi saavutamiseks taotleb ta Tartu Vanglas vahistatutele mõeldud avatud osakonda paigutamist.
6.Esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav. Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Tartu Vanglas on registreeritud taotleja 22. detsembri 2025. a vaie, milles ta nõudis ettekirjutuse tegemist edaspidiselt Tartu Vanglasse saabumisel avatud osakonda paigutamiseks.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamist on alust kaaluda juhul, kui taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Selleks peaks esinema kahjuliku ja hiljem ebamõistlikult raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumise oht (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kui kohus rahuldaks taotleja esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse äraotsustamist vältida (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid taotlejal olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse
3
3-25-4633 tulemuse äraotsustamine oleks põhjendatud siis, kui taotlejal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus leiab, et taotleja vajadus esialgse õiguskaitse järele ei ole praegusel juhul piisav õigustamaks Tartu Vangla kohustamist paigutama taotleja edaspidi avatud osakonda. Kõnealused kohtuistungid, mille raames taotleja ajutiselt Tartu Vanglasse paigutatakse, on planeeritud 26. jaanuariks 2026, 23. veebruariks 2026 ja 3. märtsiks 2026. Tegemist on üksnes ajutise paigutamisega teise vanglasse ning taotleja ei pea taluma VSkE § 8 lg-st 4 tulenevat liikumisvabaduse piirangut pikemaajaliselt. Seda arvestades ei nähtu kohtule, et taotlejat ähvardaksid praegu pöördumatult kahjulikud tagajärjed, mida tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust ka taotleja viidatud asjaolud – kõrvalkambris viibinud kinnipeetava põhjustatud lärm. Esmalt märgib kohus, et pole ette teada, et ka järgmisel Tartu Vanglas viibimise ajal selline olukord kindlasti korduks. Teisalt tuleb möönda, et vanglas on paratamatu, et kinni peetavad isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi vanglas viibivaid isikuid. Seejuures ei saa vangla kinnipeetava poolt müra tekitamist täiel määral vältida, sest arvestada tuleb ka müra tekitava isiku õigustega (nt võib liiga sagedane ümberpaigutamine tema vaimset tervist halvendada). Tartu Vangla 30. detsembri 2025. a vastuse kohaselt ei jää vangla siiski taolise tegevuse suhtes passiivseks ning püüab teisi kinni peetavaid häiriva tegevuse lõpetamiseks rakendada kohaseid meetmeid.
9.Kohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ka seetõttu, et taotleja võimalus Tartu Vangla tegevuse vaidlustamiseks on pigem vähene. Põhivaidluse tulemuse äraotsustamiseks esialgse õiguskatse korras peaksid vaidel või kaebusel olema head eduväljavaated. Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2025. a vastuskirjaga nr 6-7/2-25/4501-2 rahuldamata X taotluse paigutada ta edaspidi Tartu Vanglasse saabumisel avatud osakonda. Vangla põhjendas, et VSkE § 8 lg 1 annab küll vahistatutele õiguse liikuda väljaspool elukambrit, kuid sama paragrahvi lg 4 piirab ajutiselt kohtuistungi või menetlustoimingu tõttu teise vanglasse saabunud vahistatu sellist liikumisvabadust. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et olukorras, kus kehtiv õigus ei näe ette ajutiselt teises vanglas viibivale kinnipeetavale liikumisvõimalust osakonna piires, ei saa sellise võimaluse puudumine olla õigusvastane ning kaebaja esialgse õiguskaitse raames esitatud taotlusega ei saaks ta kaitsta enda kehtivast õigusest tulenevaid õigusi. Praeguse juhtumi asjaoludel ei ole alust pidada asjakohaseid sätteid ka põhiseadusvastaseks.
10.Eelnevast tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249 lg 1).
11.Taotleja esitas 31. detsembril 2025 kohtule riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et taotleja soovib saada riigi õigusabi korras esindajat enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
11.1.Kohus ei pea taotlejale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on juba iseseisvalt esitanud vanglale vaide ja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kohtul puudub alus arvata, et taotleja ei saaks vaide rahuldamata jätmise 4
3-25-4633 korral ka halduskohtule kaebuse koostamisega iseseisvalt hakkama. Kohus märgib, et halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja taotluse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus taotlejale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Seega puudub kohtul kahtlus, et taotleja ei oleks võimeline iseseisvalt menetluses osalema.
11.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
12.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.