Jevgeni Kuznetsovi kaebus Viru Vangla vastu rikutud spordijalanõude „Puma“ samaväärsete asendamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: Jevgeni Kuznetsov Vastustaja: Viru Vangla Jätta kaebus läbivaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik 1.Tartu Halduskohtusse laekus 26.12.2024 Jevgeni Kuznetsov (kaebaja) poolt esitatud kaebus, mida ta täiendas 6.01.2025 ja 9.11.2025. Kaebuse kohaselt andis kaebaja 19.09.2024 remonti jalanõud „Puma“ maksumusega 119 eurot. Tagasi sai kaebaja rikutud jalanõud, kuna kingsepp kasutas valesid töövõtteid. Kaebajal ei ole jalutamiseks jalanõusid. Seega soovib kaebaja jalanõude asendamist samaväärsetega. Kaebaja esitas vanglale hüvitamis- ja heastamisnõuded 10.10.2024 ja tasus kaebuse esitamise eest riigilõivu.
2.Tartu Halduskohus esitas 31.12.2024 ja 7.01.2025 Viru Vanglale kohtunõuded.
3.Viru Vangla vastused kohtunõudele laekusid kohtusse 10.01.2025 ja 13.01.2025.
4.Tartu Halduskohtu 24.1.2025 määrusega võeti kaebus menetlusse.
Vastustaja vastas kaebusele 13.2.2025. Kohtu seisukoht
6.Kohtu menetluses on kaebaja hüvitamiskaebus Viru Vangla vastu. Kaebaja leiab, et vangla tekitas talle mittevaralist kahju, kuna ta andis remonti jalanõud „Puma“ maksumusega 119 1
3-24-3467 eurot ning tagasi sai rikutud jalanõud, kuna kingsepp kasutas valesid töövõtteid. Kaebajal ei ole jalutamiseks jalanõusid. Seega soovib kaebaja jalanõude asendamist samaväärsetega.
7.HKMS § 151 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2’ sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Avaliku võimu kandja tegu on õigusvastane, kui ta on eiranud temale õigusaktist tulenevat kohustust. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama seaduse § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning, kas avaliku võimu kandja tegevus, millega talle väidetavalt kahju tekitati, on olnud õigusvastane, ja kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele.
8.Vastustaja on leidnud, et tõendamiskoormus on HKMS § 59 lg 1 esimese lause järgi esmajoones faktiväite esitanud menetlusosalisel. Kaebaja peab seega tõendama, et tema jalanõud just parandamise käigus rikutud said ning talle seega kahju tekitati. Samuti peab kaebaja tõendama kahju suurust. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja väited on ümber lükatud kohtunõuete vastuse lisadena esitatud jalanõudest tehtud piltidega ja ametniku poolt antud selgitustega, aga samuti üldtuntud teadmistega jalatsite kasutusajast (dtl 33-38). Üheks varalise kahju hüvitamise eelduseks on varalise kahju olemasolu. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
9.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei ole ühegi õigusakti alusel kohustatud jalatsite parandamise teenust pakkuma.
10.Alati ei ole kinnipeetavatel võimalik endale uute jalatsite ostmist lubada, aga samuti, et pikendada asjade elukaart ning seeläbi vähendada jäätmete teket, on vangla näinud ette mõningased võimalused jalatseid parandada. Tulenevalt Viru Vangla kodukorrast p. 11.2.10 on kinnipeetaval võimalik kasutada vanglateenistuse vahendusel isiklikke jalanõude parandamise teenust hinnakirja alusel. Antud teenuse kasutamine on vabatahtlik ning riisiko lasub teenuse kasutajal endal. Nii tuleb arvestada, et jalatsid on sellised esemed, mille kasutusiga ammendub tihtipeale lõplikult ning mitte kõik kulumisest tekkinud tagajärjed ei pruugi avalduda esmasel visuaalsel vaatlusel.
11.Võlaõiguseseadus (VÕS) § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei 2
3-24-3467 tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus nõustub vanglaga, et jalatsite parandamise töö vastab keskmisele kvaliteedile, mistõttu ei ole vanglale omistatav töövõtu kohustuste rikkumine ega ka õigusvastane tegevus. Alates 20.10.2023 on jalanõud olnud kinnipeetaval kambris. Kui kaebaja oma jalanõud taotluse alusel kingsepa kätte parandusse andis, soovis ta, et jalanõude tallad ära liimitaks. Pärast parandamist aga kurtis ta, et jalanõude ninaosad on rikutud. Tuvastatud on jalatsite fotode alusel, et kahjustused, mis jalanõudel esinevad, tekkisid pideva kandmise tulemusel. (dtl. 15 jj). Kingsepp teeb oma tööd parimate oskuste järgi ning jalanõude taldade liimimine selliseid kahjustusi ei tekita. Inspektor-kontaktisiku koostatud õiendis (samuti kohtunõude vastuse lisana esitatud), selgitab ta, et Jevgeni Kuznetsov andis oma spordijalanõud remonti 16.09.2024. 07.10.2024 sai ta oma jalanõud remondist tagasi. 08.10.2024 näitas kaebaja kontaktisikule oma jalanõusid, mis tema hinnangul remondis olid ära rikutud. Tema sõnul oli ilmselt kasutatud liiga kuuma õhku, mis on teinud jalanõude ninad kõvaks ja rabedaks ning mis jalga pannes ka rebenesid. Samuti andis väidetavalt tald lahti jalanõu külje pealt. Piltidel, mis on tehtud enne jalanõude remonti minekut, ei ole otseselt jalanõude ninaosasid näha. Kirjeldatu alusel ei ole võimalik tagantjärgi kindlaks teha, kuivõrd kahjustunud olid jalanõude ninaosad enne remonti. Vastustajale ei ole kohustuste rikkumine ega ka õigusvastane tegevus omistatav.
12.Jalanõud on esemed, mida saab käsitleda tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi (TsÜS) § 52 lg 1 alusel äratarvitatava vallasasjana, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast. Loomulik jalanõude kulumine nende kasutamisel vähendab nende väärtust, kuniks need on rahalises mõttes väärtusetud. Üksuse juht kinnitas, et tossud on saadud postipakist ca aasta tagasi ning on sellest saadik ka kasutuses. On loomulik, et pideva kandmise tulemusena jalanõud kuluvad. Jalatsite ressurss on paljuski sõltuv ka kandmisviisist, mitte ainult ajast. Seegi, et kaebaja spordijalatsite tallad olid pealse küljest lahti, kinnitab, et jalatsid olid jõudnud oma kasutusressursi lõppu. Tegemist ei ole tavapärase probleemiga, saab lugeda üldteadaolevaks, et taldade lahtitulek seondub teistegi teguritega – olgu selleks nt kalendaarne vanus ja kogu materjali väsimine, või siis spordijalatsite puhul nende agressiivne kasutamine– pallilöögid, tugevad põrked vms. On vältimatu, et sellistel puhkudel kannatab ka jalatsite pealismaterjal. Nii kahju hüvitamise kui heastamise (tagajärgede kõrvaldamise) nõue on suunatud ühele eesmärgile – taastada isiku materiaalne olukord, mis oli enne väidetavat kahjujuhtumit. Praktikas on rõhutatud, et kahju hüvitamise instituudi kaudu ei ole üldjuhul lubatav kahju kannataja rikastumine, st kahjuhüvitis ei tohi olla suure, kui asja harilik väärtus kahjujuhtumi hetkel. Olukorras, kus isikule kuuluv äratarvitatav ese on kulunud sedavõrd, et tema materiaalne väärtus on ammendunud, oleks rahaline hüvitis uue eseme väärtuses, või siis selle asendamine uue esemega, põhjendamatu isegi juhul kui vangla tegevuse õigusvastasust saaks jaatada. See, kui kinnipeetaval, kel ei ole omal rahalisi vahendeid, ei ole võimalik endale jalatseid soetada, tuleb lahendada aga teises menetluses (nt taotlus vangla kulul jalatsite saamiseks ja sealt edasi vajadusel kohustamisnõue). Sellist nõuet hetkel aga esitatud ei ole. Kirjeldatu alusel ei ole ühegi õigusakti alusel Viru Vangla kohustatud sellist teenust kaebajale 3
3-24-3467 pakkuma ning antud teenuse kasutamine on vabatahtlik ning riisiko lasub teenuse kasutajal endal. Riisiko selle üle, et tehtud töö ei vastanud kaebaja ootusele, kannab kaebaja.
13.Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (RKHKo nr 3-20-1449 p. 30.4). Õiguspärase toiminguga kahju tekitamise korral näeb RVastS § 16 lg 1 ette õiguse nõuda varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses kui kahju tekitati põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava halduse toiminguga. Halduskohus leiab, et jalatsite parandamist ülalmärgitud viisil ei saa pidada kaebaja põhisõigusi erakordselt piiravaks toiminguks. Ka juhul, kui pidada toimingut põhisõigusi erakordselt piiravaks ei oleks kaebajal õigust nõuda hüvitist. RVastS § 16 lg 2 p 1 ja p 2 järgi, kui seadus ei sätesta teisiti, ei saa RVastS § 16 lg-s 1 nimetatud hüvitist nõuda ulatuses, milles põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides või isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega. Käesoleval juhul oli jalatsite parandamine muu hulgas ka kaebaja enda huvides. HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelnimetatud eeldust suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene. Halduskohus kordab, et jalatsite parandamise töö vastab keskmisele kvaliteedile, mistõttu ei ole vastustajale omistatav töövõtu kohustuste rikkumine, aga samuti õigusvastane tegevus ning vangla ei ole oma tegevusega kaebajale kahju tekitanud.
14.Halduskohus selgitab kaebajale, et tarbijaõiguste rikkumise korral sätestab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 24 lg 9, et kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega, võib tarbija esitada avalduse vaidluse lahendamiseks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele või maakohtule.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2’ alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.