lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4624/4

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4624/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AdvS § 19 lg 1, 2RÕS § 20 lg 3, 31Riigi õigusabi osutaja vahetamineAdvS § 16 lg 2AdvS § 18 lg 1HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 44 lg 1KaebeõigusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4624

Haldusasi

N.W kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 15.12.2025 otsuse nr 2-15/25/813 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Tagastada kaebus.
4.Lahendi avalikustamisel asendada kaebaja ja advokaadi nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.N.W esitas 03.11.2025 advokatuuri aukohtule avalduse (dtl 14-15) kontrollida tsiviilasjas nr 223-9972 riigi õigusabi osutava vandeadvokaadi Q.R tegevust. Kaebajale on määratud riigi õigusabi tsiviilasjas nr 2-23-9972, kus kohus menetleb kaasomanike kaasomandis olevate kinnistute kasutuskorra kindlaks määramist. Maakohus võttis menetlusse kaasomanike hagi kaebaja vastu kõigi kaasomandis olevate kinnistute kaasomandi lõpetamise nõudes tsiviilasjas nr 2-25-12773, liitis selle tsiviilasja kohtuasjaga nr 2-23-9972. Maakohus jättis kohtuasja nr 2-23-9972 raames kohtuasjas nr 2-25-12773 esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna kohus on riigi õigusabi taotluse juba tsiviilasjas nr 2-23-9972 rahuldanud. Pärnu Maakohus lükkas 11.06.2025 määrusega nr 2-25-8885 edasi kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine kuni tsiviilasja liitmise küsimuse otsustamiseni tsiviilasjaga nr 2-23-9972. Kohus leidis, et juhul, kui kohus otsustab tsiviilasjad nr 2-25-8885 ja 2-23-9972 liita, puudub kohtul vajadus riigi õigusabi taotluse lahendamiseks. Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrusega nr keeldus kohus võtmast menetlusse kaebaja avaldust kaasomanike vastu kasutuseelise välja mõistmiseks ja jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjusel, et vastav nõue tuleb esitada tsiviilasja nr 2-23-9972 raames, milles on kaebajale antud riigi õigusabi. Avaldaja on esitanud advokaadile oma vastused ja taotlused, kuid advokaat on keeldunud nende nõuete ja taotluste esitamisest, sest 03.08.2023 antud riigi õigusabi ei kata selliste kulude tegemist/esitamist. Avaldaja taotleb, et aukohus teeks riigi õigusabi osutavale advokaadile ettekirjutuse koostada esialgse õiguskaitse taotlus, mis reguleeriks kaasomandis oleva vara kasutamist ja valdamist kuni 1(5)

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2-25-12973

tsiviilasjas nr 2-23-9972 tehtava lahendi jõustumiseni ning koostada ja esitada kaebaja kui kaasomaniku nimel kaasomanikelt kaebaja kasuks kasutuseelise ja hüvitise sh kaasomanike tegevusetuse tulemusel tekitatud kahju s.o saamata jäänud Natura2000 erametsa toetuse välja mõistmiseks.

2.Aukohus otsustas 13.11.2025 istungil läbi vaadatud ja 15.12.2025 allkirjastatud otsusega (dtl 5356) mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi Q.R tegevuse suhtes seoses vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Pärnu Maakohus määras kaebajale 03.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9972 riigi õigusabi tema esindamiseks kõnealuse tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses kohaliku omavalitsuse reklaami avaldamise nõude esitamisega. Kohus vastas jaatavalt advokaadi küsimusele, kas riigi õigusabi hõlmab ka kasutuskorra kindlaksmääramise nõuet, ning advokaat esitas 04.09.2023 kaebaja nimel kohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Seejärel esitasid teised kaasomanikud hagi kaasomandi lõpetamiseks, mis liideti tsiviilasja nr 2-239972 juurde. Kuigi advokaadil tuleb õigusteenuse osutamisel lähtuda kliendi huvidest, siis õigusabi ulatus, s.o teemade ring, mille osas advokaat saab õigusteenust osutada, on piiratud sellega, mille tarbeks isikule riigi õigusabi anti. Advokaat on kaebajat tsiviilasjas nr 2-23-9972 esindanud ning teinud vajalikke toiminguid. Kaebaja on aga soovinud esialgset õiguskaitset seoses Natura 2000 toetuse taotlemisega, detailplaneeringu algatamisega ja kinnistute omandamisega riigile ning kaasomanikelt kasutuseelise välja mõistmiseks esitatava nõude koostamist ja esitamist, seonduvalt erinevate planeeringute, toetuste ja kasutuseelisega. Aukohus nõustub advokaadiga, et tsiviilasjas nr 2-23-9972 hõlmab riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamise kasutuskorra kindlaksmääramist ja kaasomandi lõpetamist. Samasugust arusaama kinnitab ka tsiviilasja lahendava kohtuniku 21.10.2025 advokaadile saadetud kinnitus. Määratud riigi õigusabi ulatusest väljuvate õiguslike küsimustega tegelemisest ja kaebaja õiguste realiseerimiseks vajalike toimingute tegemisest keeldumine ei ole advokaadile etteheidetav.
3.N.W esitas 18.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 15.12.2025 otsuse nr 2-15/25/813 tühistamiseks. Aukohtu otsus on sisutu ega ole eesmärgipärane. Kaebaja ei ole vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-239972 advokaadi poolt osutatud teenuseid, vaid advokaadi keeldumist osutada kaebajale riigi õigusabi korras õigusabi kaasomanike vastu suunatud nõuete ja taotluste koostamiseks ja esitamiseks kohtule. Kaebajal kui vähekindlustatud isikul puudub reaalne võimalus kaebeõiguse teostamiseks. Kaebaja loksutamine erinevate tsiviilasjade vahel ei ole kooskõlas menetlusökonoomikaga ning eesmärgiga kasutada otstarbekalt riigi finantsilise vahendeid vähekindlustatud isikute õigusnõustamisel. Koos kaebusega on esitatud ka menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus ning esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja taotleb aukohtu otsuse kehtivuse peatamist, välistamaks võimalus, et tsiviilasjas nr 2-23-9972 jätkatakse menetlus ilma käesolevas asjas otsuse jõustumist ära ootamata. Tsiviilasja menetlus on jõudnud sellisesse staadiumi, kus uute nõuete ja taotluste esitamine ei ole lubatav.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kaebuse tekstis on toodud nõuded ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastu, mis ei ole käesoleva asjaga seotud. Kuna kaebaja on samad nõuded esitanud kohtuasjas nr 3-25-717, jätab kohus need nõuded tähelepanuta. 2(5)
5.Kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
6.Aukohus arutab mh advokaatide distsiplinaarsüüteoasju (advokatuuriseadus (AdvS) § 15 lg 1). Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusakte või kutseeetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (AdvS § 19 lg 1). Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule (AdvS § 18 lg 1). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada. Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tähendab seda, et kaebuse rahuldamisel kaebaja saaks mõne õiguse, hüve, asja, hüvitise vms; või vabaneks mõnest talle seatud kohustusest, keelust vms. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaebajal aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Aukohtumenetluse mõju kaebaja õigustele ei ole teistsugune ka juhul, kui tegemist on kaebajale riigi õigusabi korras määratud advokaadiga. RÕS § 20 lg 31 kohaselt kõrvaldab kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus edastab advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks. Seega teostab konkreetses kohtuasjas järelevalvet riigi õigusabi osutaja üle kohus. Kaebeõigust ei tulene ka kaebaja võimalikust soovist, et juhul kui aukohus leiaks, et toime on pandud süütegu, võiks karistuseks olla ka meede, mis ei võimaldaks advokaadil enam kutsetegevusega (AdvS § 19 lg 2 p-d 3 ja 4, RÕS § 20 lg 3) ega seega ka konkreetses kohtuasjas esindajana jätkata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust advokaadi karistamiseks ega ka sellele eelnevalt distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485 p 7). Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud.
7.Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-1148, p-d 8–10). Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus nr 3-18-1863, p 7; 05.02.2019 määrus nr 3-18-2282, p 11; 20.04.2017 määrus nr 3-17-559, p 5; 29.12.2015 määrus nr 3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; 03.03.2023 määruses nr 3-22-2528 ja 13.09.2023 määruses nr 3-23-797).

3(5)

Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms.

8.Aukohtu otsuse kohaselt on aukohus küsinud kaebuse kohta advokaadilt selgitust ning aukohus on kaebust 13.11.2025 istungil arutanud (dtl 53-56). Seega ei nähtu kohtule, et advokatuur oleks rikkunud kaebaja õigust menetlusreeglite järgimisele. Kui aukohtule esitatud avalduses kajastatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmeid saada, siis puudub sisuline vajadus anda võimalus esitada täiendavaid seisukohti (vrd haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2). Advokatuuriseadus ei nõua, et lisaks kaebuse esitamisele tuli aukohtul anda kaebajale veel täiendav võimalus esitada enda seisukohad aukohtu otsuse projekti kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485 p 9). Tallinna Ringkonnakohus on 27.05.2025 määruses nr 3-25-232 selgitanud, et huvitatud isiku taotluse sisuliselt lahendamisena (st isik saab esitatud taotlusele põhjendatud vastuse) tuleb käsitleda ka olukordi, kui aukohus lõpetab aukohtumenetluse või teeb aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta motiveeritud otsuse. Sellisel juhul ei ole alust väita, et asi oleks otsustatud huvitatud isiku kahjuks (p 10).
9.Kaebaja etteheiteks advokaadile on see, et advokaat on keeldunud esitamast uusi nõudeid ja esialgse õiguskaitse taotlust. Aukohus on nimetatud väidet kontrollinud ja sedastanud esmalt, et õigusabi ulatus, s.o teemade ring, mille osas advokaat saab õigusteenust osutada, on piiratud sellega, mille tarbeks isikule riigi õigusabi anti (p 7, dtl 56). Aukohus nõustus advokaadi seisukohaga, et kaebajale on riigi õigusabi antud üksnes kasutuskorra kindlaksmääramise ja kaasomandi lõpetamise küsimustes (p 8). Sealjuures pöördus advokaat sama küsimusega ka asja menetleva kohtuniku poole, kellelt sai vastava kinnituse (samas). Vastustaja esitatud materjalidest nähtub, et advokaat küsis kohtult, kas riigi õigusabi määramine katab ka kasutuseelise, Natura 2000 toetusega ja planeeringuteks nõusolekute saamisega seotud nõudeid, kuna advokaat on saanud aru, et riigi õigusabi katab ainult kasutuskorda ja kaasomandi lõpetamist (dtl 82). Kohus on advokaadile kinnitanud, et advokaat saab asjadest õigesti aru ja muid nõudeid riigi õigusabi ei kata (samas). Seega on advokaat ilmselgelt lähtunud kohtu suunistest ning aukohus ei ole teinud menetluslikke vigu. Kokkuvõttes ei tulene isikule kaebeõigust sellest, kui aukohus ei ole temaga nõustunud ja/või kaebaja soovitud viisil ja rangusega advokaadi käitumisele hinnangut andnud ja/või käitumist hukka mõistnud. Olukorras, kus aukohus taotluse esitajaga ei nõustu, ei pruugi mistahes põhjendused näida piisavad ja ammendavad. Seejuures pole aukohtu otsus haldusakt, millele kohalduksid HMS §-s 56 sätestatud ranged põhjendamise nõuded (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 11).
10.Kuna riigi õigusabi määrajaks, st vastava taotluse lahendajaks ning vajadusel RÕS § 20 lg 3 1 korras järelevalve tegijaks on asjaolude kohaselt tsiviilkohus, tuleb kaebajal vajadusel pöörduda selgituste saamiseks tsiviilasja menetleva kohtu poole.
11.Kuna aukohtu lahendil ei ole kaebaja õigustele ja kohustustele sisulist mõju ning siinse kohtumenetluse esemeks saaks olla üksnes aukohtu, mitte advokaadi tegevus, puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus sellele, et advokaati karistataks, 4(5)

sealjuures ka juhul, kui see võiks kaasa tuua uue advokaadi määramise (RÕS § 20 lg 3). Kaebajal on võimalik oma õiguseid kaitsta, sh riigi õigusabi ulatuse kohta selgitusi küsida vaidlusaluses tsiviilasjas. Kaebusel puuduvad ka siinse määruse punktis 9 toodut arvestades eduväljavaated. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

12.Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus ka menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotlus tuleks sisulise läbivaatamise korral jätta rahuldamata käesolevas määruses eelnevalt toodud põhjendustel, kuna taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ja asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p-d 2 ja 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium