Estonian Ammunition Plant OÜ kaebus kaitseministri 15.11.2024 käskkirja nr 1-2/24/204 osaliseks tühistamiseks ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Nitrotol OÜ vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Estonian Ammunition Plant OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Kadri Matteus ja Mart Parind Vastustaja I – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Merle Vilu Vastustaja II – Kaitseministeerium, volitatud esindaja Natalja Rüütel Kolmas isik – Nitrotol OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Estonian Ammunition Plant OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista Kaitseministeeriumilt Estonian Ammunition Plant OÜ kasuks välja menetluskulu 5040 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Kaitseminister otsustas 15.08.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/151 (dtl 10–11) anda valikpakkumise teel kasutusse ca 8900 m2 suuruse platsi ja maksimaalselt seitse hoidlat, mis asuvad kinnistul asukohaga Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Ämari lennuväli (registriosa 12552002, katastritunnus 86801:001:0375, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%, katastriüksuse pindala 8 989 519 m2, riigi kinnisvararegistri kood KV3948). Valikpakkumise korraldajaks määrati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Objekti kasutuseesmärk peab olema laskemoona või lõhkeainet sisaldava lahingumoona valmistamine.
2.Riigivara enampakkumisteade ja valikpakkumise tingimused avaldati 19.08.2024 Ametlikes Teadaannetes1.
3.Tähtajaks 10.10.2024 esitasid oma pakkumise kolm ettevõtet – ESTDEFIN Production OÜ, Estonian Ammunition Plant OÜ (kaebaja) ja Nitrotol OÜ (kolmas isik).
4.Kaitseminister kinnitas 15.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/204 (dtl 18–20) valikpakkumise võitjaks kolmanda isiku. Paremuselt teine oli kaebaja. RKIK-il tuli sõlmida hiljemalt kahe kuu jooksul valikpakkumise võitjaga riigivara kasutusleping.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kaitseministri 15.11.2024 käskkirja osaliseks tühistamiseks ning RKIK-i ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks.
6.Halduskohus võttis 16.12.2024 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajateks Kaitseministeeriumi ja RKIK-i ning kaasas kolmanda isikuna Nitrotol OÜ. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset 30 päevaks, keelates RKIK-il sõlmida kolmanda isikuga kaitseministri 15.11.2024 käskkirja alusel lepingut.
8.Halduskohus tühistas 14.01.2025 määrusega varem kohaldatud esialgse õiguskaitse ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
RKIK ja kolmas isik sõlmisid 22.01.2025 lepingu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja seisukohad:
10.1.Kaebaja vaidlustab käskkirja p 1.5 osas, mille järgi sai kolmas isik kõrgeimad hindepunktid nii kokkuvõttes kui ka tegevuskava lõikes, ja p 1.6 (kolmanda isiku valikpakkumise võitjaks tunnistamine) tervikuna.
10.2.Käskkiri on õigusvastane, sest seda ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebaja seab kahtluse alla kaebaja ja kolmanda isiku tegevuskavadele antud hindepunktid. Põhjendamine on eriti oluline, sest tegemist oli kaalutlusõiguse alusel tehtud hindamisotsusega. Valikpakkumine sisaldas 60% ulatuses subjektiivset hindamiskriteeriumit (tegevuskava), mis andis hindamiskomisjonile väga laia diskretsiooniruumi. Tegevuskava hinnati mitme erineva subjektiivseid hinnanguid nõudva alamkriteeriumi alusel ja mitme erineva komisjoniliikme poolt laial skaalal. Käskkirjas puudub teave selle hindamise läbiviimise ja tulemi kohta. Kaebajale ei ole tehtud kättesaadavaks mitte ühtegi täiendavaid põhjendusi sisaldavat 1
dokumenti. Põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Käskkiri on läbipaistmatu ja kontrollimatu, mis annab aluse selle tühistamiseks.
10.3.Kaebaja leiab ka protokolliga tutvumise järel, et haldusakti ei ole põhjendatud. Vastustajad asusid pakkumisi omavahel võrdlema, kuigi seda ei olnud hindamismetoodikas ette nähtud. Tekib küsimus, kas komisjon kontrollis pakkumistes kõikide nõutud osade olemasolu. Valikpakkumiste tingimuste p 4.3.1 kinnitab, et tegevuskava hindamine toimub tingimuste p-s 2.2 nimetatud osiste alusel, kuid protokoll kajastab üksnes pakkumiste omavahelist võrdlemist. Seega on pakkumiste hindamine valikpakkumise tingimustega vastuolus.
10.4.Valikpakkumise tingimuste p-s 2.2 puudutas vaid üks osa neljateistkümnest finantsplaani, mistõttu ei saa üksnes puudused finantsplaanis olla aluseks punktide langetamisele koguhindamisel olukorras, kus muudes küsimustes mistahes etteheited puuduvad. Protokoll ei kajasta puudusi finantsplaanis ja sellele on viidatud alles kaebuse vastuses. Tegemist on ebaproportsionaalselt madalate punktidega, kui ainus puudus oli seotud finantsplaaniga. Töötasu saab olla summaliselt alla täiskoormusele seatud alampalga määra nt juhul, kui töötajad töötavad osalise koormusega – see fakt ei saa olla eraldiseisvaks põhjuseks punkte langetada. Käive ei puudutanud üldse hindamist, mistõttu selle märkimine vastustajate poolt on asjakohatu.
10.5.Komisjon on arvestanud hiljem laekunud teavet, kuid pole teada, milline see teave oli. Protokollis on märgitud, et küsiti täpsustusi, kuid pole selge, mille kohta ja mida täpsemalt. Valikpakkumise tingimuste p 2.1 sätestab, et pakkumise koosseisus peavad olema esitatud kõik tingimuste p-s 2.2 nimetatud tegevuskava vastavad osised ja lisadokumendid. Ka hindamisele kuulub see sama pakkumise koosseisus esitatud dokument.
10.6.Käskkiri on haldusakt, mis peab olema haldusmenetluse seaduse § 56 lg-te 1 ja 2 järgi põhjendatud ning viidatud peab olema õiguslikule ja faktilisele alusele. Ka juhul, kui protokoll täiendab käskkirja, pidanuks selle protokolli tegema kaebajale teatavaks – seda tehti alles kohtumenetluses. Kaebajal ei olnud võimalik sisuliselt tutvuda kogu otsusega nõutud ulatuses. Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, toob see kaasa menetluskulude vastustajate kanda jätmise (HKMS § 108 lg 61).
10.7.Kuna lepingu aluseks olev haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada, langeb lepingu sõlmimise õiguslik alus ära ja see toob kaasa lepingu tühisuse.
11.Kaitseministeerium ja RKIK palusid jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
11.1.Valikpakkumise menetlus viidi läbi selleks, et võimalikult kiiresti ja tõhusalt suurendada Eesti riigi kaitsevõimet ja parandada tootmise kaudu laske- või lahingumoona kättesaadavust, kuna Ämaris on olemas selleks vastav julgeoleku- ja ohutusnõuetega taristu.
11.2.Kaebajale olid valikpakkumise tingimused teada ja ta ei ole neid vaidlustanud. Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine ja pakkumiste hindamine on reguleeritud valikpakkumise tingimuste p-s 4. Pakkumisi hindas kuueliikmeline komisjon, millesse kuulusid erinevate teadmistega spetsialistid. Tegemist on oma valdkonna ekspertidega, kes hindasid pakkumisi vastavalt valikpakkumise tingimustes sätestatud hindamiskriteeriumitele. Valikpakkumise tingimuste järgi pidi komisjon otsustama pakkumiste üle viie kriteeriumi alusel, arvestades nende osatähtsust: 1) tegevuskava – 60%; 2) objekti kasutustasu – 1%; 3) käive – 20%; 4) Eesti Kaitseväe vajadus toote järgi – 10%; 5) toote lepinguline kaetus – 9%. Tegevuskava osas hindasid komisjoniliikmed vastavust tegevuskava kirjeldusele esitatud nõuetele, mis on
3(10)
3-24-3389
loetletud valikpakkumise tingimuste p 2.2 alapunktides 2.2.1–2.2.14. Valikpakkumise tingimuste p 4.3.1 kohaselt oli pakkumises esitatud tegevuskava eest võimalik saada igalt komisjoniliikmelt hinne skaalal 1–10. Komisjoniliikmed pidid hindama tegevuskava iseseisvalt ja andma tegevuskavale kokkuvõtliku hinde, mille järel arvutati pakkumisele antud komisjoniliikmete hinnete alusel pakkumise keskmine hinne. Kõrgeima keskmise hinde saanud pakkumisele sai komisjon omistada 60 punkti.
11.3.Komisjoni koosolek toimus 08.11.2024 ja seal käsitleti valikpakkumisele esitatud pakkumisi ning nende vastavust tingimustele, samuti komisjoniliikmete hinnanguid pakkumistele ja nende antud hindeid. Komisjoniliikmete eraldiseisva hindamise tulemusel antud kokkuvõtlikud hinded protokolliti ja need sisalduvad dokumendis „Riigivara kasutusse andmine (Ämari Kaitseväe linnak) valikpakkumise teel pakkumiste protokoll“, mis vormistati ja allkirjastati 13.11.2024 (dtl 88–90). Samuti on pakkumiste protokollis fikseeritud komisjoniliikmete sõnaline kokkuvõtlik lühihinnang tegevuskavadele. Tegevuskavade hindamisel võeti lisaks arvesse komisjoni esitatud täpsustavatele küsimustele esitatud vastused (dtl 196–207). Seejuures esitati täiendavaid küsimusi kaebajale oluliselt rohkem kui kolmandale isikule. Muid läbirääkimisi pakkujatega hindamise jooksul ei peetud.
11.4.Kolmanda isiku tegevuskava sai kõigilt komisjoniliikmetelt kõige kõrgemad hinded ja nende alusel ka kõrgeima keskmise hinde, mille tõttu anti talle 60 punkti. Kaebaja edestas viimaseks jäänud pakkujat tegevuskava osas napilt ja talle omistati kindlaks määratud valemi kohase arvutuse alusel proportsionaalselt 43,73 punkti. Pakkumise protokolli kohaselt eristus kolmanda isiku pakkumine põhjalikkuse, läbimõelduse ja info läbipaistvuse poolest, seda läbivalt kõigi tegevuskava osiste osas. Samuti andsid vastused küsimustele veendumuse, et kolmas isik on teinud piisava ettevalmistustöö, jõudmaks tulemusteni lubatud ajagraafikus. Kolmanda isiku tegevuskava sisaldab kõigis nõutud punktides põhjalikku teavet, mis näitab selgelt, et ta suudab oma projekti lubatud ajal ellu viia. Kaebaja tegevuskava ja küsimuste vastused sellist veendumust ei loonud. Kolmas isik andis ka detailsed vastused kahele müügimahtu ja tööjõukulu puudutavale küsimusele, mis kinnitas veelgi, et pakkumine oli detseilselt läbi mõeldud. Nt kaebaja algses finantsplaanis (dokument nimetusega „Shared Assembley Plant“) oli välja toodud aastane kulu töötaja kohta oluliselt alla pakkumise esitamise hetkel kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-s 1 kehtestatud alamäära 820 eurot kuus. Arvestades, et ettevõtja tasuvus- ja finantsarvestus peab palgakuluna sisaldama ka tööjõumakse, siis planeeris kaebaja keskmise brutopalgana töötaja kohta oluliselt alla kehtiva alammäära. Kehtiv õigus keelab alammäärast madalamad töötasud (töölepingu seaduse § 29 lg 6). Kaebajalt paluti selles osas täpsustust (dtl 196–199). Kaebaja küll suurendas vastuses palgakulu, kuid ka see jäi alla kehtiva töötasu alammäära. Kaebajal olid seega tegevuskava finantsplaani puhul tehtud tööjõukulu osas ilmselgelt ebarealistlikud arvestused. Kolmanda isiku pakkumisega analoogseid probleeme ei esinenud.
11.5.Käibe osas võeti vastavalt valikpakkumise tingimuste p-dele 2.1.6 ja 4.3.3 pakkumise hindamisel arvesse pakkuja ja pakkuja juriidilisest isikust osanike / aktsionäride, kelle osalus pakkujas on 10 või enam protsenti, viimase lõppenud majandusaasta aruande netokäive, mis on esitatud äriregistrile või äriregistriga sarnast funktsiooni täitvale välisriigi asutusele. Pakkuja ja temas suuremat kui 10% osalust omavate juriidiliste isikute käive liideti ning seda hinnati tervikuna. Suurima käibesummaga pakkumine sai maksimumarvu punkte. Ka käibekriteeriumi eest sai kolmas isik kõige rohkem punkte (20), kuna tema käive oli kõige suurem. Kaebaja sai sama kriteeriumi eest valikpakkumise tingimuste p-s 4.3.3 märgitu valemi alusel arvutatuna 3,22 punkti. Seejuures ei esitanud kaebaja oma käibe kohta pakkumises õigeid andmeid ning pärast täpsustuse küsimist selgus, et pakkumises esitatu
4(10)
3-24-3389
puhul polnud tegemist käibega, vaid viitega omakapitali suurusele, ja tegelik käibenumber on äriregistri andmetel kordades väiksem.
11.6.Seega nähtub hindamisprotokollist üheselt, et tegevuskava ja käibe osas (kõige suurema osatähtsusega kriteeriumid) oli kolmanda isiku pakkumise paremus kaebaja pakkumise ees üliveenev. Hindamiskomisjoni liikmed andsid nii kokkuvõtlikult üheskoos kui igaüks eraldi kõige rohkem punkte just kolmandale isikule, mistõttu sai kolmas isik lõppastmes kaebajaga võrreldes rohkem punkte (99,97 punkti vs. 66,95 punkti).
11.7.Kaitseminister kinnitas pakkumiste protokollis fikseeritud tulemused 15.11.2025 käskkirjaga. Valikpakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks (sh nurjunuks tunnistamiseks) ei esinenud riigivaraseaduse (RVS) § 68 lg-tes 2 ja 3 nimetatud aluseid. Kuigi käskkirjas ei ole üksikasjalikke põhjendusi pakkumiste järjestuse osas, on p-s 1.5 nimetatud info põhjal tuvastatav, miks kolmanda isiku pakkumine oli parim. Kuna kolmas isik sai kahe enim osakaalu omava kriteeriumite alusel maksimaalsed hinded, on matemaatiliselt vältimatu, et selle mõjul on tema pakkumine parim, arvestades kõiki pakkumiste sarnasust kasutustasude osas ning samu hindeid ülejäänud kriteeriumite eest. Käskkirjas viidati pakkumiste protokollile, kus olid konkreetsed hinded ja tegevuskavade kokkuvõtlik lühihinnang. Käskkirjas endas olid vaid põhiandmed ja napisõnalised motiivid. Hindamisprotsess on käskkirja ja valikpakkumiste protokolli abil, arvestades ka eespool märgitud selgitusi, tervikuna jälgitav ja kontrollitav ning läbi viidud kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.
11.8.Asjaolu, et pakkumiste protokoll ei olnud kaebajale koos käskkirjaga samaaegselt kättesaadav, vaid see esitati talle hiljem (16.12.2024), on kahetsusväärne, kuid mitte määrav. Käskkirjas sisalduvad nii faktiline kui ka õiguslik alus, samuti olulisemad kaalutlused. Kuna pakkumiste protokoll üksnes täiendab põhjenduste osas käskkirja, siis oli kaebajal võimalik asja konteksti arvestades mõista vastava otsuse sisu ka ilma protokollita. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu komisjoniliikmete professionaalsete hinnangutega ja peab subjektiivselt oma tegevuskava paremaks, ei muuda käskkirja õigusvastaseks. Samuti ei muuda käskkirja õiguspärasust asjaolu, et kaebaja oleks eelistanud selle käskkirja põhjendusi näha teistsuguse sisu ja detailsusega. Käskkirja andmisel ei ole rikutud menetlus- ega vorminõudeid ja käskkiri on õiguspärane, mistõttu puudub alus selle üksikute punktide tühistamiseks.
11.9.Vaatamata sellele, et vastustaja esitas kaebajale täpsemaid hindeid sisaldava pakkumiste protokolli, ei ole kaebaja pidanud vajalikuks kaebuse põhjendusi täiendada ega selgitada, milles seisneb diskretsiooniviga.
11.10.Kuigi Ämari lennuväljal asuval maa-alal on praegusel ajal olemas sobilikud tingimused laske- või lahingumoona (sh lõhkeainet sisaldava) tootmise kiireks alustamiseks, ei ole tegemist ainsa kohaga, kus lähitulevikus tekib ettevõtjatel võimalus toota. Kaitseministeerium arendab kaitsetööstusparki, mille eriplaneering 2 on kavas kehtestada juba 2025. a augustis ja kus saaks tootmisega alustada 2026. a-l. Ka kaitsetööstuspargis on plaanis luua terviklik taristu ja anda riigi omandis olevaid kinnisasju ettevõtjatele pikaajaliselt kasutamiseks laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmise eesmärgil. Samuti on tehtud kaebajale ettepanek kaaluda tema tegevuseks muud sobivat riigivara, kuid kaebaja kirjad ei ole konstruktiivse sisuga ja tema tegelik huvi ei ole tuvastatav.
11.11.Kaebaja väide võrdlusmeetodi kasutamise kohta on ebaselge ja otsitud. Hindamiskomisjoni liikmed andsid hinded sõltumatult ja üksnes pakkumise tingimustes sätestatud kriteeriumite alusel, mitte omavahelises võrdluses.
12.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 2
12.1.Haldusakt on seaduslik ja põhjendatud. Pakkumiste hindamine viidi läbi valikpakkumise tingimuste kohaselt. Asjassepuutuvaid tingimusi (hindamiskriteeriume) vaidlustatud ei ole. Puudub alus kahelda hindamiskomisjoni poolt läbi viidud pakkumiste hindamise õiguspärasuses. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi argumenti, mis annaks alust järeldada, et hindamiskomisjon on kaebaja ja/või kolmanda isiku tegevuskavale punktide omistamisel eksinud. Haldusaktis ei esine kaalutlus- ega vormivigu, mis annaksid aluse selle tühistamiseks.
12.2.Käskkirjas on viidatud valikpakkumise tingimustele ja komisjoni protokollile. Kuna viiest hindamiskriteeriumist kahe osas omistati nii kaebaja kui kolmanda isiku pakkumistele võrdselt maksimumpunktid, ühe kriteeriumi osas (kasutustasu suurus) on kahe pakkumise erinevus marginaalne ja ühe kriteeriumi osas (käive) on äriregistri kaudu avalikult kättesaadavate andmete alusel teada, et kaebaja pakkumisele tuli omistada 0 punkti, sest temal ja tema juriidilistest isikutest osanikel registrile esitatud aruande kohane käive puudus (kolmas isik sai selle kriteeriumi eest maksimaalsed 20 punkti), siis taandub vaidlus sisuliselt ainult ühe hindamiskriteeriumi – tegevuskava – kohaldamise õiguspärasuse küsimusele. Kaebusel saab olla arvestatav eduväljavaade eeldusel, kui esineks alus arvata, et kaebaja tegevuskava tulnuks hinnata maksimumpunktidega (60 punkti) ja kolmanda isiku tegevuskava poleks tohtinud hinnata kõrgemalt kui 40 punktiga. Midagi sellist alust arvata ei ole ja kaebuses ei ole ühtegi argumenti, mis sellise olukorra võimalikkust kinnitaks. Tegevuskava hindamise kriteeriumi rakendamise kord on valikpakkumise tingimuste p-s 4.3.1 selgelt ja ühemõtteliselt avatud. Kriteerium ütleb, et kõrgeima keskmise hinde saanud pakkumisele omistatakse 60 punkti. Hindamise läbi viinud komisjoniliikmed hindasid pakkumisi iseseisvalt skaalal 1–10. Punktide andmise aluseks olnud hinne kujunes seega kuue komisjoniliikme antud hinnete keskmisena. Pole alust arvata, et käskkirja andmisel pole järgitud valikpakkumise tingimusi. Tegevuskava kriteeriumi rakendamine on hindamisotsus, kus kohtulik kontroll piirdub ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Kaebaja pole esile toonud, et need võiks anda alust järeldada, et vastustajad pole lähtunud õiguse põhimõtetest, pole arvestanud asjakohaseid fakte või on tegutsenud meelevaldselt.
12.3.Käskkiri kajastab nii seda, mis põhjusel kolmas isik valikpakkumise võitjaks tunnistati, kui ka seda, millised olid hindamise tulemused kriteeriumite kaupa. Hindamiskriteeriumite ja käskkirja põhjenduste kohaselt on ilmselge, et valikpakkumise võitja valikul oli otsustav kolmanda isiku pakkumisele kahe kriteeriumi – tegevuskava ja käive – kohaldamise tulemusena omistatud maksimumpunktid. Sellise hindamistulemusi fikseeriva haldusakti puhul on mistahes täiendavate põhjenduste esitamine sisuliselt mõttetu, sest see ei annaks haldusakti kontrollitavusele mitte midagi juurde.
12.4.HKMS § 5 lg 2 ei sätesta tehingu tühisuse materiaalõiguslikku alust. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi kehtivat õigusnormi, mis näeks ette kaebaja vaidlustatud tehingu tühisuse. Ainuüksi kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti (väidetavast) õigusvastasusest ja/või sellest tingitud haldusakti tühistamisest ei järeldu automaatselt haldusakti alusel sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu tühisus. Ei RVS ega tsiviilseadustiku üldosa seadus ei sisalda ühtegi kohaldatavat normi, millest võiks tuleneda praeguses asjas vaidlustatud haldusakti alusel sõlmitud lepingu tühisus. Seega on tuvastamisnõue perspektiivitu.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja vaidlustab kaitseministri 15.11.2024 käskkirja (dtl 18–20), millega kinnitati valikpakkumise võitjaks kolmas isik. Käskkirja p-s 1.5 põhjendatakse kolmanda isiku edukaks tunnistamist sellega, et tema pakkumine sai kõrgeimad punktid tegevuskava ja käibe osas.
6(10)
3-24-3389
Kaebaja pakutud kasutustasu oli veidi suurem kolmanda isiku pakutud tasust. Ülejäänud kahe hindamiskriteeriumi osas said kõik pakkujad maksimaalsed punktid.
14.Valikpakkumise tingimuste (dtl 12–17) p 4.2 näeb ette, et pakkumisi hinnatakse RKIK-i poolt moodustatud 6-liikmelise komisjoni poolt p-s 4.3 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning pakkuja, kelle pakkumine saavutab suurima punktiarvu, on edukaim pakkuja ja temaga sõlmitakse leping. Valikpakkumise tingimuste p 4.3 järgi on hindamiskriteeriumiteks ja nende osakaaludeks: 1) tegevuskava – osakaal 60%; 2) objekti kasutustasu – osakaal 1%; 3) käive – osakaal 20%; 4) Eesti Kaitseväe vajadus toote järgi – osakaal 10%; 5) toote lepinguline kaetus – osakaal 9%.
15.Komisjoni 13.11.2024 protokollist (dtl 88–90) nähtub, et komisjon jagas kaebaja ja kolmanda isiku pakkumistele punkte järgmiselt: Kaebaj a Kolmas isik Tegevuskava 43,73 60 Objekti kasutustasu 1 0,97 Käive 3,22 20 Eesti Kaitseväe vajadus 10 10 Toote lepinguline kaetus 9 9 Kokku 66,95 99,97
16.Kaebaja vaidlustab üksnes tegevuskava eest antud punkte. Ilma tegevuskava eest antud punktideta sai kaebaja pakkumine 23,22 punkti ja kolmanda isiku pakkumine 39,97 punkti. Seega ka juhul, kui mõlemad pakkujad oleksid saanud tegevuskava eest võrdselt maksimumpunktid, oleks osutunud edukaks kolmanda isiku pakkumine. Üksnes juhul, kui kolmanda isiku pakkumine oleks saanud tegevuskava osas kaebaja pakkumisest madalamad punktid, võinuks kaebaja pakkumine osutuda edukaks.
17.Valikpakkumise tingimuste p 4.3.1 järgi on komisjoni hindamise tulemusel pakkumisel võimalik saada hinne skaalal 1–10. Komisjoniliikmed hindavad tegevuskava vastavalt p-s 2.2 nimetatud osistele. Komisjoniliikmed hindavad tegevuskava iseseisvalt ning annavad tegevuskavale kokkuvõtliku hinde. Ühele pakkumisele antud komisjoniliikmete hinnete alusel arvutatakse pakkumise keskmine hinne. Kõrgeima keskmise hinde saanud pakkumine saab 60 punkti. Teised pakkumised saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „pakkumise hinne“ jagatud „kõrgeim keskmine hinne“ korda „osakaal“.
18.Kaebajal on õigus selles, et pakkumisi ei saanud hinnata omavahelises võrdluses, vaid vastavalt valikpakkumise tingimuste p-s 2.2 toodud osistele. Samas ei nähtu protokollist, et pakkumisi oleks hinnatud neid omavahel võrreldes. Omavahelise võrdluse on välja toonud vastustajad, kes on püüdnud selgitada, miks sai kaebaja pakkumine kolmanda isiku pakkumisest madalamad hindepunktid.
19.Valikpakkumise tingimustest ei järeldu, et komisjoniliikmed pidanuks iga p-s 2.2 nimetatud osise kohta andma eraldi hinde, vaid iga komisjoniliige pidi andma tegevuskavale kokkuvõtliku hinde. Tegemist oli iga komisjoniliikme subjektiivse hinnanguga. Seega ei saa antud hinnete kontrollimisel teha matemaatilisi arvutusi (kui palju puudused ühe osise osas 7(10)
3-24-3389
oleks saanud koguhinnet mõjutada), vaid hinnata tulebki, kas nõutud osised olid olemas ning selged ja arusaadavad, nagu näeb ette valikpakkumise tingimuste p 2.2.
20.Protokollist nähtuvalt jagas komisjon tegevuskava eest punkte järgmiselt: Liige 1 Kaebaja Kolmas isik
Liige 2 5 8
9 10
Liige 3
Liige 4 5 7
Liige 5 5 7
Liige 6 7 9
Keskmin Punkti e hinne d 4 5,83 43,73 7 8 60
Komisjoniliikmete lühihinnang tegevuskavadele oli, et kõik tegevuskavad on usutavad ja realistlikud. Kolmanda isiku pakkumine eristus põhjalikkuse, läbimõelduse ja info läbipaistvuse poolest, seda läbivalt kõigi tegevuskava osiste osas. Tegevuskavas ja täpsustavatele küsimustele antud vastustes sisalduv informatsioon andis komisjonile veendumuse, et pakkuja on teinud piisava ettevalmistustöö jõuda tulemusteni lubatud ajagraafikus.
21.Esiteks nähtub eespool toodud hinnete tabelist, et kõik komisjoniliikmed hindasid kolmanda isiku tegevuskava kõrgemalt kui kaebaja tegevuskava. Seega oli komisjon üksmeelne selles, et kolmanda isiku tegevuskava oli põhjalikum ja läbipaistvam. Antud hinded erinesid 1–3 punkti võrra, keskmine hinne 2,17 punkti võrra.
22.Lugenud mõlemad tegevuskavad läbi, ei saa kohus teha komisjoni hinnangule ilmselgeid etteheiteid. Mõlemas tegevuskavas oli kõiki nõutud osiseid käsitletud, kuid kolmanda isiku pakkumine oli põhjalikum ja selgem kui kaebaja oma. Kaebaja pakkumine sisaldas palju üldsõnalisi väited ja kinnitusi. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kaebaja pakkumist tulnuks hinnata kõrgemate punktidega kui kolmanda isiku oma.
23.Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et pakkujatega oleks peetud pärast pakkumiste esitamist läbirääkimisi. Küll aga esitati pakkumise sisu täpsustavaid küsimusi. Kuna küsimused esitati nii kaebajale kui ka kolmandale isikule, ei koheldud pakkujaid ebavõrdselt.
24.Kaebajal paluti täpsustada mh tööjõukulusid, viidates Eestis kehtivale alampalgale. Kaebaja suurendas parandatud äriplaanis (dtl 200) tööjõukulude osa, kuid kohtu arvates sisaldab äriplaan sellele vaatamata vastuolulisi andmeid, mis ei ärata usaldust äriplaani läbimõelduse osas. Äriplaani lk-l 2 on toodud tööjõukulud erinevate toodete lõikes ja sellest nähtub, et ühe tootegrupiga tegelevate töötajate töötasu ületab alampalka, teiste tootegruppidega tegelevate töötajate oma mitte. Samuti kui liita äriplaani lk-l 2 toodud tööjõukulud ja jagada need töötajate arvuga, ei klapi saadud summa äriplaani lk-l 4 toodud kuluga töötaja kohta aastas. Järelikult ei ole äriplaani erinevad osad omavahel kooskõlas.
25.Lisaks selgus küsimuste voorus, et kaebaja ei esitanud pakkumises käibe andmed, vaid omakapitali andmed. Ka see näitab, et kaebaja ei ole koostanud pakkumist piisava põhjalikkusega, mistõttu ei ole põhjust hinnata tema pakkumist kõrgemate hindepunktidega kui kolmanda isiku oma.
26.Neil põhjustel leiab kohus, et kaebaja pakkumise hindamisel ei ole ilmselgeid vigu tehtud ja kolmanda isiku pakkumine tunnistati õiguspäraselt edukaks.
27.Kohus nõustub kaebaja etteheitega, et vaidlusalune käskkiri sisaldas ebapiisavalt põhjendusi pakkumiste hindamise kohta. Kuigi käskkirjas viidati mh ka komisjoni protokollile, ei ole protokolli kaebajale enne kaebuse esitamist kättesaadavaks tehtud. Seetõttu puudus kaebajal võimalus veenduda, mis põhjustel anti kolmanda isiku pakkumisele kaebaja omast rohkem
8(10)
3-24-3389
punkte. Protokoll tulnuks pakkujatele samaaegselt käskkirjaga kättesaadavaks teha, sest see sisaldas osasid haldusakti põhjendusi. Samas ei too haldusakti kättetoimetamisel tehtud vead kaasa haldusakti tühistamist, sest see viga ei saa mõjutada haldusakti õiguspärasust. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga. Kohtul ei ole kahtlusi, et protokoll koostati enne käskkirja (dokumendi andmed näitavad selle koostamist 13.11.2024) ja allkirjastati 13.11.2024. Seega ei ole tegemist tagantjärele koostatud dokumendiga. Kuigi ka protokolli põhjendused on napid, veenavad need siiski koos pakkumistega ja järelepärimistele esitatud vastustega, et kolmanda isiku pakkumist hinnati põhjendatult kõrgemalt. Selles ei saanud aga kaebaja iseseisvalt veenduda, sest talle ei olnud kolmanda isiku pakkumine kättesaadav.
28.Kuna kohtu hinnangul on vaidlusalune käskkiri õiguspärane, siis puudub alus seda tühistada. Kaebus tühistamisnõudes jääb rahuldamata. See toob kaasa ka lepingu tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise. Seega jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.Kaebaja leiab, et menetluskulud tuleb jaotada HKMS § 108 lg 61 järgi. See sätestab, et vastustaja kanda võib jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel.
30.Kohus nõustub kaebajaga, et praegusel juhul on asjakohane lähtuda sellest sättest, sest kaebajale algselt kättesaadavaks tehtud käskkiri ei olnud piisavalt põhjendatud. Kaebajal ei olnud võimalik enne kohtumenetlust veenduda, et tema õiguste riive ei olnud õigusvastane. Kohtusse pöördumine tõi talle kaasa menetluskulud esindajakulude ja riigilõivu näol. Seepärast on põhjendatud mõista need kulud välja vastustajalt.
31.Kuigi asjas on kaks vastustajat, peab kohus põhjendatuks mõista kaebaja menetluskulud välja Kaitseministeeriumilt, kes vastutab kaitseministri käskkirja põhjendamise eest. RKIK kaasati vastustajaks lepinguga seotud nõudes.
32.Kaebaja tasus asjas riigilõivu kokku 40 eurot, mis tuleb Kaitseministeeriumilt kaebaja kasuks välja mõista.
33.Kaebaja taotleb esindajakulu väljamõistmist summas 11 697,5 eurot. Kulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Matteus OÜ 05.12.2024 arve nr 20241205-325 summas 1525 eurot, 31.12.2024 arve nr 20241231-328 summas 5332,41 eurot, 05.02.2025 arve nr 20250205-367 summas 5575,4 eurot, 01.09.2025 arve nr 20250901-539 summas 186 eurot, 03.10.2025 arve nr 20251003-556 summas 1682,27 eurot ning Advokaadibüroo NOVE OÜ 31.12.2024 arve nr 20241462 summas 1565,66 eurot, 04.02.2025 arve nr 20250038 summas 427 eurot, 02.10.2025 arve nr 20251066 summas 454,67 eurot. Arvetel toodud summad sisaldavad käibemaksu. Arvetelt võib järeldada, et need on seotud praeguse vaidlusega. Kohus ei pea siiski kogu kaebaja esindajate kulu põhjendatuks. Asja mahtu ja keerukust arvestades saab pidada põhjendatud kuluks 5000 eurot, mis tuleb Kaitseministeeriumilt kaebaja kasuks välja mõista.
34.HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik osales menetluses vastustajate poolel. Kuna praeguses asjas on vastustajal kohustus hüvitada kaebaja menetluskulud, siis tuleb vastustaja poolel osalenud kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda.
9(10)
3-24-3389
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.