L.V. kaebus Tartu Vallavalitsuse 21.09.2023 korraldusele nr 1163 ja 25.01.2024 korraldusele nr 106
Menetlusosalised
Kaebaja – L.V., esindaja advokaat Janar Kuus Vastustaja – TARTU VALLAVALITSUS, esindaja Eve Kallas Kaasatud haldusorgan – Maa- ja Ruumiamet, esindaja Toomas Kutti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 31.07.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
L.V. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta L.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.07.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-545 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.05.2026. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vallavalitsus määras 21.09.2023 korraldusega nr 1163 Tartu vallas Tooni külas asuva Xxx maaüksusel asuvate ehitiste (suvemaja ja kaev) teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid (resolutsiooni p 1) ning nõustus hoonestusõiguse seadmisega riigimaale L.V. kasuks nimetatud ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ulatuses (resolutsiooni p 2). Korralduse nr 1163 tulemusel tekkinud maakasutust iseloomustab joonis 1. xxx Joonis 1. Xxx maaüksus (katastritunnus xxx) nähtuvalt Maainfo kaardirakendusest.
2.Tartu Vallavalitsus jättis 25.01.2024 korraldusega nr 106 rahuldamata L.V. vaide vallavalitsuse 21.09.2023 korralduse nr 1163 resolutsiooni p-le 1. L.V. leidis vaides, et korralduse p 1 rakendamisel jääks ta ilma maaüksusele ajalooliselt kujunenud juurdepääsust Tooni-Sadama teelt läbi katastriüksuse nr xxx. Samuti ei ole lahendus kooskõlas maa tegeliku kasutusega, sest katastriüksuse nr xxx asuvad peenrad jäävad Xxx katastriüksusele. Need probleemid lahenevad, kui nihutada Xxx katastriüksust katastriüksuse nr xxx suunal umbes kolm meetrit. Vaide esitaja väited pole põhjendatud. Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiriettepanek esitati L.V.-le 29.08.2023 kirjaga ning sellele lisatud asendiplaan oli identne vallavalitsuse 21.09.2023 korralduse nr 1163 lisaks nr 1 oleva asendiplaaniga. L.V. nõustus 01.09.2023 ekirjas teenindusmaa määramise ettepanekuga. Xxx maaüksuse nihutamine 3 meetri võrra Xxx maaüksuse (katastritunnus xxx) suunas ei võimalda kinnistule otsepääsu Tooni-Sadama teelt. Jätkuvalt tuleks liikuda üle Xxx maaüksuse. Saavutamaks õiguslikku juurdepääsu üle Xxx maaüksuse, tuleb Xxx maaüksuse kasuks seada reaalservituut või L.V. kasuks isiklik kasutusõigus. Nimetatud küsimust ei saa Tartu Vallavalitsus lahendada, sest Xxx maaüksus ei ole Tartu valla munitsipaalomandis. Lisaks piirneb Xxx maaüksus munitsipaalomandis oleva Tooni-Saare tee lõiguga, mistõttu on juurdepääs avalikult teelt olemas. Uus juurdepääs nimetatud teelt peaks olema võimalik rajada ka nii, et puid ei pea raiuma. Xxx maaüksuse (katastritunnus xxx) peenrad ei jää Xxx maaüksusele. See nähtub Maa-ameti kaardirakenduses olevalt kaardilt.
3.L.V. esitas 23.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vallavalitsuse 21.09.2023 korralduse nr 1163 resolutsiooni p-i 1 ning 25.01.2024 korralduse nr 106 tühistamiseks. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p 3 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel muu hulgas tagada kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee. Vastustaja on jätnud Xxx maaüksuse juurdepääsutee küsimuse lahendamata. Ainuüksi asjaolu, et Xxx maaüksus piirneb avalikult kasutatava teega, ei anna vastustajale õigust jätta seadusest tulenev uurimis- ja kaalumiskohustus täitmata. Kui vastustaja oleks hinnanud asjaolusid õiguspäraselt, oleks ta leidnud, et Xxx maaüksusele tuleb tagada juurdepääs Xxx maaüksuse kaudu. Nimelt on tegemist ajaloolise juurdepääsuteega. Kaebaja on nüüdseks ligi 61 aastat kasutanud xxxmajale juurdepääsuks just Xxx maaüksust. Juurdepääsutee ei pea ilmtingimata olema inimese poolt tehislikult loodud, vaid selleks võib olla ka kauaaegse kasutuse järgselt välja kujunenud loodusliku kattega tee. Hoone rajamisel arvestatigi asukoha valikul läbi Xxx kinnistu kulgenud juurdepääsu.
2(5)
3-24-545 Asjaolu, et algne xxxmaja hävis 1986. a-l ning praegune hoone püstitati 2013. a-l, ei oma tähtsust. Uus hoone ehitati vana hoonega täpselt samasse asukohta (vana hoone vundamendile). Seega pole hoonestuse paigutus ning õueala 1964. a-ga võrreldes muutunud ning puudub mõistlik põhjus sundida kaebajat tegema mingeid muudatusi. Uue juurdepääsutee rajamine oleks kaebaja jaoks põhjendamatult kallis. Eelistada tuleb olemasolevat ning kõige odavamat juurdepääsulahendust (vt nr Riigikohtu 12.04.2004 otsus nr 3-2-1-45-04). Vastustajal puudub mistahes takistus tagada nii Xxx maaüksusele ajalooline juurdepääs kui ka Xxx maaüksuse terviklikkus. Selleks ei tule juurdepääsu alust maad liita Xxx maaüksusega. Kui vastustaja määraks, et Xxx maaüksusele tuleb tagada juurdepääs läbi Xxx maaüksuse, siis oleks see aluseks samasisulise servituudi seadmisele. Kuigi kaebaja allkirjastas talle saadetud piiriettepaneku, ei tähenda see, et ta ei saaks vaidlustada vallavalitsuse 21.09.2023 korraldust. On täiesti tavapärane, et mistahes menetluse käigus saab isikule teatavaks uusi asjaolusid. Kaebaja sai alles 21.09.2023 korraldusest aru, et vastustaja ei ole juurdepääsu küsimust lahendanud.
4.TARTU VALLAVALITSUS palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud korraldustes toodud seisukohtade juurde.
5.Maa- ja Ruumiameti hinnangul on valla korraldused õiguspärased.
6.Tartu Halduskohus jättis 31.07.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja on ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määranud õigesti. Kaebaja õigusi ei ole rikutud, sest Xxx maaüksusele on juurdepääs tagatud avalikult teelt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eraldi juurdepääsu üle Xxx maaüksuse, hoolimata sellest, et ta seda maaüksust ajalooliselt juurdepääsuks kasutanud. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 33 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kõik see on võimalik nii, et juurdepääs toimub avalikult kasutatava Tooni-Saare tee kaudu. Juurdepääsu võimaldamine üle Xxx maaüksuse kitsendaks põhjendamatult nimetatu maaüksuse kasutamist, tooks kaasa selle ebaotstarbeka kuju ning läheks seega vastuollu MaaKS §-ga 5. Põhjendamatu on kaebaja väide, et ta jääb ilma ajalooliselt välja kujunenud juurdepääsust. Vastustaja esitatud ortofotodelt ei nähtu, et Xxx maaüksusel oleks olemas kruus-, killustikuvõi mõne muu kõvema aluskattega tee, mis oleks kasutuses juurdepääsuna Xxx maaüksusele. Kui selline tee ka oleks, tuleb arvestada, et Xxx maaüksusele on tagatud otstarbekas juurdepääs Tooni-Saare tee kaudu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.L.V. palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 31.07.2025 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus jättis kaebaja väited põhjendamatult tähelepanuta. Vaidluse keskne küsimus on MaaKS § 5 lg 2 p-st 4 vastustajale tuleneva kohustuse täitmine vastustaja poolt. Vastustaja pidi määrama kindlaks Xxx katastriüksuse juurdepääsu. Ilma vastavat küsimust lahendamata ei ole võimalik asuda seisukohale, et korraldus nr 1163 on õiguspärane. Halduskohus asus lubamatult kaalutlusõigust teostama vastustaja eest, põhjendades otsuses, miks peaks juurdepääs Xxx maaüksusele toimuma Tooni-Saare teelt. 3(5)
3-24-545 Ekslik on halduskohtu seisuoht, et juurdepääs peab toimuma Tooni-Saare teelt. MaaKS § 5 lg 2 p 4 mõistes on kõige otstarbekam tagada juurdepääs läbi ajalooliselt Xxx maaüksusel kulgenud tee. Juurdepääsutee võib olla ka pinnasetee. Kaebajale kuuluvate hoonete sissepääsud on suunatud just Xxx maaüksusel asuva tee poole. Kohus on jätnud arvestata uue juurdepääsutee rajamise kulukusega. Eelistada tuleb toimivat ja ajaloolist juurdepääsu. Juurdepääsu määramisega üle Xxx katastriüksuse ei muudeta selle katastriüksuse piire. Vastustaja saab haldusaktiga määrata juurdepääsutee asukoha. Kaebajale edastatud 31.08.2023 teenindusmaa määramise ettepanek käsitas üksnes Xxx maaüksuse piire, mitte aga juurdepääsutee küsimust.
8.TARTU VALLAVALITSUS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
9.Maa- ja Ruumiamet leiab jätkuvalt, et vastustaja on ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määranud õigesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus jõudis põhjendatult järeldusele, et Tartu Vallavalitsuse 21.09.2023 korraldus nr 1163 on õiguspärane.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vald pidi 21.09.2023 korraldust nr 1163 andes lahendama ka juurdepääsutee asukoha küsimuse. MaaKS § 5 lg 2 p-st 4 ei tulene sellist kohustust. Nimetatud sätte kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel muu hulgas nõudest tagada kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee. Mõiste „tagama“ tähendab siinkohal maakorralduse läbiviija kohustust pidada krundi suuruse ja piiride määramisel silmas, et maaüksusele on võimalik ilma ülemääraste takistusteta ligi pääseda. Arvestades, et Xxx maaüksuse suuruse ja piiride määramise tulemusena on maaüksusele tagatud juurdepääsu võimalus Tooni-Saare tee kaudu, on valla tegevus MaaKS § 5 lg 2 p-ga 4 kooskõlas. Juurdepääsu Tooni-Saare teelt pole alust pidada ebaotstarbekaks. Seal ei nähtu looduslikke takistusi, et Xxx maaüksusele sõita. Kui kaebaja siiski leiab, et talle meeldib rohkem juurdesõit Tooni-Sadama teelt ning seetõttu üle Xxx maaüksuse, on tal õigus taotleda servituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist. Nimetatud küsimust ei pidanud lahendama vald maareformi läbiviimisel.
12.Kaebaja rõhutab, et tee Tooni-Sadama teelt kulgeb üle Xxx maaüksuse ajalooline Tooni-Sadama juurdepääsutee. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et kaebaja on pikka aega liikunud oma ehitiste juurde saamiseks üle Xxx maaüksuse, ei tähenda, et tal on tekkinud subjektiivne õigus nõuda ilma servituuti või isiklikku kasutusõigust seadmata võõra kinnistu koormamist. Nagu nähtub Maainfo kaardirakenduse ortofotolt (vt joonis 2), ei ole Tooni-Sadama teelt Xxx kinnistule mingit teed rajatud, vaid sõidukitega on lihtsalt liigutud üle Xxx kinnistu. Asjaolu, et Tooni-Saare teelt otse Xxx kinnistule sõites jõuab kaebaja xxxmaja tagaküljele, mitte esiukse juurde, ei tähenda, et juurdepääs Tooni-Saare teelt pole otstarbekas. Joonis 2. Tooni-Sadama kaardirakendusest.
ja
Tooni-Saare tee
Tooni-Saare
tee
asukohad.
Kuvatõmmis
Maainfo
xxx
13.Kui kaebaja soovib Tooni-Saare teelt Xxx maaüksusele sissesõiduks rajada tee, mitte kasutada pinnaseteed nagu siiani üle Xxx kinnistu sõites, on see seotud teatud kuludega. Samas ei nähtu vaidluse asjaoludest, et selliste kulude kandmist saab pidada ülemääraseks. Tegemist on tavapärase kuluga, mida kinnistu omanikul tuleb oma vara kasutamisel kanda.
4(5)
3-24-545
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.