lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-741/10

Munitsipaal- ja riigivara

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 13.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-741/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Munitsipaal- ja riigivara
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3266
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine

3-23-741 13. aprill 2026 Maria Lõbus Y.H kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 22. novembri 2022. a korralduse nr 919 ja 21. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 1216 tühistamiseks Kaebaja – Y.H, esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja – XXX, esindaja Silver Peepmaa Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Y.H kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13. mai 2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

Sarnased lahendid

Munitsipaal- ja riigivara
  • 15.06.20263-26-1491/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-480/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.03.20263-25-4052/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.03.20263-26-381/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-381/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.02.20263-25-3126/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-23-741 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Y.H (edaspidi kaebaja) on Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuva Loode tn 16 kinnisasja omanik. Kinnisasi piirneb Loode tn 16a kinnisasjaga, mis on reformimata maa. Loode tn 16a kinnisasi piirneb ka Loode tn 14 ja Mäe tn 15 kinnisasjadega.
2.Kaebaja esitas 9. novembril 2021 Jõhvi Vallavalitsusele avalduse Loode tn 16a kinnisasja erastamiseks ja Loode tn 16 kinnisasjaga liitmiseks.
3.Jõhvi Vallavalitsus lõpetas 22. novembri 2022. a korraldusega nr 919 Loode tn 16a kinnisasja osas iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise menetluse. Vallavalitsus selgitas, et alates 1. jaanuarist 2022 muutus iseseisva kasutusvõimaluseta maadel maareformi läbiviimise menetluskord. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007 määrus nr 50 „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord“ kehtis kuni 31. detsembrini 2021. Maareformi seaduse (MaaRS) § 40 sätestab, et kui iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise otsus on tehtud enne maareformi seaduse 2022. aasta 1. jaanuari redaktsiooni jõustumist, viiakse maa erastamine läbi otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud alustel ja korras. Kinnisasja liitmiseks sobiva maa erastamise otsuseid tegi kuni 31. detsembrini 2021 erastamise korraldajana Maaamet. Maa-amet saatis kohalikele omavalitsustele 3. detsembril 2021 kirja nr 6-1/21/19196, milles andis teada, et pooleliolevad menetlused, kus ei ole tehtud maa erastamise otsust, on võimalik lõpule viia peale maareformi seaduse 1. jaanuari 2022. a muudatuste jõustumist uutel alustel. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2022. a määruse nr 24 „Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“ (edaspidi määrus nr 24) § 3 lõige 7 sätestab, et kui piirneva kinnisasja osas on välja selgitatud, et maa on otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse, lõpetab maakorralduse läbiviija käesoleva korra alusel algatatud menetluse ja teatab sellest maa omandamiseks taotluse esitanud isikule. Jõhvi Vallavalitsus on seisukohal, et Loode tn 16a maaüksus on otstarbekas anda munitsipaalomandisse. Loode tn 16a maaüksuse kaudu on avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs Mäe tn 15 kinnisasjal paiknevale garaažile, mis on märgitud juba 1983. aasta garaaži projekti joonisel. Ka Loode tn 14 kinnisasja ühisomanik on avaldanud soovi kasutada Loode tn 16a maaüksust juurdepääsuna Loode tn 14 kinnisasjale.
4.Kaebaja esitas 22. detsembril 2022 Jõhvi Vallavalitsuse 22. novembri 2022. a korralduse nr 919 peale vaide.
5.Jõhvi Vallavalitsus jättis 21. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 1216 vaide rahuldamata. Vallavalitsus selgitas, et kuna Loode tn 16a osas maa erastamise otsust tehtud ei olnud ja arvestades piirnevate kinnisasjade omanike huve oma kinnistutele juurdepääsude tagamiseks, pidas Jõhvi Vallavalitsus otstarbekaks taotleda Loode tn 16a maaüksus munitsipaalomandisse ja lõpetada pooleliolev menetlus.
6.Kaebaja esitas 6. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse 22. novembri 2022. a korralduse nr 919 ja 21. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 1216 tühistamiseks. Rikutud on menetlusosaliste valla poolt ärakuulamise õigust ning selgitamiskohustust. Korralduse ainsaks põhjenduseks on see, et vaidlusalune maa on otstarbekas jätta munitsipaalomandisse. Otstarbekust on põhjendatud kahe avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsusid omavate kinnisasjade täiendava juurdepääsu vajadusega. Vaideotsuses toob 2

3-23-741 vald ainsaks menetluse lõpetamise põhjuseks asjaolu, et on välja selgitatud, et maa on otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse. Põhjendused on puudulikud, sh puuduvad igasugused kaalutlused ning haldusakt on vastuolus ka maareformi eesmärgiga, milleks on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maa munitsipaalomandisse jätmise eesmärk peab olema seotud avaliku huviga. Vald ei ole vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse andmisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid ega ole teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Sedavõrd ulatuslike kaalutlusvigadega haldusakt ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 alusel õiguspärane. Vald on korralduse vastu võtmisel lähtunud mitte munitsipaalomandi otstarbekusest, vaid otstarbekusest asja otsustamisel (st püüdes asja lahendamist enda jaoks lihtsustada). Tegemist on taunitava otsusega. Olenemata, kes kinnisasja omanikest on avaldanud huvi maa kasutamiseks, on asjas võimalik leida lahendus ka kokkuleppel, st kaebaja on nõus seadma vajalikud servituudid juurdepääsude tagamiseks. Soovi avaldanud naaberkinnisasjade omanikud ei ela antud kinnistutel ning kogu talve hooaeg on maa-ala hooldamata, st lumepuhastust ei toimu. Kaebaja huvi on samas, et maa-ala oleks hooldatud ning seda saab tagada nimelt omanik. Selle maa-ala hooldus ühe muid juurdepääse omava kinnisasja omaniku huvides ei ole kuidagi avalikuks huviks ning ka otstarbekas kohalikule omavalitsusele. Oluline on märkida, et valla huvi maa munitsipaliseerimiseks on ilmnenud alles 2022. a haldusaktist ning üheski eelnevas kirjalikus dokumendis ei ole ühtegi väidet antud maa-ala osas avaliku huvi olemasolust. Loode tn 16, Loode tn 16a ja Mäe tn 15 kinnisasjad on hõlmatud Tallinn-Narva maantee, Rakvere, Ristiku ja A. H. Tammsaare tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringuga, mis kehtestati 20. juunil 2002. Planeeringujärgse lahendusena on ette nähtud Loode tn 16a maaüksuse liitmine Loode tn 14 ja Loode tn 16 kruntidega. 18. juulil 2013 kehtestatud Jõhvi valla üldplaneeringust ei tulene samuti vaidlusaluse maa munitsipaliseerimise huvi valla kasuks. Seega vähemalt üle kahekümne aasta vallal antud maa osas igasugune huvi puudus. Sellises olukorras pidi vald põhjendama ja kaaluma menetlusosaliste huve maa omandamisel ning põhjendama oma ülekaalukat huvi. Sellised põhjendused haldusaktides puuduvad. Oluline on märkida, et sellise eratee munitsipaliseerimisega tekib vallal ka hoolduskohustus, mille reaalse täitmise seab kaebaja kahtluse alla. Nimelt ei ole maaüksuse hooldustöid tänaseni kordagi läbi viidud. Nõuded kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamiseks ja lihtsate ja selgete piiride loomiseks ning kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimiseks on täidetud vaidlusaluse maa liitmisel kaebaja kinnistuga.

7.Vastustaja palus 21. juuli 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus iseseisva kasutusvõimaluseta maadel maareformi läbiviimise menetluskord. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007 määrus nr 50 „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord“ kehtis kuni 31. detsembrini 2021. MaaRS § 405 sätestab, et kui iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise otsus on tehtud enne maareformi seaduse 2022. aasta 1. jaanuari redaktsiooni jõustumist, viiakse maa erastamine läbi otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud alustel ja korras. Kinnisasja liitmiseks sobiva maa erastamise otsuseid tegi kuni 31. detsembrini 2021 erastamise korraldajana Maaamet. Maa-amet saatis kohalikele omavalitsustele 3. detsembril 2021 kirja, milles andis teada, et pooleliolevad menetlused, kus ei ole tehtud maa erastamise otsust, on võimalik lõpule viia peale MaaRS 1. jaanuari 2022. a muudatuste jõustumist uutel alustel. Loode tn 16a kinnisasja osas maa erastamise otsust tehtud ei olnud. Määrus nr 24 jõustus 15. märtsil 2022. Määruse nr 24 § 3 lõike 6 alusel on maakorralduse läbiviija valla- või linnavalitsus või Maa-amet. Kuna 3

3-23-741 Loode 16a kinnisasja osas maa erastamise otsust tehtud ei olnud ja arvestades piirnevate kinnisasjade omanike huve oma kinnistutele juurdepääsude tagamiseks, pidas Jõhvi Vallavalitsus otstarbekaks taotleda Loode tn 16a maaüksus munitsipaalomandisse ja lõpetada pooleliolev menetlus. Määruse nr 24 § 3 lõige 7 sätestab, et kui on välja selgitatud, et maa on otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse, lõpetab maakorralduse läbiviija käesoleva korra alusel algatatud menetluse ja teatab sellest maa omandamiseks taotluse esitanud isikule. Määruse nr 24 § 3 lõige 8 sätestab, et iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise menetluse lõpetamise korral jäetakse maa riigi omandisse Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” kohaselt või antakse munitsipaalomandisse Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” kohaselt. 24. novembri 2022. a kirjaga tegi vastustaja Maa-ametile ettepaneku alustada munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamist Loode tn 16a katastriüksuse osas. 30. märtsi 2023. a kirjas teatas Maa-amet, et kehtiva detailplaneeringu alusel ei saa Loode tn 16a katastriüksuse osas maareformi läbi viia maa munitsipaalomandisse andmise teel, vaid juurdelõike liitmisega Loode tn 16 ja Loode tn 14 katastriüksustele. Kui Jõhvi Vallavalitsus soovib Loode tn 16a katastriüksuse munitsipaalomandisse andmist, tuleb Jõhvi linnas TallinnNarva maantee, Rakvere, Ristiku ja A. H. Tammsaare tänavate vahelise maa-ala detailplaneering Loode tn 16 ja Loode tn 14 kruntide osas kehtetuks tunnistada. 19. aprillil 2023 teavitas vastustaja Maa-ametit, et kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas haldusasjas vastustaja Maa-ameti poolt soovitud toiminguid ei tee. Vastustaja lähtus menetluse lõpetamisel ja Loode tn 16a kinnisasja munitsipaalomandisse taotlemisel asjaolust, et kuna maaüksust soovivad enda omandisse nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14 kinnisasjade omanikud ning osapooled ei ole suutnud kokkulepet saavutada, siis on otstarbekas jätta Loode tn 16a kinnisasi munitsipaalomandisse. Munitsipaalomandisse jätmine tagab kõigile osapooltele võrdse juurdepääsu- ja kasutusõiguse ning võimaldab lõpetada pikaajalise vaidluse.

8.Kaebaja esitas 30. märtsil 2026 täiendava avalduse. Kaebaja märkis, et olenemata hooajast ei ole maaüksuse hooldustöid tänaseni kordagi läbi viidud. Kaebaja on sunnitud iseseisvalt maaüksusel mingitki korda pidama. 2024.‒2026. aastal tehtud fotodelt nähtub, et erinevatel aastaaegadel maaüksust naaberkinnisasjad ei kasuta. Maaüksusel hooldust ei teostata ning ainus eesmärk maaüksuse kasutamisel naaberkinnisasjade omanike poolt on prügi ladustamine, mis ei ole ilmselgelt avalikuks huviks.
9.Vastustaja esitas 7. aprillil 2026 vastuväite. Vastustaja märkis, et kaebaja esitatud fotodelt on selgelt näha sõiduki rehvijäljed, mis viivad Mäe tn 15 asuva garaažini. See kinnitab, et Loode tn 16a maaüksust kasutatakse naaberkinnisasjadele juurdepääsuks. Mis puudutab väidetavat prügi ladustamist, siis arvestades, et fotodelt nähtub kaebaja ehitusjärgus elamu, on vastustaja seisukohal, et fotodel kujutatud ehitusprügi on sinna kaebaja enda poolt ladustatud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

10.Vaidluse on tinginud vastustaja 22. novembri 2022. a korraldus nr 919, millega vastustaja otsustas lõpetada menetluse, mis käivitus kaebaja 9. novembri 2021. a avaldusega Loode tn 16a kinnisasja erastamiseks ja Loode tn 16 kinnisasjaga liitmiseks. Vastustaja soovib hoopis taotleda Loode tn 16a kinnisasja munitsipaalomandisse.

4

3-23-741

11.MaaRS § 312 lõike 1 järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutuses olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. MaaRS § 312 lõike 2 järgi ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana maatükki, mis kuulub erastamisele, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele. Määruse nr 24 § 3 lõige 7 sätestab: „Kui piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud maa iseseisva katastriüksusena riigi omandisse jätmisest või on välja selgitatud, et maa on otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse, lõpetab maakorralduse läbiviija käesoleva korra alusel algatatud menetluse ja teatab sellest maa omandamiseks taotluse esitanud isikule. Juhul kui maakorralduse läbiviija on valla- või linnavalitsus, teatab ta menetluse lõpetamisest ka Maa- ja Ruumiametile.“
12.Loode tn 16a kinnisasi on ribakujuline ning piirneb ühest küljest Loode tn 16 kinnisasjaga, teisest küljest Mäe tn 15 kinnisasjaga, kolmandast küljest Loode tn 14 kinnisasjaga ja neljandast küljest avalikult kasutatava teega.
13.Vastustaja on 22. novembri 2022. a korralduses nr 919 leidnud, et Loode tn 16a kinnisasi on otstarbekas anda munitsipaalomandisse. Vastustaja osutas sellele, et Loode tn 16a kinnisasja kaudu on avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs Mäe tn 15 kinnisasjal paiknevale garaažile, mis on märgitud juba 1983. aasta garaaži projekti joonisel. Ka Loode tn 14 kinnisasja ühisomanik on avaldanud soovi kasutada Loode tn 16a kinnisasja juurdepääsuna Loode tn 14 kinnisasjale. Vastustaja täpsustas kohtumenetluses, et kuna Loode tn 16a kinnisasja soovivad enda omandisse nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14 kinnisasjade omanikud ning osapooled ei ole suutnud kokkulepet saavutada, siis on otstarbekas jätta Loode tn 16a kinnisasi munitsipaalomandisse. Munitsipaalomandisse jätmine tagab kõigile osapooltele võrdse juurdepääsu- ja kasutusõiguse ning võimaldab lõpetada pikaajalise vaidluse.
14.Vastustaja otsus lõpetada kaebaja poolt Loode tn 16a kinnisasja omandamisele suunatud menetlus, et taotleda Loode tn 16a kinnisasi munitsipaalomandisse, on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“
15.Kohtu hinnangul on vastustaja minimaalsel nõutaval määral oma kaalutlused 22. novembri 2022. a korralduses nr 919 esile toonud ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud kaalutlusvigu. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse andnud oludes, kus vaidlus Loode tn 16a kinnisasja omandamise üle on kestnud pikka aega ning seda on enda omandisse tahtnud nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14 kinnisasjade omanikud. Vastustaja on osutanud sellele, et 5

3-23-741 Loode tn 16a kinnisasja kaudu on juurdepääs Mäe tn 15 kinnisasjal asuvale garaažile, mis on märgitud juba 1983. aasta garaaži projekti joonisel. Ka Tartu Halduskohus leidis 26. septembri 2018. a otsuses asjas nr 3-17-1228, et on tõendatud, et Mäe tn 15 kinnisasjal paiknevale garaažile kavandati alates selle ehitamisest juurdepääs Loode tänava poolt ning garaaži uksed avanevad Loode tänava poole (p 9). Ka kaebaja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et Mäe tn 15 kinnisasjal asuva garaaži usteni pääseb üksnes mööda Loode tn 16a kinnisasja. Seega ei ole praegu asjakohane, et Mäe tn 15 kinnisasjale on olemas ka teine juurdepääs, sest selle kaudu ei pääse garaažiusteni. Vastustaja on viidanud veel sellele, et Loode tn 16a kinnisasja on enda kinnisasjale juurdepääsu tagamiseks soovinud kasutada ka Loode tn 14 kinnisasja omanik. Kaebaja esitatud fotodelt näib kohtule, et Loode tn 14 kinnisasjal Loode tn 16a kinnisasja poolses servas paikneva kahe hoone vahele on rajatud värav, millest läbi pääseb Loode tn 16a kinnisasjalt Loode tn 14 kinnisasjale. Värav samas asukohas nähtub ka 2023. a juunis tehtud fotolt, mis on nähtav Google Street View veebilehe kaudu1. Google Street View kaudu nähtub, et Loode tn 14 kinnisasja teine juurdepääs viib üksnes elumajani ega võimalda pääseda elumaja taha hoovi2. Seda arvestades ei saa ebakohaseks pidada seda, et vastustaja pidas oluliseks, et Loode tn 14 kinnisasjale oleks tagatud juurdepääs ka Loode tn 16a kinnisasja kaudu. Võimalik, et Loode tn 16a kinnisasja kasutamine juurdepääsuteena Mäe tn 15 ja Loode tn 14 kinnisasjade omanike poolt ei ole nii sage, et maapinnale jääksid selgesti välja joonistuvad rehvijäljed, kuid sellest ei saa järeldada, et neil puuduks üldse vajadus Loode tn 16a kinnisasja juurdepääsuteena kasutada. Asjaolu, et Mäe tn 15 ja Loode tn 14 kinnisasjade omanikud on vastustajale väljendanud soovi Loode tn 16a kinnisasja omandamiseks juurdepääsuteena kasutamiseks, kinnitab kohtu hinnangul siiski piisavalt nende vastavat vajadust. Kaebaja on küll väljendanud, et Loode tn 16a kinnisasja omandamisel oleks ta nõus seadma servituudid Mäe tn 15 ja Loode tn 14 kinnisasjade omanike kasuks juurdepääsude tagamiseks, kuid ei ole märkinud, et oleks nõus seda tegema tasuta. Vastustaja on pidanud oluliseks, et nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14 kinnisasjade omanikele oleks tagatud Loode tn 16a kinnisasja võrdne kasutusõigus, st et muu hulgas oleksid välistatud vaidlused servituudi seadmise üle (ulatus, tasu jne). Ehkki kaebaja ei ole väitnud, et ta vajaks Loode tn 16a kinnisasja juurdepääsuks enda kinnistule, on vastustaja siiski arvesse võtnud ka tema soovi Loode tn 16a kinnisasja kasutada. Kohtumenetluses on kaebaja täpsustanud, et tema huvi Loode tn 16a kinnisasja omandamiseks on see, et kõnealune kinnisasi oleks hooldatud, sh talvel lumi koristatud. Pole mõistlikku põhjust arvata, et munitsipaalomandisse andmise korral poleks Loode tn 16a kinnisasi hooldatud. Loode tn 16a kinnisasja munitsipaalomandisse andmise korral on kinnisasja korrasoleku tagamise, sh lume koristamise ja prügi ladustamise vältimise kohustus vastustajal. Asjaolu, et vastustaja pole seni Loode tn 16a kinnisasja hooldanud, on arusaadav, sest siiani pole see kinnisasi ka vastustajale kuulunud ja tal pole olnud kohustust seda korras hoida. Vastustaja on arvestanud kõikide osapoolte huvisid ning pidanud oluliseks leida lahendus, kus Loode tn 16a kinnisasja saaksid võrdselt kasutada nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14 kinnisasjade omanikud. Sellist lahendust võimaldab Loode tn 16a kinnisasja munitsipaliseerimine. Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust põhjendada munitsipaliseerimist mõne laiema avaliku huviga. Piisav on, kui vastustaja näitab ära, et see on konkreetse kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanike huvide tasakaalustamiseks vajalik ja mõistlik. Vastustaja on selle nõude praegusel juhul täitnud.

16.Kaebaja märkis, et vastustaja huvi Loode tn 16a kinnisasja munitsipaliseerimiseks on ilmnenud alles vaidlustatud haldusaktist ning üheski eelnevas kirjalikus dokumendis (sh 1 2

https://www.instantstreetview.com/@59.365577,27.404736,75.97h,-2.26p,1.64z,73ut8R40mOSIx_6Bmt8E7g https://www.instantstreetview.com/@59.365379,27.405087,45.81h,-16.55p,1.65z,WFtndTn7FfoF3qkidaXxhw

6

3-23-741 planeeringutes) ei ole sellele viidatud. Vastustaja kohtumenetluses antud selgitustest ilmneb, et Loode tn 16a kinnisasja munitsipaliseerimise ideeni ongi vastustaja jõudnud aegamööda, kuna vaidlus on kestnud pikka aega ning Loode tn 16, Mäe tn 15 ja Loode tn 14 kinnisasjade omanikud ei ole suutnud omavahel kokkulepet saavutada. Kuna vastustaja ei olnud varem Loode tn 16a kinnisasja munitsipaliseerimist kaalunud, ei saanud ta sellele varasemates dokumentides ka osutada.

17.Kaebajale ei tule ühestki õigusaktist õigust nõuda, et Loode tn 16a kinnisasi võimaldataks just tal omandada olukorras, kus vastustaja on ära näidanud, et vajalik on kõigi piirnevate kinnisasjade omanike huvide tasakaalustamiseks kinnisasja andmine munitsipaalomandisse. Ka MaaRS § 312 lõikest 2 ilmneb, et kui maatükk kuulub munitsipaalomandisse andmisele, siis seda ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana. Sama põhimõte tuleneb määruse nr 24 § 3 lõikest 7, mis näeb ette, et kui on välja selgitatud, et maa on otstarbekas anda munitsipaalomandisse, lõpetatakse teise isiku taotluse alusel algatatud maa omandamisele suunatud menetlus. Kohtupraktikas on ka varem rõhutatud, et reformimata maa munitsipaalomandisse andmine on teise kinnisasjaga liitmiseks omandamise suhtes prioriteetne (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-19-1406, p 30).
18.Kuna vastustaja soovib Loode tn 16a kinnisasja iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse tagamaks piirnevatele kinnisasjadele juurdepääsud, on tegu teena kasutatava maaga. Teemaale on olemuslik ribakuju ning sellist kuju ei saa taolist tüüpi maa puhul pidada vältimist vajavaks. Samuti ei muutu Loode tn 16a kinnisasja munitsipaliseerimisega Loode tn 16 kinnisasja senine kuju, mida saab kohtu hinnangul pidada terviklikuks ja otstarbekaks ning mille korrigeerimine pole vajalik Loode tn 16a kinnisasjaga liitmise kaudu. Eeltoodut arvestades ei saa Loode tn 16a kinnisasja iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaliseerimist pidada ka maakorralduse nõuetega vastuolus olevaks.

Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka ärakuulamis- ja selgitamiskohustuse rikkumist.

HMS § 40 lõige 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Isegi kui möönda ärakuulamiskohustuse rikkumist, ei nähtu praegusel juhul kohtule, et see oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esile toonud ühtegi sellist asjaolu, mis oleks pidanud tingima vastustaja poolt teistsuguse sisuga otsuse tegemise. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega ei saa võimalik ärakuulamiskohustuse rikkumine praegusel juhul tingida vaidlustatud korralduse tühistamist. Seda aga, milles seisneb HMS §-s 36 sätestatud selgitamiskohustuse rikkumine, pole kaebaja täpsemalt lahti selgitanud. Kohtule ei ole selgitamiskohustuse rikkumine äratuntav.

20.Eeltoodust tulenevalt pole alust vastustaja 22. novembri 2022. a korralduse nr 919 ja 21. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 1216 tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
21.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja 7

3-23-741 kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.01.20263-25-4380/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.01.20263-24-1953/39Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja