Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Osaühing Aktiva Finants esitas 22.08.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 917,57 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.11.2016. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 458,81 eurot (mis sisaldab muu hulgas käsitlustasu summas 70 eurot), hageja esindaja võla sissenõudmiskulud kohtueelses menetluses 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 458,76 eurot ning viivise alates 24.11.2016. a kuni põhinõude summas 458,81 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 18.02.2014. a, 12.03.2014. a ja 28.02.2014. a sõlmitud liitumislepingud nr XXXX, XXXX, XXXXX ja liitumislepingu lisa nr XXXX. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude kostja vastu põhisummas 458,81 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.12.2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70 eurot, mille tasumise kohustus tulenes järelmaksuga vara müügilepingu (liitumislepingu lisa) tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8. Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, ning Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühised. Järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hageja on arvestanud viivist alates 19.04.2014. a kuni 23.11.2016. a. Nimetatud perioodil on seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Käsitlustasu kajastus arvel nr 2009638986. Hageja on arvestanud viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 23.11.2016. a. Arve nr 2009195277 summas 130,49 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.04.2014. a kuni 23.11.2016. a summas 27,41 eurot; arve nr 2009408167 summas 78,74 tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 22.05.2014. a kuni 23.11.2016. a summas 15,95 eurot; arve nr 2009638986 summas 174,58 eurot (arve summalt 244,58 eurot on arvestatud maha käsitlustasu 70 eurot) tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.06.2014. a kuni 23.11.2016. a summas 34,26 eurot ning arve nr 2009847379 summas 5 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.07.2014. a kuni 23.11.2016. a summas 0,95 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku 78,57 euro ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude 50 euro tasumist, mille aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Arvestades et hageja põhi-ja viivisenõue on põhjendatud vähem kui 500 euro ulatuses, kuulub sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamisele 30 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 388,81 eurot (458,81 eurot - 70 eurot), 23.11.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 78,57 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivis põhinõudelt 388,81 eurot alates 24.11.2016. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käsitlustasu 70 euro, sissenõudmiskulu 20 euro (50 eurot – 30 eurot) ning viivise 380,19 euro (458,76 eurot 78,57 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 50% ulatuses ja kostja kanda 50% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1125 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulu 925 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 300 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 150 eurot (300 eurot x 50%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.