3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse X.F Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinnipeetav X.F (kaebaja) esitas 12. mail 2025 X.F Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist. Kaebaja nõuab väärikuse alandamise eest 1000 eurot ja tervise kahjustamise eest samuti 1000 eurot. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Viru Vanglale 12. märtsil 2025 kahjunõude, kuid vangla sellele ei vastanud, kuigi on möödas kaks kuud. Kaebuse aluseks on asjaolud, et kaebajal silmad valutavad ja 29. jaanuaril 2025 määras oftalmoloog kaebajale ravimid, kuid vangla ei väljastanud talle määratud ravimeid. Kaebaja esitas kaebuses maksejõuetuse tõttu.
2.Viru Vangla esitas vastusena kohtunõudele X.F 12. märtsi 2025. a taotluse nr 3-25/22/2508 mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluses märkis kinnipeetav, et tal valutavad silmad ning see põhjustab talle vaimset ja füüsilist valu. 29. jaanuaril 2025 määras oftalmoloog talle ravimi, kuid vangla ei andnud seda talle. Tema tervis halvenes ja vangla tekitas oma tegevusetusega kannatusi. Viru Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kuna X.F 12. märtsi 2025. a taotluses oli teemaks 2025. aastal osutatud tervishoiuteenus, siis edastas vangla selle Ida-Viru Keskhaiglale. Viru Vangla täpsustas vastuses kohtunõudele veel, et vangiregistrist nähtub, et kahjunõudes kirjeldatud 29. jaanuari 2025 väidetavast silmaarsti vastuvõtust kuni kahekuulise kahjunõude
3-25-1409 lahendamise tähtaja lõpuni, s.o 12. maini 2025 on kaebaja esitanud mitmeid silmade tervist puudutavaid pöördumisi, mis on vangla poolt edastatud tervishoiuteenuse osutajale. X.F pöördumiste hulka arvestades ei pruugi loetelu olla täielik. Vangla märgib, et samal ajaperioodil on registreeritud ca 80 X.F poolt vanglale adresseeritud erinevat pöördumist.
3.Sihtasutus Ida Viru Keskhaigla esitas 15. detsembril 2025 vastusena kohtunõudele kaebusega seotud tervishoiutöötajate koostatud epikriisid. Haigla kinnitusel on kaebajale ravi võimaldatud. Kaebuses nimetatud niisutavad silmatilgad kuuluvad käsimüügis olevate ravimite hulka ning nende eesmärk on silmade niisutamine ja kuivuse leevendamine. Meditsiinilisest seisukohast ei ole selliste tilkade puhul määrav konkreetne kaubamärk, vaid see, et tegemist on silmade niisutamiseks mõeldud tootega. Kaebajale pakuti alternatiivseid niisutavaid silmatilku, mis täidavad sama eesmärki ning on oma toime ja kasutusotstarbe poolest samaväärsed. Kaebaja keeldus pakutud alternatiivide kasutamisest. Kaebaja 12. märtsi 2025. a taotlusele vastas Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla 24. märtsi 2025. a vastusega nr 1.71/80-1.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg-le
1.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Viru Vanglalt selle eest, et talle ei väljastatud
29.jaanuari 2025. a silmaarsti otsusega määratud ravimit, millega alandati tema väärikust ja kahjustati tervist.
5.Kohus leiab, et X.F kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 2 järgi suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, tervishoiutöötaja poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kohtule esitatud epikriisidest nähtub, et 29. jaanuaril 2025 toimus kaebajal eriarsti (oftalmoloogia) vastuvõtt, mille käigus diagnoosis dr Varkki kaebajal H52,4 Refraktsiooni- ja akommodatsioonihäired, presbüoopia e vanaeanägevuse. Raviks määras eriarst Gtt. Thealoz Duo. 5. ja 7. veebruaril 2025 toimusid kaebajal vanglameditsiini teenistuse õe vastuvõtud, kus arutati, et kaebaja käis silmaarsti vastuvõtul, kus algselt määrati Dtt. Theazol Duo silmatilgad kolmeks kuuks, kuid haigla apteek ei väljasta neid silmatilkasid; õde asendas need Tears Naturals II Med tilkadega ja edastas info silmaarstile. Kaebajaga vesteldi ka 7. veebruari 2025. a vastuvõtu käigus silmaarsti ordinatsioonist ning sellest, et haigla apteek ei väljasta soovitud silmatilkasid (põhjust ei tea). Kaebajale pakuti asenduseks Oftagel või Tears Natural II Med silmatilkasid, mida ta ei soovinud, kuna neid ei kirjutanud silmaarst välja. Kinnipeetav lisati silmaarsti vastuvõtule. 13. veebruaril 2025 toimunud õe vastuvõtul soovis kaebaja silmaarsti epikriisi. 13. veebruari 2025. a epikriisi kohaselt ei soovi kaebaja asendusravi, kuna talle määrati silmaarsti poolt tilgad. Kinnipeetava sõnul vanglaametnikud piinavad teda – 11. veebruaril oli ta palunud valvuril kambris tule kustutada, kuna silmad valutavad, aga valvur keeldus (15:30-21:00 oli tuli põlenud). Kõigil teistel oli tule kustutanud, aga tema kambris mitte. Selle tõttu kinnipeetaval silmad valutavad ja uni on häiritud. 16. aprilli 2025. a epikriisist nähtuvalt toimus kaebajal sel kuupäeval tema soovil õe visiit kaebaja kambrisse kell 20.20. Kaebaja kurtis õele kõrvetisi ja soovis rahustit uinumiseks. Õde väljastas kinnipeetavale vajalikud ravimid, muuhulgas silmatilgad Gtt.Unitears mille oli määranud silmaarst. Samal päeval, 16. aprillil 2025 toimus kaebajal
3-25-1409 eriarsti (oftalmoloogia) vastuvõtt, mille käigus diagnoosis dr Varkki kaebajal H04.1 Pisaraelundite haigusseisundi, pisaranäärme muud haigusseisundi, määrates raviks Gtt.Unitears1x3 (kuni 6 kuud). Eeltoodud tõenditele tuginedes, ei nähtu kohtule, et vangla oleks jätnud kaebajale õigusvastaselt vajaliku ravi andmata. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks olnud õigusvastaselt tegevusetu, vaid vastupidi on kaebaja saanud nii eriarsti kui õe vastuvõttudele, mille käigus on tehtud uuringuid, vesteldud kaebajaga ning määratud ravi. Riigikohus märkis 28. juuni 2021. a määruses asjas nr 3-21-30 (p 26), et tuleb tagada, et kinnipeetavatele osutatav tervishoiuteenus vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 762). Muuhulgas kohalduvad ka nt VÕS § 766 patsiendi teavitamise ja tervishoiuteenuse osutamiseks tema nõusoleku saamise kohustuse kohta, VÕS § 768 saladuse hoidmise kohustuse kohta ja VÕS § 769 dokumenteerimiskohustuse kohta. Kohtu hinnangul on praeguses asjas olnud kaebajale tagatud tervishoiuteenus ja seda on osutatud tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762). Kaebaja on ise keeldunud konkreetse ravimi (sama toimeainega asenduseks pakutud silmatilgad) võtmisest. Tervishoiuteenust võibki osutada reeglina üksnes isiku nõusolekul (VÕS § 766 lg 3), mistõttu on põhjendamatud kaebaja etteheited talle vajaliku ravi andmata jätmise osas olukorras, kus ta ise on keeldunud ravist.
5.2.Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata asjaolu, et Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla apteek ei väljastanud kaebajale 29. jaanuari 2025. a eriarsti vastuvõtul määratud konkreetse nimetusega ravimit, kuna kaebajale pakuti haigla kinnitusel samaväärseid silmi niisutavaid silmatilkasid. Ka vabaduses viibivatel isikutel ei ole võimalik igal ajahetkel igast apteegist saada konkreetse tootja ravimit, vaid sageli on apteegis müügis sama toimeainega, kuid erineva tootja ravim. Kohus möönab, et kaebajale võis meelehärmi tekitada eriarsti otsus määrata ravim, mida pole võimalik Viru Vanglasse kaebajale väljastada. Siiski on Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla kohtule kinnitanud, et kaebajale pakuti samaväärseid silmatilkasid, kuid kaebaja ise keeldus nendest. Kohtule esitatud epikriiside kohaselt on kaebajale püütud igakülgset abi pakkuda seoses tema silmaprobleemidega. Vangla ja tervishoiuteenuse osutaja tegevus ei saanud kaebajale põhjustada üleelamisi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks ja mida saaks käsitada mittevaralise kahjuna RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
6.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.F kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
8.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.