X. Xu kaebus Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr TVH/ 25/025038 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X. X Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kadi Laur
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. Xu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.X. X esitas 10.07.2025 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
2.Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsusega nr TVH/25/025038 tuvastati, et X. Xu töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Taotlejal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmisel teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvesse võetud suhtlemise valdkonda hinnates. Nägemislangusest tingitud piiranguid on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotleja kirjeldatud kuulmislangusest tingitud piirangud teabe vastuvõtmisel ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust taotleja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevusega ning teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ning teabevahetusega seotud muud piirangud. Taotlejal on tahte ja meeleolu kõikumise tõttu raskendatud otsustamine ning probleemide lahendamine. Meeleolu kõikumise tõttu on raskendatud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Ebakindluse tõttu on raskendatud võõraste inimestega suhtlemine. Kuigi taotlejal esinevad eelnimetatud valdkondades ja tegevustes piirangud, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 23.07.2025 X. Xu kaebus nõuetes kohustada kaebaja perearsti liituma e-lahendustega ning tuvastada kaebaja suhtes tehtud töövõime hindamise otsuse ning sellele lisatud ekspertarvamuse õigsust.
4.Tallinna Halduskohtu 14.08.2025 määrusega tagastas kohus X. Xu kaebuse nõudes kohustada kaebaja perearsti liituma e-lahendustega (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse selle tõlgendamise tulemusel menetlusse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsus nr TVH/25/025038 ning kohustada vastustajat vaatama tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi (resolutsiooni p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et vaidlusalune töötukassa otsus on õigusvastane.
5.1.Töövõime hindamisel ei arvestatud piisavalt kaebaja pikaajalist ja diagnoositud bipolaarset häiret (diagnoositud noorukieas, kestus üle 20 aasta). Tegemist on kroonilise haigusega, mille kulg on episoodiline ning mille puhul esineb pidevaid piiranguid igapäevategevustes ja töövõimes.
5.2.Ekspertarst ei ole kaebajat isiklikult läbi vaadanud ega intervjueerinud, vaid piirdus dokumentide põhjal hinnangu andmisega. Selline hindamine ei saa anda täielikku ülevaadet kaebaja tegelikust seisundist. Kaebaja psühhiaatri koostatud anamnees osutus ebapiisavalt detailseks ning ei kajastanud kaebaja igapäevaelu raskusi, sh tööalase koormuse, stressitaluvuse ja keskendumisvõime olulisi piiranguid.
2(9)
3-25-2399
5.3.Varasematel kordadel on töötukassa tuvastanud kaebajal osalise töövõime, kuid 22.07.2025 otsusega on töövõime määratud täielikuks. Otsuses ega eksperthinnangus ei ole selgelt välja toodud, millised meditsiinilised asjaolud on muutunud, et õigustada nii olulist muutust. Kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud, pigem on see püsivalt piiratud.
5.4.Kaebaja on osalenud töötukassa tegevustes, käinud viie kuu vältel igakuistel konsultatsioonidel ning kandideerinud aktiivselt töökohtadele. Sellest hoolimata ei ole kaebaja saanud ühtegi tööpakkumist ega isegi tööintervjuu kutset, mis kinnitab, et kaebaja terviseseisund ja sellega kaasnevad piirangud ei võimalda tal tööandjate ootusi täita.
5.5.Kaebaja eesmärgiks ei ole vältida töö tegemist, vaid tagada, et tema töövõime hindamine oleks õiglane, täielik ja vastaks tegelikele meditsiinilistele asjaoludele.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
6.1.Vaidlusalune otsus on õiguspärane. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud ekspertarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse järgmiste andmete alusel: taotluses olevad andmed; TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed; taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määruse nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
6.2.Töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis (eksperthinnangus), millele on 22.07.2025 otsuses viidatud. Vaidlusaluses otsuses on märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Käesolevas kohtumenetluses on seisukoha andnud ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk, kes on nõustunud terviseteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti dr Ilona Drikkiti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
6.3.Ekspertarsti dr I. Drikkit 21.07.2025 eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine), muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses 6.3 (toimetulek muutustega) ning suhtlemise valdkonna võtmetegevuses 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine). Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta töövõimet ja neid on hinnatud suhtlemise valdkonda hinnates, ent piirangud liikumise valdkonnas, samuti käelise tegevuse, teabevahetuse ning teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud toimetuleku osas, ei leidnud TIS andmetel kinnitust.
6.4.Seoses kaebaja enesehinnanguga oma tegutsemisvõimele on töötukaasa ekspertarst Dr I. Kukk 12.09.2025 eksperthinnangus välja toonud järgneva. Võtmetegevustes „1.3. Seismine ja istumine“, „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“ ning „2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ on kaebaja hinnanud piiranguid arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Kaebaja 3(9)
3-25-2399
ei ole aga pöördunud viimase viie aasta jooksul selja- ega käevalude tõttu arstide vastuvõtule, mistõttu puuduvad asjakohased uuringud, diagnoosid ja ravi vajadus. Puudub informatsioon istmikunärvi pitsumise kohta. Karpaalkanali sündroom on seotud käelise tegevusega, mida hinnatakse käelise tegevuse valdkonnas, ent ka selle sündroomi diagnoosimise kohta TIS-is informatsioon puudub. Arvväärtusega 9 on kaebaja hinnanud ka võtmetegevust „3.1. Teabe edasiandmine“. Kaebaja kirjeldatud piirangud kuuluvad hindamisele suhtlemise valdkonnas. Kõnehäirete ja vastavate diagnooside kohta TIS-is informatsioon puudub. Võtmetegevuses „3.2. Teabe vastuvõtmine“ on kaebaja hinnanud piirangu arvväärtusega 1 (kerge piirang). Ekspertarstid jõudsid aga seisukohale, et kuigi otorinolarüngoloogi dr Anneli Karin 16.05.2023-05.06.2023 epikriisi alusel on kaebaja viimati pöördunud vastuvõtule väliskõrvapõletiku tõttu, on selle paranemise järgselt teostatud kaebajale kuulmise kontroll, mille tulemusel kuulmise kahjustust ei tuvastatud. Prillide vajadus abivahendina ei ole töövõime piirang. Arvväärtusega 9 on kaebaja hinnanud ka piiranguid võtmetegevuses „3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud“ ning „4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“. Eksperthinnangus leiti, et nimetatud võtmetegevustes piiranguid ei esine, kaebaja ei ole pöördunud viimase viie aasta jooksul nägemise ja kõnelemisega seotud haigusseisunditega arstide vastuvõtule. Puuduvad uuringud, diagnoosid ja ravi vajadus. Meeleolu häireid hinnatakse vaimsete tegevuste valdkonnas. Unehäirete uuringute kohta TISis informatsioon puudub. Käsimüügiravimiga leevenduvad ajutised unehäired ei piira töövõimet. Unehäiret on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kuulmisfunktsiooni osas on hinnatud võtmetegevuses 3.2 teabe vastuvõtmine. Kaebust seoses kõrva infektsiooniga on hinnatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. Piiranguid on muutlikeks pidanud kaebaja ka võtmetegevustes „5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“, „6.1. Väljaskäimine“ ja „6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“. Ekspertarstide hinnangul aga kaebajal nimetatud võtmetegevustes piiranguid ei esine, kuivõrd ei ole need TIS andmetel kinnitust leidnud. Võtmetegevuses „6.3. Toimetulek muutustega“ on kaebaja hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), ekspertarstide hinnangul saab piirangut hinnata üksnes kergeks (arvväärtusega 1). TIS andmetel esinevad kerged kaebajal meeleolu kõikumised, kuid oluliste piirangute esinemist muutustega toimetulekul terviseandmed ei kinnita. Eelnev aga ei mõjuta töövõimet. Võtmetegevuses „7.2. Kohane käitumine“ on kaebaja hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), ekspertarstid eelnevaga ei nõustunud, kuivõrd puudub psühhiaatri epikriisides informatsioon kaebaja ebakohase käitumise kohta. Võtmetegevuses „7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud“ on kaebaja hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Eksperthinnangu kohaselt tuleb nimetatud võtmetegevuse piirangut hinnata arvväärtusega 0, kuivõrd täiendavaid piiranguid suhtlemise valdkonnas ei esine ning kaebaja kirjeldatud piiranguid on hinnatud võtmetegevuses „7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine“.
6.5.Arvestades, et kaebajal on diagnoositud bipolaarne häire, mille puhul on tegemist elukestva haigusega ning asjaolu, et kaebaja töövõime oli eelnevalt hinnatud kolmeks aastaks osaliseks, samuti kohtumenetluse käigus lisandunud uut psühhiaatri epikriisi 28.08.2025, on töötukaasa edastanud kaebaja käesoleva taotluse kohtumenetluse käigus 01.09.2025 ka teise arvamuse saamiseks psühhiaatrile dr Helen Kirber, kes koostas täiendava eksperthinnangu 08.09.2025. Dr H. Kirberi hinnangul on kaebaja samuti töövõimeline, kerged piirangud esinevad õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas võtmetegevuses „5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas võtmetegevuses „6.3. Toimetulek muutustega“. Kaebaja ei ole viimase kolme aasta vältel ravi vajanud, tema seisund on püsinud remissioonis, olulisi meeleolukõikumisi või tahteaktiivsuse muutusi ei ole terviseandmetes kirjeldatud. 28.08.2025 TIS-i lisandunud psühhiaatri H. Staali epikriis uusi sisulisi andmeid kaebaja seisundi kohta ei sisalda. Häire ägenemise korral on võimalik raviga seisundit parandada. 4(9)
3-25-2399
6.6.Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
6.7.Kuna kaebaja on kaebuses leidnud, et tema psühhiaatri koostatud anamnees ei kajasta piisavalt kaebaja igapäevaelu raskusi, on töötukassa teinud kohtumenetluse käigus 21.08.2025 terviseinfo päringu kaebajat ravivale psühhiaatrile, millele vastusena lisandus TIS-i 28.08.2025 epikriis kaebajat ravivalt psühhiaatrilt dr Heve Staal. Epikriisis on esitatud kaebus depressiivsuse ja eluliste murede kohta. Kaebaja soovib alustada ravi, mis on psühhiaatri poolt ka alates 28.08.2025 määratud. Uusi sisulisi andmeid kaebaja seisundi kohta epikriis ei sisalda. Häire ägenemise korral on võimalik raviga seisundit parandada.
6.8.Püsiva töövõime hindamisel on dokumendipõhine hindamine tavapärane menetluskäik nii algsel töövõime hindamisel kui vaidlustatud otsuse läbivaatamisel. Visiidile kutsutakse isik, kui ekspertiisides esinevad vastuolud või kui objektiivsed hinnangud puuduvad. Sealjuures tuleb märkida, et töövõime hindamisel ei suunata isikut täiendavatele uuringutele ja konsultatsioonidele, ei diagnoosita uusi haigusseisundeid ega määrata ravi. See on ravimeditsiini ülesanne. Töövõime hindamise visiidil, kui see peaks vajalik olema, täpsustatakse vaid ebaselgeid tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud haigusseisunditest.
6.9.Asjaolu, et kaebajal on varasemalt tuvastatud töövõime vähenemine, ei tähenda, et ka vaidlustatud töövõime hindamise otsuse aluseks oleva taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. Uus töövõime hindamine ei ole seotud varasema hinnatud töövõime ulatusega, sest ravi ja uuringute ja ka diagnostikavõimalused ajas paranevad. Olemasolevate aktuaalsete terviseandmete alusel ei ole kaebaja piirangud hetkel väljendunud ulatuses, mis tingiks töövõime vähenemise. Kaebaja ei ole viimase kolme aasta vältel ravi vajanud, tema seisund on püsinud remissioonis, olulisi meeleolukõikumisi või tahteaktiivsuse muutusi ei ole terviseandmetes kirjeldatud.
6.10.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, mida kinnitavad objektiivsed terviseandmed. Kaebaja edukust tööle kandideerimisel ei võeta töövõime hindamisel arvesse. Kaebaja on oma 10.07.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses toonud välja, et tal ei jagu aega ega motivatsiooni töötada kellegi teise või kolmanda jaoks ning ise mitte kuhugi nii elus jõudes. Töötasud on naeruväärsed (vt õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond, võtmetegevus 5.3.). Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja pigem ei soovigi kuhugi mujale tööle minna, vaid eelistab iseseisvat ettevõtlust. Isiku eelistused töökorralduse ja tasustamise osas ei ole aga kriteeriumiks töövõime hinnangu andmisel.
6.11.Nii vaidlustatud otsuse tegemise ajal olemas olnud terviseandmete kui ka lisandunud terviseandmete alusel ei saa kinnitada, et kaebaja piirangud oleksid väljendunud ulatuses, mis
5(9)
3-25-2399
tingiks töövõime vähenemise. Sealjuures ei hinnata töövõimet konkreetse ameti raames, vaid hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Arvestades kergeid piiranguid vaimse võimekuse valdkondades, on vastavalt töövõime hindamise metoodikale kaebajale antud soovitusi töötingimuste osas: 21.07.2025 koostatud eksperthinnangus on soovitatud kaebajal vältida ajasurvet, kiiret reageerimist nõudvaid olukordi. Kerged piirangud ei takista samas kaebajal täiskoormusel töötamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
9.Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on hindamisotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-171110/84, p 24).
10.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (punkt 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (punkt 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (punkt 5).
11.Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse 1
hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).
12.Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust arvestades § 8 lg-s 2 sätestatut, kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt (määruse nr 39 § 8 lg 4). Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
13.Kohus nõustub vaidlusaluses otsuses tooduga ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
14.Kaebaja on välja toonud, et tal esineb pikaaegne bipolaarne häire, mida ei ole töövõime hindamisel arvesse võetud.
15.Vaidlusaluses otsuses on viidatud, et kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl 5). Lisaks on vastustaja palunud täiendavat ekspertarvamust kohtumenetluse ajal psühhiaatrilt dr Helen Kirber (dtl 92). Küll aga ei ole vastustaja kohtule nimetatud ekspertarvamust esitanud. Samas nähtub kohtule esitatud TIS andmetest, et psühhiaater dr Heve Staal on lisanud 28.08.2025 TSI-i epikriisi, milles on kirjeldatud kaebaja depressiivsust ja et esinevad elulised mured; ühtlasi, et kaebaja soovib alustada ravi, mis on psühhiaatri poolt ka alates 28.08.2025 määratud (dtl 94 jj). TIS-i andmetest nähtuvalt käis kaebaja seoses bipolaarse häirega psühhiaater dr H. Staal vastuvõtul 26.06.2025 ning enne seda 10.05.2022 (dtl-d 56-57). Seejuures nähtub 26.06.2025 epikriisist, et seisund on stabiilne ning 28.08.2025 on määratud ravi.
16.Vastutaja ekspertarst dr I. Kukk on asjakohaselt selgitanud oma hinnangus, et olemasolevate aktuaalsete terviseandmete alusel ei ole kaebaja piirangud hetkel väljendunud ulatuses, mis tingiks töövõime vähenemise; kaebaja ei ole viimase kolme aasta vältel ravi vajanud, tema seisund on püsinud remissioonis, olulisi meeleolukõikumisi või tahteaktiivsuse muutusi ei ole terviseandmetes kirjeldatud (dtl 43). Tegevuspiiranguid hinnatakse koos määratud raviga. Kaebaja pole vastu vaielnud asjaolule, et talle on määratud psühhiaatri poolt ravi. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ravi ei toimiks ega esitanud vastavaid tõendeid.
17.Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et töövõime hindamisel on jäetud kaebajal diagnoositud bipolaarne häire arvestamata. Kuigi varasemalt on kaebajal tuvastatud osaline töövõime, siis nähtub TIS andmetest, et ligemale 3 aasta jooksul ei ole kaebaja pöördunud psühhiaatri poole kaebustega ning ühtlasi on praeguseks kaebajale määratud asjakohane ravi (tõendatud pole, et ravi ei toimiks). Kuigi kaebaja on märkinud, et perearst ei ole korrektselt sissekandeid teinud, siis vaidlusaluse otsuse tegemisel on hoopis tuginetud eriarstide sissekannetele ja epikriisidele seoses bipolaarse häirega. Veelgi enam, vastustaja on kaebaja väite ümber lükanud osas, et perearst ei ole korrektselt sissekandeid teinud. Nimelt on vastustaja selgitanud, et tegi 21.08.2025 terviseinfo päringu kaebaja 7(9)
3-25-2399
perearstile dr A. Niisuke, paludes tal lisada TIS-i info kaebaja vastuvõttude kohta, mis on toimunud hilisemalt kui TIS-is nähtav viimane sissekanne kuupäevaga 18.07.2022; perearst vastas töötukassale 21.08.2025 e-kirjaga, milles andis teada, et kaebaja on tema poole pöördunud viimati juulis 2022.a (dtl 92). Kaebaja sellele väitele vastu vaielnud ei ole.
18.Kaebaja leiab, et ekspertarst ei ole kaebajat isiklikult läbi vaadanud ega intervjueerinud, vaid piirdus dokumentide põhjal hinnangu andmisega.
19.Tulenevalt TVTS § 7 lg-st 3, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks TVTS § 7 lg-s 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.
20.Asja materjalist nähtuvalt on TIS-s olnud andmed kaebaja poolt välja toodud bipolaarse häire kohta, mistõttu puudus vastustajal vajadus suunata isik tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.
21.Kaebaja märgib, et ei ole siiamaani tööd leidnud.
22.On arusaadav, et pikaaegne tööotsimine tekitab negatiivseid tundeid, kuid arvestades praegust keerulist majanduslikku olukorda riigis ning koondamisi, on mõistetav, et töö leidmine võib osutuda keeruliseks. Küll aga ei sõltu töövõime hindamine sellest, kui pikalt on isik tööotsija olnud. Vastavalt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 5 koostatakse töövõime hindamiseks ekspertarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmed ning 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määruse nr 39 § 6 lg 1).
23.Kaebaja leiab, et vaidlusaluses otsuses ega eksperthinnangus ei ole selgelt välja toodud, millised meditsiinilised asjaolud on muutunud, et õigustada nii olulist muutust. Kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud, pigem on see püsivalt piiratud.
24.TIS-i andmetest nähtub, et enne töövõime hindamise taotluse esitamist on kaebaja pöördunud psühhiaatri poole 26.06.2025. Samas eelnev visiit psühhiaatri juurde 10.05.2022, mil on epikriisis märgitud, et meeleolu stabiilsem, kui aastate eest; kõikumisi vähesel määral; püsivat toetusravi ei vaja (dtl 60). Ehk siis TIS-i andmetele tuginevalt on kaebaja seisund olnud stabiilne ning püsivat ravi ei ole vajanud. Alles 28.08.2025, s.o peale vaidlusaluse otsuse tegemist ning kohtumenetluse ajal on lisandunud 28.08.2025 epikriis, kust nähtub, et kaebajale on määratud ravi. Seega ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et tema tervislik seisund on halvenenud, siis kajastub see alles 28.08.2025 epikriisis, mitte terviseandmetes, mis olid otsuse tegemisel vastustajal kättesaadavad. Kuid ka 28.08.2025 epikriis ei tõenda, et vaidlusalune otsus on õigusvastane. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule2. Kaebaja pole väitnud, et ravi ei oleks sobiv või ei töötaks.
25.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on tehtud otsus kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja 2