Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
18.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2986
Haldusasi
B.V kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada temale koopia kirjavahetuse kaardist ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – B.V Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Menetluse osaline lõpetamine, kaebuse ülejäänud osas tagastamine
saa magada jätkuvalt kolme-nelja ööpäeva kaupa. Tihe ümberpaigutus aina süvendab terviserikke ägestumist. Lisaks lisab kaebaja kahjunõudele juurde 100.000-eurose lisanõude. Viimasel kartserisse paigutamisel tekitati ametnike poolt parema käe jäädav vigastus. Parem käsi on osaliselt tundetu. Närv sai jäädava kahjustuse, ohjeldusmeetmed olid väga tugevalt peale surutud. Vasak käsi oli ka mitu päeva tundetu, aga taastus. Vangla ametnikud kasutasid põhjendamatult vägivalda.
Menetluse osaline lõpetamine
tegevustest (ohjeldusmeetmete kasutamine, ümberpaigutamised), millega seoses kaebaja kahju hüvitamist nõuab, täpsustada nende toimumise aega ja selgitada nende tegevuste seost kaebaja tervise halvenemisega; 4) kui kaebaja nõuab kahju hüvitamist ka AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla, siis anda täpne ülevaade arstide tegevustest, millega kaebajale on väidetavalt kahju tekitatud. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kaebaja on kaebuse käiguta jätmisele eelnevalt esitatud 30.09.2025 kaebuse täienduses kirjeldanud nii Tallinna Vangla ametnike kui meditsiinitöötajate (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajate) tegevust, mistõttu oli oluline saada kaebajalt kinnitus, kelle vastu ta mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitada soovib ja millist kahjuhüvitist kaebaja kummaltki vastustajalt nõuab. Kohus saab kaebuse tõlgendamise teel ise tuvastada, kes on õiged vastustajad, kuid kohus ei saa kaebaja eest otsustada, milles summas kahju hüvitamist kaebaja igalt vastustajalt nõuab. Kahjunõude summa ei ole selge, sest kaebaja on kaebuse 30.09.2025 täienduses märkinud üksnes seda, et lisab kahjunõudele juurde 100 000-eurose lisanõude. Jääb arusaamatuks, millise kahjunõude juurde kaebaja lisanõuet esitada soovis, sest esialgne kaebus puudutas Tallinna Vangla kohustamist väljastada kaebajale koopia kirjavahetuse kaardist. Kaebuse faktilise põhjenduse täpsustamine oleks võimaldanud kohtul veenduda, kas kaebus puudutab täielikult tervisekahju tekitamist või on osaliselt tegemist inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega, millega kaasneb riigilõivu tasumise kohustus. Erinevates lukustatud kambrites viibimine ei ole miski, mille puhul saab eeldada tervisekahju tekkimist, vaid tervise halvenemise asjaolusid peab kaebaja ise kohtule selgitama. Kaebuse aluseks olevate sündmuste toimumise aeg on oluline, et kohus saaks veenduda kaebuse tähtaegsuses. Kui kohtul puudub selgus kaebuse nõudes (HKMS § 38 lg 1 p 5) ja täielik ülevaade kaebuse aluseks olevatest asjaoludest (HKMS § 38 lg 1 p 7), on tegemist asja läbivaatamist takistavate puudustega. Kaebaja on viidanud 30.09.2025 kaebuse täienduses mõningatele uuematele Tallinna Vangla vastustele, kuid kohus ei pea õigeks nende Tallinna Vanglalt väljanõudmist ja nende põhjal kaebuse tõlgendamist, sest Tallinna Vanglas toimunud võimalikud kohtueelsed menetlused ja nende raames esitatud taotlused ei vabasta kaebajat kohustusest esitada nõuetekohane kaebus.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.