Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.B kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Helena Velba Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – A.B
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 16.12.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba A.B ’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17. veebruarini 2026 (kaasa arvatud).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
4.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Määrus peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Aserbaidžaani Vabariigi kodaniku A.B kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alus, kuna vastavalt VRKS § 361 lg 21 esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 6 nimetatud asjaolu. Taotluse aluseks olevate asjaolude kirjeldus on kokkuvõtlikult järgnev: A.B-le väljastati Dliiki pikaajaline viisa nr XXX kehtivusajaga 05.09.2024 kuni 04.09.2025. Eestisse saabudes 05.09.2024 asus A.B tööle Tallinnas asuvasse restorani Restoran Armudu OÜ (reg.kood 12640897). Isik registreeriti tööle 01.09.2024. Sealhulgas oli isikule töötamiseks väljastatud lühiajalise töötamise registreering nr 1066246991/LT1 kehtivusajaga 01.08.2024-28.10.2025 (Restoran Armudusse). Antud restoraniga lõppesid isiku töösuhted seoses töötingimuste rikkumisega. Tööandja hoiatusest hoolimata viibis A.B tööl joobeseisundis. PPA tunnistas tööandja teavituse peale isiku töötamise registreeringu kehtetuks 24.10.2024. Samuti tunnistati kehtetuks isiku viisa välismaalaste seaduse (VMS) §78 lg 2 p 9 ja p 11 ning VMS § 77 lg 2
alustel – otsusega nr 0177/2025. Antud asjaoludest tulenevalt pidi isik lahkuma kogu Schengeni alalt oma koduriiki. PPA piiriületuseinfosüsteemist nähtub, et isik lahkus Eestist 29.10.2024. Saksamaa Liitvabariik esitas 14.11.2025 Eesti Vabariigile abipalve võtta vastu A.B Dublini konventsiooni alusel. A.B saabus Eestisse Saksamaalt 15.11.2025. Temale oli väljastatud Saksamaa poolt Laissez Passer, tal on kehtiv reisidokumenti (pass). A.B esitas Eestisse saabudes Tallinna lennujaamas suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, mis võeti kohapeal vastu (taotlus nr 12512150500). Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal selgitas isik, et rahvusvahelist kaitset soovib, kuna koduriigis on oht tema elule ning tal pole turvaline oma koduriigis. Veel selgitas A.B , et Eestis ta tegelikult rahvusvahelist kaitset ei soovi – soovib seda Saksamaal, kus ta seda ka küsis. Samuti ei soovi isik jääda Eestisse ning vabaduses läheks ta tagasi tegelikku sihtriiki, mis on tema jaoks Saksamaa. A.B peeti 16.12.2025 kell 15.25 VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad: PPA andmetel A.B-l puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni alal viibimiseks, kuna isik ei oma ühegi pädeva liikmesriigi poolt välja antud kehtivat viisat, elamisluba või muud viibimisalust. Isik on Eestisse ja Schengeni alale varasemalt saabunud ning viibinud Eesti poolt väljastatud lühiajalise D-liiki viisaga, mis tunnistati kehtetuks 01.04.2025. Samuti omas isik PPA poolt väljastatud lühiajalise töötamise registreeringut, mis samuti tunnistati kehtetuks seoses töötingimuste rikkumisega. Küsitluse käigus selgitas isik, et tema töösuhe Armudu restoraniga lõppes tulenevalt tema haigusest, kuid tööandja teavituses ning Töötamise Registrist nähtub, et töösuhe lõpetati seoses töötingimuste rikkumisega – isik täitis töökohustusi alkoholijoobes olles. Isik lahkus Schengenist pärast töösuhte lõppemist 29.10.2024 Türki, kus ta enda sõnade kohaselt oli kuni juunikuuni 2025, kui naases Schengeni alale Kreeka kaudu. Kreekast liikus isik edasi Saksamaale Frankfurti rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil. Isik selgitas veel, et ta on Frankfurdis olnud viimased 7 kuud, kuni Saksamaa politsei otsustas ta saata Eestisse, kus ta olla ei taha. Veel kinnitas A.B , et ta ei taha rahvusvahelist kaitset Eestis tegelikult. Tal ei ole Eestis perekondlikke ega majanduslikke sidemeid. Saksamaal on ta juba pagulaseluga harjunud ning kinnipidamiskekusest vabanemisel sõidab ta kohe tagasi sinna. 16.12.2025 läbiviidud küsitlustest selgus, et isik ei soovi naasta koduriiki ega soovi jääda ka Eestisse, sh ei teinud isik lõpuni koostöö küsitluse ajal, vaid oli agressiivne ning ametnikud pidid isikut korduvalt korrale kutsuma. Ka väljendas isik järjepidevalt oma tahet, et ta tuleb vabaks lasta, et ta saaks Saksamaale naasta. Antud hoiakud ja suhtumine näitavad, et isik ei lahkuks vabatahtlikult Eestist, Schengenist ning ka ei jääks isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse. 2024 aastal saabus isik Schengenisse töötamise eesmärgil, tal oli selleks väljastatud Eesti viisa ning PPA poolt väljastatud tööluba. See annab PPA-le põhjuse järeldada, et isikul on oskused ja võimalused enda ära elatamiseks seaduslikult, kuid kuna isikul on probleeme alkoholiga ja ta ei suutnud töökohta säilitada, siis sellest tulenevalt ka isik on leidnud muu võimaluse Schengenisse jäämiseks – rahvusvaheline kaitse. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Võttes arvesse kogutud asjaolusid ning isiku ütlusi, ei ole PPA hinnangul A.B usaldusväärne isik. Seda enam, et isik tõenäoliselt väärkasutab rahvusvahelise kaitse süsteemi Eestis, et vältida enda väljasaatmist koduriiki, kus väidetavalt ähvardab teda oht elule. Võttes arvesse isiku senist käitumist leiab PPA, et VRKS §-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei ole piisavad ega taga isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal.
2.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. PPA esindaja selgitas, et isikule võimaldati helistada oma advokaadile. Selleks anti talle tema mobiiltelefon, kus on advokaadi number. Isik keeldus helistamast.
2(4)
3.A.B vaidles istungil PPA taotlusele vastu. Avaldas, et soovib rääkida üksnes läbi advokaadi. Sellele vaatamata selgitas, et ta ei soovi olla KPK-s 2 kuud. On siin vaid seetõttu, et Saksamaal võeti temalt sõrmejäljed. Tal on astma ja ei ole nõus olema kinnipidamiskeskuses 2 kuud. Ei soovi Eesti riigilt midagi. Vastusena kohtu küsimusele, et kuhu ta läheks, kui kohus ei anna luba tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse vastas isik, et läheks üle piiri.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud asjaolud.
6.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
7.Arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et A.B kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja põhjendatud.
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 sätestab, et põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 6 8 p 6). A.B saabus Schengeni alale, k.a Eestisse, ebaseaduslikult. A.B saabus Schengeni alale Kreeka kaudu 14.06.2025, samas kui tema viisa oli 01.04.2025 tunnistatud kehtetuks. A.B esitas 15.12.2025 varjupaigataotluse, kuid PPA poolt 16.12.2025 läbiviidud küsitluse käigus selgus, et isik ei soovi naasta koduriiki ega soovi jääda ka Eestisse. PPA on esitanud kohtule 16.12.2025 läbi viidud küsitluse protokolli. A.B kinnitas, et tal ei ole Eestis lähedasi (protokolli lk 5). Kui A.B-lt küsiti, kas ta jääb kinnipidamiskeskusest vabastamisel Eestisse, et jätkata rahvusvahelise kaitse menetlust, oli tema vastus järgnev: „Ma lasen siit kohe jalga. Ei kavatsegi siin olla. Ma sõidan kohe minema, mida ma siin ikka teen“ (protokolli lk 6). A.B esitas küsitluse käigus Saksamaa pagulaslaagris viibimise kohta järgneva väite: „Seal oli elu hea. See sobis mulle. Mitte vangla nagu see siin. See pole mingi kaitse siin Eestis ja siin ma ei taha sellist RVK-d.“ Protokollist nähtub ka isiku agressiivne käitumine küsitluse ajal (sh karjumine, vehkimine). Eeltoodu põhjal võib eeldada, et vabaduses viibides ei jääks A.B rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult Schengeni alalt, vaid üritaks suure tõenäosusega jõuda tagasi Saksamaale. Kohtu jaoks on usutav, et isikul on olemas reaalsed võimalused, et omal jõul tagasi Saksamaale jõuda, kuivõrd Schengeni alal puudub liikmesriikide vahel piirikontroll. Seega esineb A.B puhul põgenemisoht.
9.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse 3(4)
täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA on seisukohal, et A.B ei ole usaldusväärne isik ja väärkasutab rahvusvahelise kaitse süsteemi, et lahkumiskohustust edasi lükata või väljasaatmist vältida. Kohus leiab, et PPA seisukoht on põhjendatud. Kuna A.B on alates juunist 2025 viibinud Schengeni alal ilma õigusliku aluseta ja tema enda väidetest nähtub, et tema tegelik soov ei ole Eestisse jääda, on alust arvata, et A.B esitas 15.12.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et vältida enda väljasaatmist koduriiki.
10.A.B senine käitumine kinnitab, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad, et tagada isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal.
11.Kohtul puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine võiks olla vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. A.B on 16.12.2025 küsitluse protokollist nähtuvalt viidanud astmale, millega ta ei saa kinnipidamiskeskuses viibida. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kinnipidamiskeskuses viibimine kujutaks endast A.B-le reaalset terviseohtu, kui eeldada, et väide astma põdemise kohta on tõene.
12.Kohus rõhutab, et esmakordsel loa andmisel tegutseb kohus piiratud aja ja informatsiooni tingimustes. Seetõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas.
13.Kohus leiab, et PPA taotluse saab rahuldada. Kohus annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
14.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
15.Kohus korraldab esimesel võimalusel käesoleva määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimise vene keelde ning edastab tõlke viivitamata puudutatud isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.