Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.P kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Ülle Elva ja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa saamist – E.P , esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
27.10.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba E.P kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks, s.o 27.02.2027 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohus tõlgib määruse kokkuvõtte isikule masintõlkeprogrammiga tigrinja keelde. Määruse avaldamisel asendatakse isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 5, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 9 lg 1). Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.10.2026 VRKS § 66 lg 2 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse Eritrea kodaniku E.P (sündinud xx.xx.xxxx; puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks. PPA tugineb VRKS § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kaudu VSS § 6 8 p-des 6 ja 13 sätestatud põgenemisohule. Põhjendused:
PPA patrull sai 25.10.2026 väljakutse aadressile Sütiste tee x-xx, Tallinn, seoses võimalike ebaseaduslikult riigis viibivate isikutega. Korteris viibis viis Eritrea kodanikku,
3-26-3485 kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ja seaduslik alus Eestis viibimiseks. E.P selgitas inglise keeles, et nad tulid koos Lätist ja viibivad Eestis ebaseaduslikult. Puudutatud isik peeti 25.10.2026 kell 17.39 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel 48 tunniks kinni.
1.2.26.10.2026 alustati taustakontrolli toimingutega, mille käigus avaldas puudutatud isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Ta peeti 26.10.2026 kell 11.20 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel.
1.3.Taotluse kohaselt kulges isiku reisiteekond Eritreast Lõuna-Sudaani, Ugandasse, Saudi Araabiasse, Valgevenesse, Lätti ja sealt Eestisse. Tema kavandatud sihtkoht oli Saksamaa.
1.4.Puudutatud isik on Eritrea kodanik, sündinud xx.xx.xxxx, tema emakeel on tigrinja keel ja ta oskab inglise keelt. Isikusamasus tuvastati isiku tuvastamise aktiga; isikut tõendavaid dokumente tal ei ole. Tal ei ole Eestis ega Euroopa Liidus perekonnaliikmeid, erivajadusi ei ole tuvastatud ning tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel.
1.5.PPA hinnangul sisenes isik Schengeni alale Läti kaudu ning PPA kavatseb esitada Lätile määruse (EL) 2024/1351 alusel vastuvõtmispalve. Läti nõustumisel korraldab PPA tema üleandmise. Kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik isiku kättesaadavuse tagamiseks vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise ja võimaliku üleandmise ajal.
1.6.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p 6 tähenduses põgenemisoht. Isik kasutas Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikuks ületamiseks smugeldajate abi ja tasus selle eest enda sõnul 3000 USA dollarit, liikus läbi vee ning aia alla rajatud tunneli, ei taotlenud Lätis rahvusvahelist kaitset ja suundus sealt edasi Eestisse. Lätist Eestisse toimetati ta koos nelja Eritrea kodanikuga sõiduautos, kus üks inimene viibis pagasiruumis; vedaja oli lubanud viia nad Saksamaale. Isik avaldas Eestis kaitsetaotluse esitamise soovi alles kinnipidamise järel. PPA hinnangul ei soovi ta Lätti tagasi pöörduda ning võib vabaduses jätkata liikumist Saksamaa suunas või hoiduda menetlusest ja üleandmisest. Menetlustoimingutel tehtud koostööd ei pea PPA põgenemisohu puudumist näitavaks, sest koostöö pärast kinnipidamist on tavapärane ja eeldatav.
1.7.PPA peab isikut ka avalikule korrale ohtlikuks VSS § 6 8 p 13 tähenduses. PPA põhjendab seda isiku teadliku ebaseadusliku sisenemise ja Schengeni alal liikumisega, kuritegelike vahendajate abi kasutamisega ning ohuga, et isik kasutab oma eesmärgi saavutamiseks edaspidigi seadusevastaseid viise. PPA viitab seejuures ka Valgevene–Läti ja Valgevene–Leedu piiril esinevale ebaseaduslikule rändesurvele ning kontrollimatu edasirände mõjule rändekontrollile ja siseturvalisusele.
1.8.PPA hinnangul ei ole VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud piisavad. Isikul puuduvad dokumendid, Eestis perekondlikud sidemed ja piisavad rahalised vahendid ning Eesti ei ole talle tuttav riik. Samal ajal on tal PPA hinnangul kontaktid ja teadmised ebaseadusliku rände jätkamiseks: ta on kasutanud smugeldajate ja teiste vahendajate abi, liikunud ebaseaduslikult üle välispiiri ning kavatsenud jõuda Saksamaale. Seetõttu puudub PPA-l veendumus, et isik järgiks talle määratud kohustusi. Schengeni sisepiiridel üldjuhul puuduva piirikontrolli tõttu võiks ta jätkata ebaseaduslikku liikumist või muutuda ametiasutustele kättesaamatuks.
1.9.PPA peab kinnipidamist proportsionaalseks, möödapääsmatuks, kohaseks ja vajalikuks nii menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kui ka isiku võimalikuks üleandmiseks vastutavale liikmesriigile. PPA andmetel ei esine isikul terviseseisundit, mis välistaks kinnipidamise. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. 2(6)
3-26-3485 PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, välja arvatud VSS § 6 8 p 13 osas, millest loobus.
Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta selgitas, et tema isa on surnud ja peres on kuus last. Tema on neist vanim. Ta lahkus 2023. a kodumaalt Sudaani, kuid seal olid rahutused ja ebaturvaline, mistõttu ei tahtnud sinna jääda. Et sealt pääseda, hankis võltsitud passi. Kodumaalt lahkus pere toetamise eesmärgil. Ta ei ole mujal rahvusvahelist kaitset taotlenud. Tuli otse siia rahvusvahelist kaitset taotlema. Aafrikas ei saa rahvusvahelist kaitset taotleda. Tal oli kavas, et kui siia riiki jõuab, läheb politseisse rahvusvahelist kaitset taotlema.
Puudutatud isiku esindaja leidis, et kui politsei loobub taotluses VSS § 6 8 p-st 13, siis ei ole midagi juurde lisada. Esindaja pidas taotlust faktiliselt ja õiguslikult korrektseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
VRKS § 66 lg 2 kohaselt taotleb PPA halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks, kui taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi. VRKS § 65 lg 1 järgi võib taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab põhinema taotleja olukorra individuaalsel hindamisel ning olema taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.
VRKS § 65 lg 2 p 2 lubab taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Sama lõike p 7 lubab taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt käsitatakse põgenemise ohuna muu hulgas VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 järgi esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Puudutatud isik on selgitanud, et ületas sisenes Schengeni alale Läti kaudu. Seetõttu võib eeldada, et Läti vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA esitab Lätile vastuvõtmispalve ning Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise.
VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut tagasi võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on asjakohased nii VRKS § 65 lg 2 p-s 7 kui ka p-s 2 sätestatud kinnipidamise alused.
10.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ja see liikmesriik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue 3(6)
3-26-3485 kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
11.Kohtu hinnangul ei saa neljakuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
12.Kohus hindab põgenemisohtu puudutatud isiku konkreetsete asjaolude kogumis. Isik sisenes enda ütluste kohaselt Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu ebaseaduslikult piiri ületades, kasutades smugeldajate abi ja tasudes piiriületuse eest 3000 USA dollarit. Piiri ületati läbi vee ja aia alla rajatud tunneli. Pärast ligikaudu nädalast viibimist Lätis toimetati ta koos nelja teise Eritrea kodanikuga sõiduautos Eestisse. Vedaja oli lubanud nad viia Saksamaale. Isikul puuduvad reisidokumendid; enda sõnul jättis ta oma passi Valgevenes teda aidanud isiku kätte ning Valgevenesse saabus ta väidetavalt võltspassi kasutades.
13.Puudutatud isik ei pöördunud Lätis rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole, vaid jätkas liikumist Eesti kaudu Saksamaa suunas ja avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset alles pärast kinnipidamist. Arvestades isiku varem välja toodud sihtriiki, ei ole usutavad isiku poolt kohtuistungil antud selgitused, et ta soovis tulla Eestisse, siia jääda ja siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik muudab menetluse käigus oma ütlusi. Kui isikul olnuks tegelikult vajadus rahvusvahelise kaitse järele, tulnuks taotlus esitada esimeses turvalises riigis. Läti on Euroopa Liidu liige ja selline turvaline riik, kus saanuks vajadusel varjupaika taotleda. Isik ei teinud seda. Isik ei põhjendanud kohtuistungil rahvusvahelise kaitse vajadust ja kohus peab seda praeguses menetlusetapis ilmselgelt põhjendamatuks, mis on esitatud eesmärgiga muuta tema tagasisaatmine raskemaks. See näitab, et isik ei vali vahendeid oma eesmärgi saavutamiseks. Kohus peab isiku varasemat sihtkohta, senist korraldatud ebaseaduslikku liikumist ja selle eest tasutud summasid põhjendatuks ohtu, et vabaduses viibides jätkab isik teekonda ega ole vastutava liikmesriigi määramise, võimaliku üleandmise või Eestis läbiviidava kaitsemenetluse ajal PPA-le kättesaadav. Isik on kasutanud varem võltsitud dokumente, mis näitab, et tal on juurdepääs vahenditele ja võimalustele, et soovi korral ebaseaduslikult riigipiire ületada. Isiku varasem käitumine ja mh võltsitud dokumentide kasutamine ei ärata usaldust isiku vastu ega luba arvata, et ta jääb vabaduses viibides PPA-le menetlustoimingute tegemiseks kättesaadavaks.
14.Asjaolu, et puudutatud isik on pärast kinnipidamist menetlustoimingutel koostööd teinud, räägib tema kasuks, kuid ei kaalu eeltoodud asjaolusid üles. Koostöö on toimunud kinnipidamise tingimustes, kus isikul puudub võimalus oma teekonda jätkata. Isiku varasem tegevus – smugeldajate abi kasutamine, dokumentideta ja varjatult üle riigipiiride liikumine, Lätis kaitse taotlemata jätmine ning kavatsus jõuda Saksamaale – annab aluse prognoosida, et vahetu kontrolli puudumisel võib ta teekonda jätkata või 4(6)
3-26-3485 üleandmisest kõrvale hoiduda. Kokkuvõttes esineb VSS § 68 p 6 tähenduses reaalne ja isikupõhiselt põhjendatud põgenemisoht.
15.Kohus on hinnanud eraldi VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piiranguid ning VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud kinnipidamise alternatiive. Kindlaksmääratud elukohas elamise kohustus ei oleks piisav, sest puudutatud isikul puudub Eestis püsiv elukoht ning teda Eestiga siduv perekondlik või muu püsiv seos. Perioodiline PPA-s registreerimine ei takistaks tal registreerimiste vahelisel ajal Eestist lahkuda. Reisidokumendi hoiulevõtmist ei saa tõhusaks pidada, sest isikul puuduvad dokumendid ja ta on juba liikunud üle riigipiiride ilma enda reisidokumendita. Tema kasutatud ebaseadusliku rände korraldus ja eesmärk jõuda Saksamaale vähendavad usaldust, et ta täidaks talle pandud kohustusi. Seega ei hoiaks nende meetmete koos kohaldamine tõenäoliselt põgenemist ära ega tagaks piisavalt isiku kättesaadavust, arvestades tema senist teekonda ja Schengeni sisepiiridel üldjuhul puuduvat piirikontrolli.
16.Kohus arvestab seejuures, et üksnes rahaliste vahendite või Eestis perekonnaliikmete puudumine ei õigusta kinnipidamist. Need asjaolud on tähenduslikud vaid koos isiku senise käitumise ja väljendatud reisisihiga, sest need vähendavad võimalust korraldada tema Eestis viibimine viisil, mis tagaks leebema meetmega usaldusväärselt tema kättesaadavuse. Käesoleva asja konkreetsete asjaolude kogumis ei ole leebemad meetmed taotletava eesmärgi saavutamiseks sama tõhusad.
17.Kohtule esitatud andmetest ei nähtu praegu terviseseisundit ega erivajadust, mis välistaks puudutatud isiku kinnipidamise, kuid PPA taotluse kohaselt ei olnud tervisekontrolli taotluse esitamise ajaks veel tehtud. Seetõttu ei tee kohus lõplikku järeldust isiku terviseseisundi kohta. PPA peab tervisekontrolli korraldama esimesel võimalusel ning terviseprobleemi, haavatavuse või muu kinnipidamist mõjutava asjaolu ilmnemisel viivitamata uuesti hindama kinnipidamise sobivust ja vajalikkust. Kinnipidamiskeskuses peab isikule olema tagatud vajalik meditsiiniline ja vajaduspõhine psühholoogiline abi.
18.Kinnipidamine riivab intensiivselt puudutatud isiku vabadusõigust. Riivet õigustavad käesolevas menetlusetapis siiski konkreetne põgenemisoht, vajadus määrata vastutav liikmesriik ja tagada võimalik üleandmine ning Läti keeldumise korral vajadus selgitada Eestis välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Menetlus võib hõlmata tagasivõtutaotluse esitamist ja läbivaatamist, võimaliku üleandmise korraldamist või alternatiivselt kaitsetaotluse vastuvõtmist ja sisulise menetluse alustamist. Seetõttu on loa andmine kuni neljaks kuuks praegu sobiv ja vajalik. Neljakuuline tähtaeg on kinnipidamise ülempiir, mitte alus pidada isikut kinni kogu selle aja sõltumata menetluse käigust.
19.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa E.P kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks, s.o kuni 27.02.2027 (kaasa arvatud).
20.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, s.o vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. 5(6)
3-26-3485
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.