Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.Kkinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Alice Kliemes ja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa saamist – E.K, esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
27.10.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba E.K kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks, s.o 27.02.2027 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohus tõlgib määruse kokkuvõtte isikule masintõlkeprogrammiga tigrinja keelde. Määruse avaldamisel asendatakse isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 5, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 9 lg 1). Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.10.2026 VRKS § 66 lg 2 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse Eritrea kodaniku E.K (sündinud xx.xx.xxxx; puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks. PPA tugineb VRKS § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kaudu VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud põgenemisohule. Põhjendused:
PPA patrull sai 25.10.2026 väljakutse aadressile J. Sütiste tee xx-xx, Tallinn, seoses võimalike ebaseaduslikult riigis viibivate isikutega. Korteris viibis viis Eritrea kodanikku, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid. Kõik viis isikut toimetati
3-26-3482 kinnipidamiskeskusesse edasiste menetlustoimingute läbiviimiseks. Üks kinni peetud oli isik E.K , kes peeti 25.10.2026 kell 17.39 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning VSS § 6 13 lg 1 alusel kinni.
1.2.26.10.2026 kell 10.09 avaldas puudutatud isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning ta peeti kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel.
1.3.Taotluse kohaselt kulges isiku reisiteekond Eritreast Etioopiasse, Ugandasse, Araabia Ühendemiraatidesse, Valgevenesse, Lätti ja sealt Eestisse. Isiku kavandatud sihtkoht Euroopa Liidus oli Saksamaa.
1.4.Puudutatud isik on enda sõnul Eritrea kodanik, sündinud xx.xx.xxxx, tema emakeel on tigrinja keel ning ta kasutab ka varjunime M. Isikusamasus on tuvastatud isiku enda ütluste põhjal. Tema mobiiltelefoni kustutatud failide kaustast leiti Etioopia passi koopia nimega V.S, sünniajaga xx.xx.xxxx ja Etioopia kodakondsusega. Isik väidab, et pass kuulub talle, kuid selles märgitud Etioopia nime andis talle teine isik ning tegelikult on ta Eritrea kodanik. Tal ei ole Eestis lähedasi ega perekonnaliikmeid. Isiku andmetel puuduvad tal erivajadused; tervisekontroll tehakse kinnipidamiskeskuses esimesel võimalusel.
1.5.PPA hinnangul sisenes isik Schengeni alale Läti kaudu ning PPA teeb Lätile tagasivõtutaotluse. Läti nõustumisel korraldab PPA tema üleandmise määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik isiku kättesaadavuse ja Eestis püsimise tagamiseks vastutava liikmesriigi määramise ning võimaliku üleandmise ajal.
1.6.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 6 8 p 6 tähenduses põgenemisoht. Isik lahkus Ugandast 10.09.2026 lennukiga Dubaisse ja suundus sealt Valgevenesse. Tema mobiiltelefonis leidus Valgevenes viibimisega seotud teavet; otsinguajaloos oli asukohana märgitud Minsk ning isik oli otsinud võimalusi Saksamaale või Šveitsi reisimiseks. Isiku ütluste kohaselt ületas ta koos nelja teise isikuga ebaseaduslikult Valgevene–Läti piiri, ronides üle piiritara, ning liikus seejärel sõidukiga Eestisse. Eestis viibis ta enda sõnul kaks päeva enne kinnipidamist. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis ega Eestisse saabudes, vaid alles pärast kinnipidamist. Tema telefonist leitud Etioopia passi koopia andmed on vastuolus tema enda esitatud nime, sünniaja ja kodakondsusega, mis tekitab PPA hinnangul kahtlusi tema ütluste usaldusväärsuses. Isiku eesmärk oli jõuda Saksamaale. PPA hinnangul võib ta vabaduses kasutada olemasolevaid kontakte ning teekonnal omandatud teadmisi ja kogemusi, et vältida Lätile üleandmist või jätkata varjatult liikumist soovitud sihtriiki. Menetlustoimingutel tehtud koostööd ei pea PPA põgenemisohu puudumist näitavaks, sest koostöö pärast kinnipidamist on tavapärane ja eeldatav.
1.7.PPA hinnangul ei ole VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud piisavad. Isikul puuduvad Eestis lähedased ja püsivad seosed. Tema senine teadlik õigusnormide eiramine, ebaseaduslik piiriületus, kavatsus liikuda Saksamaale ning isikusamasuse kohta esitatud vastuolulised andmed ei anna PPA-le alust usaldada, et ta järgiks vabaduses talle pandud kohustusi ja oleks ametiasutustele vajalikul ajal kättesaadav. Vabaduses viibides võib ta omavoliliselt Eestist lahkuda, jätkata liikumist mujale Euroopasse või muutuda menetlustoiminguteks ja võimalikuks Lätile üleandmiseks kättesaamatuks. Schengeni liikmesriikide vahel üldjuhul puuduva piirikontrolli tõttu ei oleks edasine ebaseaduslik liikumine sisuliselt takistatud.
1.8.PPA peab kinnipidamist proportsionaalseks, möödapääsmatuks, kohaseks ja vajalikuks nii menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kui ka isiku võimalikuks üleandmiseks vastutavale liikmesriigile. PPA andmetel ei esine isikul terviseseisundit, mis välistaks 2(6)
3-26-3482 kinnipidamise. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Isik kinnitas, et on Eritrealane, kuigi passi järgi etiooplane. Võltsitud pass ei ole enam tema käes. Politsei leidis tema telefonist pildi selle kohta. Ta tahtnuks hankida Eritrea passi, kuid selleks oleks läinud liiga kaua aega. Kasutas võltsitud passi reisimiseks. Isik tuli Euroopasse selleks, et hoolitseda iseenda ja oma pere eest. Soovib siin elada, töötada ja pere eest hoolt kanda. Ei ole mujal rahvusvahelist kaitset taotlenud. Isik mõtles Eestisse jääda ja siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik selgitas, et õppis Eritreas kloostris usuteadust, kuid võeti kaitseväkke. Ta ei tahtnud kaitseväes olla ja põgenes sealt. Läks koju, kuid ei olnud seal kaua. hiljem ema helistas, et teda käidi otsimas. Kuna teda ei olnud kodus, siis võeti isa kaasa ja pandi kolmeks kuuks vangi.
Puudutatud isiku esindaja ei vaielnud taotlusele vastu. Ta leidis, et taotlus on faktiliselt ja õiguslikult korrektne.
KOHTU PÕHJENDUSED
VRKS § 66 lg 2 kohaselt taotleb PPA halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks, kui taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi. VRKS § 65 lg 1 järgi võib taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab põhinema taotleja olukorra individuaalsel hindamisel ning olema taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.
VRKS § 65 lg 2 p 2 lubab taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Sama lõike p 7 lubab taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt käsitatakse põgenemise ohuna muu hulgas VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 järgi esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Puudutatud isik on selgitanud, et ületas sisenes Schengeni alale Läti kaudu. Seetõttu võib eeldada, et Läti vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA esitab Lätile vastuvõtmispalve ning Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise.
VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut tagasi võtmast, tuleb rahvusvahelise 3(6)
3-26-3482 kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on asjakohased nii VRKS § 65 lg 2 p-s 7 kui ka p-s 2 sätestatud kinnipidamise alused.
10.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ja see liikmesriik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
11.Kohtu hinnangul ei saa neljakuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
12.Kohus hindab põgenemisohtu puudutatud isiku konkreetsete asjaolude kogumis. Isik lahkus Ugandast 10.09.2026 lennukiga Dubaisse ja suundus sealt Valgevenesse. Tema mobiiltelefonis leidus Valgevenes viibimisega seotud teavet, otsinguajaloos oli asukohana märgitud Minsk ning ta oli otsinud võimalusi Saksamaale või Šveitsi reisimiseks. Isiku enda ütluste kohaselt ületas ta koos nelja teise isikuga ebaseaduslikult Valgevene–Läti piiri, ronides üle piiritara, ning liikus seejärel sõidukiga Eestisse, kus viibis enne kinnipidamist kaks päeva.
13.Puudutatud isik ei pöördunud Lätis rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole, vaid jätkas liikumist Eesti kaudu Saksamaa suunas ja avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset alles pärast kinnipidamist. Arvestades isiku varasemat sihtriiki, ei ole usutavad isiku poolt kohtuistungil antud selgitused, et ta soovis tulla Eestisse, siia jääda ja siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik muudab menetluse käigus oma ütlusi. Kui isikul olnuks tegelikult vajadus rahvusvahelise kaitse järele, tulnuks taotlus esitada esimeses turvalises riigis. Läti on Euroopa Liidu liige ja selline turvaline riik, kus saanuks vajadusel varjupaika taotleda. Isik ei teinud seda. Isik ei põhjendanud kohtuistungil rahvusvahelise kaitse vajadust ja kohus peab seda praeguses menetlusetapis ilmselgelt põhjendamatuks, mis on esitatud eesmärgiga muuta tema tagasisaatmine raskemaks. Kaitseväes teenimine on tema kui kodaniku kohustus ja teine riik ei saa isikut kaitsta kohustuste eest, mis tal on oma kodakondsusjärgse riigi ees. Seega ei vali isik vahendeid oma eesmärgi saavutamiseks. Kohus peab isiku varasemat sihtkohta, senist korraldatud ebaseaduslikku liikumist ja selle eest tasutud summasid põhjendatuks ohtu, et vabaduses viibides jätkab isik teekonda ega ole vastutava liikmesriigi määramise, võimaliku üleandmise või Eestis läbiviidava kaitsemenetluse ajal PPA-le kättesaadav. Isik on kasutanud varem võltsitud dokumente, mis näitab, et tal on juurdepääs vahenditele ja võimalustele, et soovi korral ebaseaduslikult riigipiire ületada. Isiku varasem käitumine ja mh võltsitud dokumentide kasutamine ei ärata usaldust isiku vastu ega luba arvata, et ta jääb vabaduses viibides PPA-le menetlustoimingute tegemiseks kättesaadavaks. 4(6)
3-26-3482
14.Põgenemisohtu suurendab ka ebaselgus puudutatud isiku isikusamasuse suhtes. Kuigi ta nimetab end E.K-ks, sündinud xx.xx.xxxx, leiti tema telefonist Etioopia passi koopia nimega V.S, sünniajaga xx.xx.xxxx ja Etioopia kodakondsusega. Isik väidab, et pass kuulub talle, kuid selles sisalduva nime andis talle teine isik ning tegelikult on ta Eritrea kodanik. Selline vastuolu annab aluse kahelda tema esitatud andmete õigsuses ja ütluste usaldusväärsuses ning vähendab usaldust, et ta oleks vabaduses menetluseks kättesaadav. Asjaolu, et puudutatud isik on pärast kinnipidamist menetlustoimingutel koostööd teinud, räägib tema kasuks, kuid ei kaalu eeltoodud asjaolusid üles. Koostöö on toimunud kinnipidamise tingimustes, kus isikul puudub võimalus oma teekonda jätkata. Isiku varasem tegevus – smugeldajate abi kasutamine, dokumentideta ja varjatult üle riigipiiride liikumine, Lätis kaitse taotlemata jätmine ning kavatsus jõuda Saksamaale – annab aluse prognoosida, et vahetu kontrolli puudumisel võib ta teekonda jätkata või üleandmisest kõrvale hoiduda. Kokkuvõttes esineb VSS § 68 p 6 tähenduses reaalne ja isikupõhiselt põhjendatud põgenemisoht.
15.Kohus on hinnanud eraldi VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piiranguid ning VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud kinnipidamise alternatiive. Kindlaksmääratud elukohas elamise kohustus ei oleks piisav, sest puudutatud isikul puudub Eestis püsiv elukoht ning teda Eestiga siduv perekondlik või muu püsiv seos. Perioodiline PPA-s registreerimine ei takistaks tal registreerimiste vahelisel ajal Eestist lahkuda. Reisidokumendi hoiulevõtmist ei saa tõhusaks pidada, sest isikul puuduvad dokumendid ja ta on juba liikunud üle riigipiiride ilma enda reisidokumendita. Tema kasutatud ebaseadusliku rände korraldus ja eesmärk jõuda Saksamaale vähendavad usaldust, et ta täidaks talle pandud kohustusi. Seega ei hoiaks nende meetmete koos kohaldamine tõenäoliselt põgenemist ära ega tagaks piisavalt isiku kättesaadavust, arvestades tema senist teekonda ja Schengeni sisepiiridel üldjuhul puuduvat piirikontrolli.
16.Kohus arvestab seejuures, et üksnes Eestis perekonnaliikmete või muude püsivate seoste puudumine ei õigusta kinnipidamist. Need asjaolud on tähenduslikud vaid koos isiku senise käitumise, väljendatud reisisihi ja isikusamasuse kohta ilmnenud vastuoludega, sest need vähendavad võimalust korraldada tema Eestis viibimine viisil, mis tagaks leebema meetmega usaldusväärselt tema kättesaadavuse. Käesoleva asja konkreetsete asjaolude kogumis ei ole leebemad meetmed taotletava eesmärgi saavutamiseks sama tõhusad.
17.Kohtule esitatud andmetest ei nähtu praegu terviseseisundit ega erivajadust, mis välistaks puudutatud isiku kinnipidamise, kuid PPA taotluse kohaselt ei olnud tervisekontrolli taotluse esitamise ajaks veel tehtud. Seetõttu ei tee kohus lõplikku järeldust isiku terviseseisundi kohta. PPA peab tervisekontrolli korraldama esimesel võimalusel ning terviseprobleemi, haavatavuse või muu kinnipidamist mõjutava asjaolu ilmnemisel viivitamata uuesti hindama kinnipidamise sobivust ja vajalikkust. Kinnipidamiskeskuses peab isikule olema tagatud vajalik meditsiiniline ja vajaduspõhine psühholoogiline abi.
18.Kinnipidamine riivab intensiivselt puudutatud isiku vabadusõigust. Riivet õigustavad käesolevas menetlusetapis siiski konkreetne põgenemisoht, vajadus määrata vastutav liikmesriik ja tagada võimalik üleandmine ning Läti keeldumise korral vajadus selgitada Eestis välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Menetlus võib hõlmata tagasivõtutaotluse esitamist ja läbivaatamist, võimaliku üleandmise korraldamist või alternatiivselt kaitsetaotluse vastuvõtmist ja sisulise menetluse alustamist. Seetõttu on loa andmine kuni neljaks kuuks praegu sobiv ja vajalik. Neljakuuline tähtaeg on kinnipidamise ülempiir, mitte alus pidada isikut kinni kogu selle aja sõltumata menetluse käigust. 5(6)
3-26-3482
19.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa E.K kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks, s.o kuni 27.02.2027 (kaasa arvatud).
20.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, s.o vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.