Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 17. detsember 2025, Tartu 3-24-2061
Haldusasi
X.X.-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 8. mai 2024. a otsuste nr P6-2024-272460-1 ja nr P6-2024-272462-1 ning 12. juuni 2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/14976-6 tühistamiseks, Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks otsustada asi uuesti ja tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2025. a otsus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus lihtmenetlus Kaebaja X.X. Vastustaja/apellant Sotsiaalkindlustusamet Esindaja Merle Magnus Kolmas isik Y.Y.
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2025. a otsus muutmata.
2.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja ja kolmanda isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alates 1. veebruarist 2024 oli vastustaja määranud kaebajale peretoetuse lapse kasvatamise eest üle kuu vaheldumisi lapse isaga, kuna laps viibis ema (kaebaja) ja isa (kolmas isik) juures ligikaudu võrdse aja. Sarnaselt määras vastustaja kaebajale lasterikka pere toetust üle kuu.
8. mai 2024. a otsusega nr P6-2024-272460-1 otsustas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) mitte määrata kaebajale peretoetust lapse kasvatamiseks, sest laps viibib püsivalt isa juures. Otsusega
nr P6-2024-272462-1 lõpetas SKA samal põhjusel alates 1. maist 2024 kaebajale lasterikka pere toetuse maksmise.
3.12. juuni 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/14976-6 jättis SKA rahuldamata kaebaja vaide SKA 8. mai 2024. a otsuse nr P6-2024-272462-1 kehtetuks tunnistamiseks.
4.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse SKA 8. mai 2024. a otsuste nr P6-2024-272460-1 ja nr P6-2024-272462-1 ning 12. juuni 2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/14976-6 tühistamiseks, SKA kohustamiseks otsustada asi uuesti ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt kasvab kaebaja peres kaks last, kes ei kuulu kolmanda isiku leibkonda, ja laps, kes elas vaheldumisi kaebaja ja kolmanda isiku peres. Seetõttu maksti ka perehüvitisi vanematele vaheldumisi üle ühe kuu. Reaalselt laekus kaebajale lasterikka peretoetus perioodil jaanuar 2023 kuni mai 2024 ainult ühe kuu, s.o märtsi eest. Perehüvitise kokkuleppeid saavad teha ainult lapsevanemad ise ühise avalduse alusel. Lastekaitsel ei ole õigus sekkuda, kui selleks ei ole kohtumäärust lapse perest eraldamiseks või ühel vanemale määratud ainuhooldusõiguseid. SKA ei saa määrata perehüvitisi ümber, kui kärgperede ülalpidamiskohustusi täidetakse võrdselt ning ühiselt allkirjastatud avaldust ei ole esitatud.
5.Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. SKA selgitas, et enne 2024. aasta märtsi maksti kaebajale lapsetoetust seoses kahe lapsega. Märtsis määrati kaebajale lapsetoetus seoses 3. lapsega, mistõttu maksti talle märtsikuus lapsetoetust 3 lapse eest ja lisaks ka lasterikka pere toetust. Mais oleks kaebajal tekkinud lapse võrdse kasvatamise puhul taas õigus lapsetoetusele seoses kolmanda lapsega ja lasterikka pere toetusele. Kolmas isik teavitas 24. aprillil 2024, et laps elab püsivalt isa juures, mida kinnitas Tartu Linnavalitsuse 3. mai 2024. a vastuskiri SKA-le. Seetõttu ei olnud kaebajal enam õigust lapsetoetusele seoses lapsega ega ka lasterikka pere toetusele. Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust perehüvitiste seaduse (PHS) § 31 järgi. Lapsetoetuse saajat on võimalik vahetada, kas ühe vanema taotlusel koos teise vanema nõusolekuga või peab leidma tõendamist, et taotleval lapsevanemal on õigus lapsetoetusele. 20. veebruaril 2024. a Kambja Vallavalitsuse kirja alusel luges SKA tõendatuks, et vanemad kasvatavad last võrdselt. Selleks ajaks oli 2024. aasta veebruari lapsetoetus juba välja makstud kolmandale isikule ja kaebajale oli võimalik toetused määrata alates märtsist. Kuna aprillis ilmnes toetuse õiguse lõpetamist kinnitav asjaolu, siis lõpetati toetuste maksmine alates maist.
6.Kolmas isik kaebuse kohta seisukohta ei avaldanud.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Halduskohus 12. novembri 2024. a otsusega rahuldas kaebuse osaliselt, tühistas SKA vaidlustatud otsused ning vaideotsuse ja kohustas SKA uuesti lahendama lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse määramise küsimus. Kaebus jäi rahuldamata kahju hüvitamise nõudes. Halduskohus sedastas, et kaebajale ja kolmandale isikule peretoetuste vaheldumisi maksmiseks SKA määras 16. aprilli 2024. a otsustega kaebajale seoses lapse kasvatamisega lapsetoetuse 100 eurot perioodiks 1. mai 2024 kuni 13. detsember 2026 (dtl 188) ja lasterikka pere toetuse 450 eurot kuus perioodiks 1. mai 2024 kuni 13. detsember 2026 (dtl 189). 8. mai 2024. a otsustega otsustas SKA mitte määrata kaebajale lapsetoetust lapse kasvatamiseks, kuna laps elab kolmanda isiku juures ning samal põhjusel lõpetada kaebajale lasterikka pere toetuse maksmine.
9.Lapse kasvatamine eeldab lapsega koos elamist ja tema eest igapäevast hoolitsemist. Seega on lapsetoetuse määramisel oluline välja selgitada, kus ja kellega koos laps elab (PHS § 26 lg 2). Seda, kumb vanem last puudutavate kulude kandmisse rohkem panustab ja kuivõrd saab selles kontekstis arvestada lapsetoetuse maksmist, on põhimõtteliselt võimalik arvesse võtta üksnes elatise nõude lahendamisel, mitte aga lapsetoetuse määramise otsustamisel.
10.Kolmas isik ei olnud rahul peretoetuste vaheldumisi määramisega ning andis 24. aprilli 2024. a kirjaga vastustajale teada, et vanem laps elab püsivalt kolmanda isiku juures.
11.Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna 3. mai 2024. a vastusega nr 138.2/06766 on tõendatud, et Tartu Linnavalitsus vestles nii kolmanda isiku kui ka lapsega ning mõlemad kinnitasid, et laps elab aprillist püsivalt kolmanda isiku juures ja käib kaebajal külas.
12.Kaebaja omakorda selgitas 6. mail 2024 SKA-le, et tegelikult veetis laps siiski 50% aprillist kaebajaga (dtl 61). Kaebaja märkis, et lisab failid tegelikkusest ja kinnitas, et laps viibis kaebaja juures aprillis ka siis, kui kaebaja viibis väljaspool Eestit. Kaebaja pöördus 8. mail 2024 ekirjaga SKA poole ning selgitas, et kolmanda isiku ütlused selle kohta, et alates aprillist elab laps kolmanda isiku juures, on valed (dtl 197), samuti, et kolmas isik on pannud sunduslikult lapse sama kinnitama.
13.Olukorras, kus kolmas isik ja kaebaja on tähtsust omavate asjaolude suhtes vastandlikel seisukohtadel, ei saanud vastustajal olla piisavalt teavet lapsetoetuse ümber määramiseks teisele vanemale. Pärast kaebaja selgituste saamist hiljemalt vaidemenetluses tulnuks SKA-l täiendavalt uurida, kas laps kasvas mõlema vanema juures ligikaudu võrdselt, kuivõrd see asjaolu oli haldusakti andmiseks tähtsust omav asjaolu.
14.Tsiviilasja nr xxx kohtuistungi protokollist 28. maist 2024 nähtub, et kaebaja viibis 14. aprillist kuni 3. maini 2024 välismaal. Kolmas isik omakorda vastas kohtu küsimusele „kas teie tegite aprillikuus ja märtsikuus lastele kulutusi ja kas see teie elu mõjutas, kui X.X. oli kolm nädalat ära“ järgmiselt: „[---] Otseselt ei ole mõjutanud. Nad tahtsid omaette olla.“ Protokollist järeldub, et vanem laps elas 2024. a aprillikuus teatud aja ikkagi kaebaja, mitte kolmanda isiku juures. Asja materjalidest nähtub samuti, et kolmas isik on 15. aprillil 2024 saatnud kaebajale ekirja, mille ta tunnistab, et on lastelt saanud info selle kohta, et kaebaja on Eestist kolmeks nädalaks ära sõitnud (dtl 44). 18. aprillil 2024 on kolmas isik e-kirjas avaldanud pahameelt, et kaebaja on jätnud lapsed omapead (dtl 45).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
15.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse osalist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebuses osutab vastustaja, et halduskohtu otsusega tühistati SKA 8. mai 2024. a otsused, millega jäeti määramata kaebajale lapsetoetus ja lõpetati lasterikka pere toetuse maksmine alates maikuust 2024. Samas leidis kohus, et vaidlusalune periood on jaanuar kuni aprill 2024. Vastustaja võimalused lapse võrdse kasvatamise tuvastamise osas üsna piiratud. SKS saab tugineda lapsevanemate poolt avaldatule ja esitatud tõenditele. Lisaks saab SKA teha päringuid kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuupäevaliselt ei ole teada, millal lõppes olukord, mil vanem laps enam ei viibinud vanemate juures vaheldumisi. Tartu Linnavalitsuse 3. mai 2024. a kirja kohaselt juhtus see aprillis. Kui saab teatavaks, et lapse kasvatamine ei toimu enam võrdselt ja laps elab ühe vanema juures juba aprillikuust, siis ei ole määrav, mis päevast alates. Järgmisest kuust ei ole võimalik maksta peretoetusi vanemale lapse eest, kes on asunud elama teise vanema juurde. Vaidlustatud otsuste õiguspärasus tuleb kindlaks teha otsuste tegemise aja seisuga. Seetõttu ei ole asja lahendamisel asjakohased pärast otsuse tegemist tekkinud tõendid.
Vastustajal ei ole võimalik täita kohtuotsust vastavalt kohtu juhistele, sest tuvastada aasta hiljem seda, kus laps viibis jaanuar – aprill 2024, ei ole suure tõenäosusega võimalik. Lisaks ei ole see ka vajalik ega põhjendatud selleks, et teha uus otsus. Mais peretoetuste saamine saab sõltuda eelkõige sellest, kes last mais 2024 kasvatas või seda suurema osa ajast tegi. Ka kohtuotsuses ei ole jõutud järeldusele, et mais jätkus lapse võrdne kasvatamine.
16.Vastuses apellatsioonkaebusele kaebaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendanud järeldust, et vastustaja on vaidlustatud otsuse rajanud asjaolule, mida ei saa tuvastatuks lugeda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jätab põhjendused HKMS § 201 lg 4 järgi kordamata.
18.Apellatsioonimenetluses on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et ta on vaidlustatud otsuse aluseks olevad asjaolud välja selgitanud, selleks piisavalt tõendeid kogunud ja täitnud uurimiskohustuse. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.
19.Vaidlustatud otsuses viidatud normide kohaselt lõpetatakse iga kuu makstava toetuse maksmine peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust (PHS § 31). Õigus hüvitisele lõpeb, kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele (Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 19 lg 1 p 2). Kaebaja õigus, mille lõpetamise vastustaja otsustas, oli talle 16. aprilli 2024. a otsustega (dtl 188, 189) perioodiks 1. mai kuni 13. detsember 2024 määratud lapsetoetus (PHS § 17) ja lasterikka pere toetus (PHS § 21). Vastustaja oli teinud 16. aprilli 2024. a otsused toetuste määramise kohta 2024. aastal kaebajale ja kolmandale isikule peretoetuste vaheldumisi maksmise praktikat ellu viies, kuna nende laps elas vaheldumisi mõlema vanema juures. Õiguslik alus selleks tuleneb PHS § 6 lg-st 1 ühes Riigikohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtud otsusega asjas nr 3-18-1672. Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks PHS§ 6 lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres.
20.Halduskohus selgitas põhjendatult, et kujunenud olukorras pidi vastustaja vaidlustatud otsuse tegemiseks tuvastama, et olukord on muutunud, s.t et kaebaja ja kolmanda isiku laps ei ela enam mõlema vanema juures. Vaidlustatud otsused puudutavad nii kolmanda isiku kui ka kaebaja õigusi. Seega olid mõlemad vaidlustatud otsuse andmise menetluses menetlusosalised haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 mõttes. Vastustajal oli seetõttu kohustus teatada kaebajale menetluse alustamisest (HMS § 35 lg 2), ning anda kaebajale võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1).
21.SKA teavitas kaebajat menetlusest 6. mai 2024. a teatega (dtl 192), pärast seda kui Tartu Linnavalitsus oli vastuseks SKA järelepärimisele teatanud (dtl 111), et nii kolmas isik kui ka vanem laps kinnitavad lapse püsivat elamist kolmanda isiku juures. Samas ei nähtu teatest, et vastustaja oleks andnud kaebajale võimaluse oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja vastas siiski teatele samal päeval (dtl 194) ning lükkas ümber väite, nagu oleks vanem laps elanud kaebaja juures viimati 2024. aasta märtsis. Kaebaja palus endaga ühendust võtta, et tõendada vaidlusalust asjaolu. Seda vastustaja ei teinud. Kaebaja 7. mai 2024. a pöördumisest (dtl 194) ilmneb, et kaebaja arusaamisel oli vastustaja juba otsuse teinud. Seetõttu palus kaebaja saata otsus talle.
Ringkonnakohtu hinnangul rikkus vastustaja sellega nii kaebaja ärakuulamise kohustust kui ka kohustust selgitada välja asja otsustamiseks olulised asjaolud (HMS § 6). Kaebaja 6. ja 7. mai teadetest oli vastustajale teada, et kaebaja ei nõustu sellega, nagu oleks talle peretoetuse määramisel tuvastatud asjaolud muutunud. Samuti oli kaebaja väljendanud valmisolekut tõendite esitamiseks. Sellele vaatamata andis vastustaja 8. mail 2024 otsused, millega lõpetas kaebajale peretoetuste maksmise vaidlusaluses osas. Seega on vaidlustatud otsused formaalselt õigusvastased. Haldusakti formaalne õigusvastasus ei ole tingimata aluseks haldusakti tühistamisele. Nii ei too menetluslikud rikkumised kaasa haldusakti tühistamist, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Praegusel juhul ei saa aga väita, et SKA poolt kaebaja ärakuulamata jätmine ja uurimiskohustuse rikkumine ei võinud mõjutada asjas otsustamist.
22.Vastustaja saanuks oma vea parandada vaidemenetluses, eriti arvestades kaebaja poolt esitatud konkreetseid väiteid - 2024. aasta aprillis laps elas kaebaja juures kolmanda isikuga võrreldava aja, s.o 14. kuni 26. aprillini. Liiati nähtub kaebaja kohtumenetluses esitatud tõenditest (dtl 48-51, 44, 45), et kolmas isik on kohtumenetluses tsiviilasjas nr xxx ning kaebajale saadetud e-kirjades möönnud lapse elamist kaebaja juures 2024. aasta aprillis. Seega oli vastustajal võimalik koguda asja kohta täiendavaid tõendeid vaidemenetluses. Nende tõenditega arvestamine oli oluline, kuna need on vastuolus kolmanda isiku kinnitusega, nagu ei oleks laps elanud kaebaja juures 2024. aasta aprillis. Vastavalt ei saa järeldada, et vastustaja tuvastas õigesti faktilise asjaolu, millele tuginevad vaidlustatud otsused.
23.Ringkonnakohus osutab siinjuures veel sellele, et faktilise asjaolu tuvastamisel ei ole määravat tähendust sellel, milline oli lapse elukoht aprilli viimastel päevadel. Kui laps elas 2024. aasta kevadel vaheldumisi kummagi vanema juures, siis on ilmne, et mõnel perioodil ei saanudki ta elada kaebaja juures. Seetõttu ei saa otsustav tähendus olla sellel, kui selliseks perioodiks, mil laps ei elanud kaebaja juures, osutusid just aprilli viimased päevad. Arvestades peretoetuste vanematele vaheldumisi maksmise eesmärki, siis on otsatarbekohane hinnata toetuse maksmise eelduste täidetust kuu, mitte mõne lühema ajavahemiku, s.o näiteks päeva või nädala kaupa. Selline lähenemine ei ole vastuolus ka PHS §-ga 31, mis näeb ette reegli toetuse õiguse lõppemise tingimuse kuupõhiseks arvestamiseks. Seetõttu juhul, kui vastustaja tuvastab, et laps elas aprillis ligikaudu võrreldava aja nii kaebaja kui ka kolmanda isiku juures, võib olla põhjendatud lugeda toetuse õigust andev tingimus aprillis täidetuks mõlema vanema suhtes. Kuust lühema perioodi osas toetuse saamise õiguse tingimuste hindamine paneks vastustajale põhjendamatu halduskoormuse ja võiks viia ka ebamõistliku tulemuseni, kui vanemad käituvad pahausklikult. Vanem, kelle juures laps viibib kuu lõpus, võiks selliselt saavutada teisele vanemale toetuse maksmise lõpetamise järgmisest kuust ka olukorras, kus lapse enda seisukoht asuda elama üksnes ühe vanema juurde ei ole sugugi lõplik ja muutub järgneva kuu jooksul. Seetõttu võib peretoetuste vanematele vaheldumisi maksmise eesmärgiga enam kooskõlas olla see, kui toetuse maksmise korraldust kergekäeliselt ei muudeta. Teisisõnu peaks vastustaja ühele vanemale toetuse maksmise lõpetamise otsuse tegemiseks veenduma, et senine korraldus lapse elukoha osas on lõppenud, mitte ajutiselt peatunud. Olukorras, kus vanemate omavahelised suhted, samuti suhted lapsega, on pingelised, ei saa välistada, et stabiilne ei ole ka lapse elukorraldus. Eeldada ei saa, et kummagi vanema juures elamine toimub tõrgeteta korrapärase graafiku järgi või, et laps konkreetses olukorras mõnel perioodil ei eelista elada üksnes ühe vanema juures. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene PHS §-st 31 koostoimes SHS §-ga 19 SKAle kohustust otsustada ümber vanematele peretoetuste maksmist lapse elukorralduse muudatuse korral, kui see ei anna alust järelduseks, et kalendrikuu lõikes ei ole laps elanud ligikaudu võrreldava aja mõlema vanema juures.
24.Nendel põhjustel ei saa nõustuda vastustajaga, nagu ei saaks ta tegelikkuses täita uurimiskohustust enam, kui ta juba tegi linnavalitsusele lapse elukoha kohta järelepärimist tehes. Tõepoolest võib olla keeruline tuvastada, kas konkreetsel ajahetkel, mil laps viibib ühe vanema juures, on tegemist tema püsiva elukohaga. Küll on praegusel juhul võimalik välja selgitada, kas
laps elas ligikaudu võrdse aja mõlema vanema juures 2024. aasta aprillis ja järgnevatel kuudel. Nagu nähtub kaebaja esitatud tõenditest, siis kolmas isik tegelikkuses ei eita seda, et laps elas mingil perioodil aprillis kaebaja juures. SKA, väites raskusi tõendite kogumisel, vaatab mööda sellest, et linnavalitsusele järelepärimist tehes ei soovinudki vastustaja teavet selle kohta, kas aprillis viibis laps vanemate juures ligikaudu võrdse aja, vaid üksnes, kas laps on püsivalt elama asunud kolmanda isiku juurde. Nagu eelnevalt selgitatud, ei olnud linnavalitsuselt saadud teave aga piisav vaidlustatud otsustega kaebajale peretoetuste maksmise lõpetamise otsustamiseks.
25.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid seetõttu välja ei mõisteta.
27.Kaebuse väiteid ja vaidluse all olnud asjaolude iseloomu arvestades tuleb kaebaja ja kolmanda isiku isikuandmete kaitseks otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.