Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 12. septembril 2025 Tartu Vanglale taotluse vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Vangla arvutiruum on räpane ja vajab puhastamist. Viimati puhastas kaebaja arvutiruumi 11. ja 12. septembril 2025. On juba pikaajaline praktika, et vangla ei taga ühiskasutatavates ruumides hügieeni. Kaebaja on vanglat eeltoodust korduvalt teavitanud, kuid vangla jätkab oma õigusvastast tegevust. Selline ebahügieeniline olukord seab ohtu kaebaja tervise, alandab kaebajat ning kahjustab kaebaja vaimset tervist ja psüühilist seisundit.
2.Tartu Vangla jättis 10. novembri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/456-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kui ametnikud või kinnipeetavad märkavad, et teatud ruum vajab puhastamist, siis korraldatakse vastava ruumi koristus. Väide, et vangla üldkasutatavad ruumid on pikalt koristamata, ei vasta tõele. Kinnipeetavad peavad vastavalt Tartu Vangla
3-25-4430 kodukorra p-le 1.6.4 ka ise vangla ruumid puhtana hoidma. Kaebajal võimaldati 11. ja 12. septembril 2025 kasutada arvutiruumi. Vanglale ei ole teada, millal ruumi enne seda kinnipeetavate poolt koristati. Ametniku kehakaamera salvestuselt nähtub, et 12. septembril 2025 kella 13.05 ajal toimub kaebaja arvutiruumi saatmine. Kaebaja ei tee ametnikule arvutiruumi sisenedes märkusi ruumi seisukorra osas ega esita ametnikule muid pretensioone. Kaamerasalvestuselt ei nähtu, et arvutiruum oleks olnud räpane või koristamata. Kinnipeetaval tekib õigus nõuda vanglalt mittevaralist kahju hüvitamist, kui ära on kasutatud kõik teised õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul võiks see tähendada näiteks seda, et kinnipeetav on pöördunud vangla poole korduvalt probleemiga, et mõni ruum vajab puhastamist. Ka viimasel juhul peaks hindama, kuivõrd intensiivse õiguste rikkumisega võiks olla tegu. Pelgalt asjaolu, et mõni ruum võib kinnipeetava hinnangul olla koristamata, ei anna õigust koheselt nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Mitte igasugune üleelamine ja ebameeldivus ei õigusta rahalise hüvitise maksmist. Puuduvad igasugused tõendid, mis viitaksid sellele, et kaebaja tervis oleks kahjustada saanud. Vastavaid tõendeid ei ole esitanud ka kaebaja ise.
3.Kaebaja esitas 30. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla arvutiruumi ebahügieenilisusega. Kaebaja jääb enda vanglale esitatud kahjunõude juurde. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
4.Tartu Vangla esitas 8. detsembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ning videosalvestise kaebaja 12. septembril 2025 arvutiruumi saatmise kohta, mille osas vangla palub kuulutada haldusasja menetluse kinniseks ning piirata kaebaja ligipääsu sellele.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla arvutiruumi ebahügieenilisusega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust. Kuigi kaebaja osundab ka tema tervise kahjustamisele, siis on kaebaja sellekohased väited üldsõnalised ja põhistamata. Kaebaja kirjeldatud üleelamised, kannatused ja heaolu langus viitavad väärikuse alandamisele ning mitte tervise kahjustamisele.
6.Kohus tagastab esmalt esitatud kaebuse (I), seejärel piirab kaebaja ligipääsu vangla esitatud tõendile (II) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (III). I
7.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Asjaolu, et vangla üldkasutatav arvutiruum ei olnud kaebaja hinnangul kasutamiseks piisavalt puhas, ei saanud talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ja mõningast heaolu langust, kuid kaebaja ei 2
3-25-4430 pidanud selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja jooksul. Samuti oli tal võimalik ruumi teatud määral ise koristada, et endale saabuvaid negatiivseid mõjutusi vähendada. Tegemist ei ole sellise ebameeldivusega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (vangistusseaduse § 4 1 lg 1). See hõlmab ka vangla ruumide olmetingimusi, sh nende puhtust. Vanglal puudub täpne teave arvutiruumi puhtuse taseme kohta erinevatel aegadel, kuid vangla kinnitusel koristatakse ruumi vastavalt vajadusele (dtl-d 21-22, 27). Kohtul puudub alus vangla sellekohases väites kahelda. Vangla on kohtule esitanud videosalvestise 12. septembri 2025. a kohta, mil ametnik saatis kaebaja arvutiruumi. Videosalvestiselt on kuulda vanglaametniku ja kaebaja omavahelise vestluse sisu ning piiratud kujul tajutav ka ruumide üldine olek. Videosalvestiselt ei nähtu, et kaebaja või ametnik tajuks arvutiruumi sisenedes selle ülemäärast ebahügieenilisust või korratust (dtl 28). Kohus ei pea usutavaks, et vangla arvutiruumi seisukord oleks ajal, mil kaebaja seda kasutas, olnud niivõrd ebahügieeniline, et seda võiks pidada kaebaja inimväärikust alandavaks. Kuna kaebajale ei ole saanud kahju tekkida, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14).
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
11.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 järgi on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
12.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 8. detsembril 2025 esitatud videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks 3
3-25-4430 kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda. Videosalvestisel kajastuva sündmuse kokkuvõtlik kirjeldus nähtub haldusasja materjalidest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda.
13.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
14.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 8. detsembril 2025 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid. III
15.Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
16.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025. a on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba ligikaudu 140 kaebust), ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub internetile ja seeläbi avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs. Kaebajal on AET-ile piisav ligipääs olemas, samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal. Tartu Halduskohus on eeltoodut põhjalikult selgitanud 27. novembri 2025. a määruses haldusasjas nr 3-25-1540 (p 23 ja selle alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
17.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
4
3-25-4430 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.