5.Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-2614
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.O (kaebaja) esitas 10.04.2025 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 1 000 000 eurot. Taotluse kohaselt viibis ta Tallinna Vanglas vahistatuna perioodil 19.02.2019˗09.06.2022. Teda on piinatud ning tema inimväärikust alandatud sellega, et: 1) Tallinna Vangla hoidis kaebajat lukustatud režiimil kogu eelvangistuses viibitud aja (19.02.2019˗09.06.2022); 2) kaebaja sai koju helistada üksnes kord nädalas 10 minutit; 3) kaebaja pidi pesema oma riideid kambris kausi sees ning nende kuivatamine tekitas niiskust, mida ta pidi sisse hingama; 4) kaebajal ei lubatud arsti juurde minnes koridoris kellegagi kõneleda; 5) jalutusboksid, kuhu kaebaja üheks tunniks jalutama viidi, olid väikesed (5×5 m); 6) kaebajal puudus võimalus teha sporti, millest tekkisid tal terviseprobleemid; 7) kaebaja varasemalt vigastatud vasakut jalga ei ravitud; 8) seoses piinamise ja inimväärikuse alandamisega pandi ohtu kaebaja vaimne tervis; 9) 2022. a jaanuaris paigutati kaebaja kambrisse teine kinnipeetav, mille eesmärgiks oli, et ta närvid vastu ei peaks. Seoses piinamise ja inimväärikuse alandamisega perioodil 19.02.2019˗09.06.2022 on kaebajal terviseprobleemid (selja- ja jalaprobleemid, käies valu). Kaebaja tõi täiendavas 26.06.2025 seisukohas välja, et talle ei sobi vangla toit, ta peab enda piinamiseks talle kummilindi väljastamata jätmist ning tooli puudumist korvpalliväljakul.
2.Tallinna Vangla andis 20.05.2025 kirjaga nr 1-9/1-25/44-2 kaebajale mh tähtaja kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebajale selgitati, et hüvitamisnõue perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 eest on esitatud tähtaja rikkumisega ning anti võimalus välja tuua, millised objektiivsed takistused välistasid nõude tähtaegse esitamise.
3.Kaebaja esitas 02.06.2025 Tallinna Vanglale vastuse, milles ei nõustunud vangla seisukohaga, et perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 osas on nõue esitatud tähtaja rikkumisega.
4.Tallinna Vangla 11.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/44-6 tagastati kaebaja kahju hüvitamise taotlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ajavahemiku 02.04.2019˗09.04.2022 osas (p 1) ning jäeti muus osas, s.o ajavahemikul 10.04.2022˗09.06.2022 tekitatud kahju osas ning kummilindi ja korvpalliplatsile tooli väljastamata jätmise osas, rahuldamata (p-d 2 ja 3). Vangla leidis perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 osas kahju hüvitamise nõude tagastamisel, et kaebaja pidi väärikust alandavatest vangistustingimustest tingitud kahju tekkimisest aru saama kohe sellistesse tingimustesse sattudes. Seejärel oli tal kolm aastat aega kahju täpsema ulatuse hindamiseks ja vanglale kahju hüvitamise nõude esitamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS § 17 lg 3). Nõue esitati alles 11.04.2025. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjust, mis takistas tal pöördumast kahju hüvitamise nõudega vangla poole varem.
5.Kaebaja esitas 08.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 eurot.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 12.11.2025 määrusega kaebuse osaliselt, s.o mittevaralise kahju hüvitamise nõudes perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 eest (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse muus osas käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks (s.o riigilõivu tasumiseks) 10-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Kohus nõustus Tallinna Vangla 11.07.2025 otsuses nr 1-9/1-25/44-6 toodud vangla seisukohaga, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus mittevaralise kahju nõude osas perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 eest nõuetekohaselt läbimata. Kohtupraktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides (vt nt Riigikohtu 17.01.2019 määrus nr 3-17-911, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme 2(4)
3-25-2614 aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Vangla on haldusmenetluses õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõude esitamisega perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 eest. Samuti ei kohaldunud praegusel juhul 10 aasta pikkune tähtaeg nõude esitamiseks, sest vangla väidetavalt õigusvastaseid tegevusi ja kinnipidamistingimusi pidi kaebaja tajuma koheselt nende ilmnemisel. Haldusmenetluse seaduse § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Vaidlust pole selles, et vangla võimaldas kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamist 20.05.2025 kirjaga nr 1-9/1-25/44-2, kuid kaebaja vastas seepeale kirjaga, milles tõi välja, et ei nõustu vangla käsitlusega erinevatest ajaperioodidest. Kõnealusel juhul ei nähtunud mis tahes põhjuseid menetlustähtaja ennistamiseks ning seega ei tulnud kaebajale kahjunõude esitamise tähtaega perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 osas ennistada. Tallinna Vangla tagastas seega 11.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/44-6 kaebaja kahju hüvitamise nõude perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 osas õiguspäraselt. Eelnevat arvestades on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 osas läbimata ning kaebuse esitamine ei ole seetõttu selles osas lubatav ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas 28.11.2025 määruskaebuse (täiendatud 09.12.2025) halduskohtu 12.11.2025 määruse peale, milles palub kahju hüvitamise nõue rahuldada. Kaebajalt nõutakse riigilõivu 1050 eurot tasumist, kuid kaebaja viibib vanglas juba üle viie aasta ja tal ei ole sellist raha kusagilt võtta. Muus osas jääb kaebaja halduskohtule esitatud kaebuse põhjenduste juurde. Seoses 19.02.2019˗09.06.2022 üksikvangistuses hoidmisega on kaebaja jalad ja selg tõsiselt kahjustatud. Kaebaja piinamine ja ebainimlik käitumine kaebaja suhtes ei aegu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebust ei ole menetlusseadustiku järgi võimalik esitada osas, milles halduskohus jättis 12.11.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks (s.o riigilõivu 1050 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks) 10-päevase tähtaja (halduskohtu 12.11.2025 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Seetõttu tuleb määruskaebus nimetatud osas kaebajale HKMS § 187 lg 3 p 6 ning § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada.
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Kaebaja on esitanud määruskaebuses taotluse korraldada määruskaebuse lahendamiseks kohtuistung. HKMS § 210 lg 4 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole kohtuistungi korraldamine ei ole vajalik. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide põhjal.
11.Kaebaja esitas 09.12.2025 ringkonnakohtule taotluse nõuda välja kaebaja haiguslugu 2017˗2019 aastate kohta. Ringkonnakohus jätab esitatud taotluse HKMS § 62 lg 2 alusel
3(4)
3-25-2614 rahuldamata, sest kaebaja haiguslugu ei oma määruskaebuse lahendamisel (vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaegsuse üle otsustamisel) tähtsust.
12.Halduskohus tagastas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 eest põhjusel, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohtu 12.11.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). VangS § 1 1 lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Siinsel juhul on vangla tagastanud 11.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/44-6 kaebaja kahju hüvitamise nõude ajavahemiku 02.04.2019˗09.04.2022 osas õiguspäraselt. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 02.04.2019˗09.04.2022 perioodi osas vanglale RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades, kuna kaebaja pidi tajuma vangla väidetavalt õigusvastaseid tegevusi ja kinnipidamistingimusi kohe nende ilmnemisel. Kuni 10-aastane kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud juhuks, kui kannatanu ei ole kahjust ja selle tekitajast varem teada saanud. Vangla võimaldas 20.05.2025 kirjaga kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamist, kuid kaebaja ei toonud esile selliseid olulisi ja kestvaid takistusi, mis saaks anda alust kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Vaidlust ei saa lahendada määramatult pika aja jooksul. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Määruskaebuses ei ole esitatud seisukohti, mis annaks ringkonnakohtule alust asuda halduskohtust teistsugusele seisukohale.
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.