Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1320
Haldusasi
F.R kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2024 otsuse nr P26-2024-34262 ja 02.04.2024 vaideotsuse nr 5.23/9284-4 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – F.R Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.09.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.R apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.R apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 27.09.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1320.
2.Teha haldusasjas nr 3-24-1320 uus otsus, millega rahuldada F.R kaebus, tühistada Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2024 otsus nr P26-2024-34262 ja 02.04.2024 vaideotsus nr 5.2-3/9284-4 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit F.R 17.10.2023 taotlust puude raskusastme määramiseks uuesti läbi vaatama.
Jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.
4.Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 08.01.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-24-1320 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.R (kaebaja) esitas 17.10.2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 15.12.2023 otsusega kaebajal osalise töövõime kaheks aastaks. Kaebaja esitas töötukassa otsusele vaide, mille töötukassa rahuldas ja tunnistas 15.12.2023 otsuse kehtetuks ning tegi 15.02.2024 uue otsuse, tuvastades kaebajal puuduva töövõime kuni vanaduspensionieani.
3.SKA 19.02.2024 otsusega nr P26-2024-34262 ei tuvastatud tervise infosüsteemi (TIS) andmete ja SKA ekspertarst JA arvamuse alusel kaebajal piiranguid iseseisval hakkamasaamisel ulatuses, mis tingiks vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastava kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetust ei määratud. Objektiivsete terviseandmete alusel kaebaja siirdub, liigub ja vahetab kehaasendit kõrvalabita. Podagra on tänapäevase raviga kompenseeritav piisavalt, et mitte põhjustada püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel. Sissekannete alusel on isik keeldunud taastusravist ning võimleb ise kodus. Südamehaigusest tingitud püsivaid piiranguid liikumisel, mida ei saaks kompenseerida raviga, sissekanded ei kinnita. Ühegi arsti sissekanne ei kinnita püsivate piirangute esinemist käeliste igapäevaste toimingute sooritamisel (söömine, riietumine, hügieenitoimingud). Terviseandmed ei kinnita vaimse tervise haigusest põhjustatud püsivate piirangute esinemist igapäevaelus. Kaebaja on orienteeritud ning oma otsustes ja tegevustes iseseisev. Kaebaja võime töötada tavatingimustes võib olla alanenud, kuid isik on iseseisev igapäevaelu põhitoimingute sooritamisel. Isik võib vajada abivahendeid, ravi ja ravimeid, kuid see ei ole puude raskusastme tuvastamise alus, sh erijuhtumina.
4.Kaebaja esitas 20.03.2024 SKA-le vaide, mis jäeti SKA 02.04.2024 vaideotsusega nr 5.23/9284-4 rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et kaebajal ei esine raskusi ega piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude raskusastme tuvastamisele. SKA küsis vaidemenetluse käigus täiendavat arvamust ekspertarst ATlt, kes samuti leidis, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetuleku ja ühiskonnaelus osalemisega, et oleks alust puudu raskusastme tuvastamiseks. Kuna kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud, puudub tal õigus puudega tööealise inimese toetusele. Kaebajal ei esine terviseandmete alusel kognitsioonilangust, intellektihäireid ega püsivaid psühhoosiilminguid, millest tulenevalt on ta oma tegevustes ja otsustes iseseisev, võimeline tajuma oma ümbrust vastavalt reaalsusele ja sihipäraselt juhtima oma tegevust ning mõistma selle tagajärgi. Eelnev puude raskusaste ei ole alus uue otsuse koostamiseks ning varasema puude raskusastme olemasolu põhjal ei saa eeldada, et järgnevatel hindamistel jääb hinnang muutumatuks. Kaebaja tervisehäired on ravi 2(10)
3-24-1320 ja tugiteenustega kompenseeritavad, ta on normintellektiga ning oma otsustel ja tegevustel iseseisev. Tervisehäiretest tulenevalt võib kaebaja vajada sobivaid või kohandatud töötingimusi, ravi ja ravimeid, aga see ei ole puude raskusastme tuvastamise alus. Tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele, on tervisehäired olulisel määral kompenseeritavad ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks, seda ka erijuhtumi kontekstis.
5.Kaebaja esitas 02.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 19.02.2024 otsuse nr P26-2024-34262 ja 02.04.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/9284 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle ja uue otsuse tegemiseks, millega määrata kaebajale puue. Kaebajal oli 2020. a-st raske puue. SKA on kaebaja puude määramise taotluse hindamisel rikkunud uurimisprintsiipi. SKA väidab, et on arvestanud kõiki TIS-s olevaid andmeid, ometi ei toimi vastustaja nende järgi. TIS andmetes on kõik vajalik teave olemas. SKA peaks üle vaatama kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustegevuse astmed, sest SKA on seal kohandanud raskusastmeid endale sobivalt, kuigi kirjelduste ja haiguslugude järgi peaksid raskusastmete arvväärtused olema kõrgemad. SKA on teinud tööd hooletult.
6.SKA palus jätta kaebuse rahuldamata. 19.02.2024 otsuses on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, TIS-s sisalduvad andmed ning ekspertarst JA arvamust. Ekspertarst JA ei tuvastanud kaebajal vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavaid piiranguid mitte üheski järgnevate valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Arvamust andes on aluseks võetud kõik kuni arvamuse andmise kuupäevani TIS-s olnud isiku objektiivsed terviseandmed. SKA pidas vajalikuks vaidemenetluses küsida täiendavat ekspertarvamust ekspertarst ATlt, kes jäi arvamuse juurde, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja heidab ette, et ekspertiis ei ole toimunud TIS-i andmete kohaselt. Samas ütleb kaebaja kaebuses, et tema TIS-i andmetes on kõik vajalik olemas. Sellega kinnitab kaebaja, et uurimisprintsiipi tegelikult rikutud ei ole. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiis hindab võtmetegevusi vastavalt terviseandmetes kirjeldatud tegutsemise ja osaluse piirangutele. Ekspertiisi viib läbi arstiõppe läbinud isik, kes tugineb raviarstide poolt digilukku sisestatud haigusjuhtude kokkuvõtetele. Vastustaja ekspertiis on leidnud, et terviseandmete alusel ei saa piiranguid võtmetegevustes hinnata raskemateks kui kerge piirang ehk siis kaebajal esinevad küll piirangud, kuid mitte sellises ulatuses, mis võimaldaks vähemalt keskmise puude raskusastme määramist. Kerge piirangu esinemisel puude raskusaste määramist puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) ei võimalda. Ekspertiisi seisukoht on olnud korrektne, et tegemist on ravivajadusega ja eriarstide jälgimise vajadusega ning seisunditega, mida on regulaarse raviga võimalik leevendada või hoida ägenemisi kontrolli all. Ravimite kasutamise ja arstivisiitide vajadus ei samastu puude raskusastmega.
7.Tallinna Halduskohus jättis 27.09.2024 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse 3(10)
3-24-1320 nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus. Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). SKA sai vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse võtta ainult neid terviseandmeid, mis olid selleks ajaks olemas. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17). Seetõttu on mõistetav, miks võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet ei tuvastata. Töövõime hindamisel arvestatakse riski, et töötamisel halveneb inimese tervislik seisund, puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse aga üksnes olemasolevast olukorrast (takistused, piirangud). Hinnata tuleb, kas raskused igapäevatoimingutes kestavad enamuse ajast ja avalduvad suures osas elulistes olukordades. Inimesel võib sõltuvalt asjaoludest esineda takistus või piirang töötamisel, kuid see ei pruugi alati tähendada ühiskonnaelus, tavaelus osalemise takistatust. Töövõime hindamise korral vaadeldakse inimese võimet töötada tavatingimustes, mis võib tähendada füüsilist koormust, psüühilist survet, ajalisi piiranguid puhkamisele, ravimite manustamisele jne. Inimese igapäevatoimingud on aga teistsugused, nende puhul saab inimene vabamalt planeerida oma tegevusi, nende intensiivsust, tempot jne. Terviseseisundist tulenevad piirangud, takistused igapäevaelus võivad inimesel küll esineda, kuid need võivad olla kerged, s.o oma olemuselt sellised, mis ei ületa teatud künnist, et küündida vähemalt keskmise puude raskusastmeni. PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Vastavalt määruse nr 18 § 4 lg-le 2 arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Arvesse võetakse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Ekspertarst JA ei tuvastanud isikul piiranguid mitte üheski võtmetegevuses. Liikumise osas märkis ekspertarst, et objektiivsete terviseandmete alusel kaebaja siirdub, liigub ja vahetab oma kehaasendit ilma kõrvalabita. Podagra on tänapäevase raviga kompenseeritav piisavalt, et mitte põhjustada püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel. Sissekannete alusel on isik keeldunud taastusravist ning võimleb ise kodus. Sissekanded ei kinnita südamehaigusest tingitud püsivaid piiranguid liikumisel, mida ei saaks kompenseerida raviga. Ühegi arsti sissekanne ei kinnita püsivate piirangute esinemist käeliste igapäevaste toimingute sooritamisel (söömine, riietumine, hügieenitoimingud). Kaebaja on teadvusel, ta ei vaja söötmist ning on iseseisev hügieenitoimingute sooritamisel. Terviseandmed ei kinnita vaimse tervise haigusest põhjustatud püsivate piirangute esinemist igapäevaelus. Kaebaja on igati orienteeritud ning oma otsustes ja tegevustes iseseisev. Kaebaja võime töötada tavatingimustes võib olla alanenud, kuid isik on iseseisev igapäevaelupõhitoimingute sooritamisel (hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel). Esinevatest haigusseisunditest tulenevalt võib isik vajada 4(10)
3-24-1320 abivahendeid, ravi ja ravimeid, kuid see ei ole puude raskusastme tuvastamise alus. Ekspert märgib, et on arvamust andes võtnud aluseks kõik kuni arvamuse andmise kuupäevani TIS-s olemas olnud isiku objektiivsed terviseandmed. Viidatud on kaebaja plaanilisel hospitaliseerimisel tehtud uuringute kokkuvõttele, millest nähtub, et uuringute tulemusena on rindkerevalude põhjusena kardiaalsed ja pulmonoloogilised haigused välistatud. Tõenäolisemalt on tegemist närvi- või lihaskonna valudega. Südamepuudulikkus normofrekventse AF foonil kompenseeritud, diureetilist ravi ei vaja. Hüpertoonia raviskeemi korrigeeritud. Kaebaja on rahuldavas üldseisundis lubatud kodusele ravile ning soovitatud valuraviskeemi üle vaatamist perearsti poolt. 15.02.2024 on kaebaja viibinud ortopeedi Tanel V vastuvõtul seoses alaseljavaludega, kes kokkuvõtvalt on märkinud, et uuringutel on tuvastanud L4/5 ebastabiilne listees. Kaasuva haigusena podagra, arütmia (xarelto 1x päevas), RR ravi, alkohoolne kardiomüopaatia. Kaebaja operatsiooni võimalusel ei tahaks, samas taastusravile ei soovi minna, kuna raske mõnikord liikuda ja saab ise ka teha harjutusi. Vajalik telefonikonsultatsioon edasise ravi planeerimiseks. 09.01.2024 on perearst Külvi P märkinud, et kaebajal on kanna valu, jalgade turse, paremal päksi piirkonnas petehiaalne lööve, hüppeliigeste deformatsioon, astus. Uuringute leid sobib podagrale. SKA küsis vaidemenetluses täiendavat selgitust ekspertarst ATlt, kes analüüsis täiendavalt järgmisi epikriise: ambulatoorne epikriis nr 50912, perearst KP, 05.03.2024 (dtl 52˗55), ambulatoorne epikriis nr 1003995358, taastusarst RK, 04.03.2024 (dtl 56˗61); ambulatoorne epikriis nr 1003930212, reumatoloog TV, 27.12.2023 (dtl 62˗71); ortopeed TV, 15.02.2024 (dtl 72˗74); statsionaarne epikriis nr 1003966787, kardioloog KP, 06.02.2024 (dtl 75˗96); ambulatoorne epikriis nr 21804, perearst KL, 30.06.2020 (97˗102) ning ambulatoorne epikriis nr 27742, perearst KP, 03.05.2021 (dtl 103˗108). AT leidis, et püsivat, vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat liikumistakistust terviseandmed ei kinnita. Podagra atakk ei ole püsiseisund, samuti on antud soovitused ja pakutud ravivõimalused lülisamba nimmeosa muutuste kohta. Käelistel tegevustel on kaebaja iseseisev, reumatoloogi 2023. a sissekande alusel on objektiivsel läbivaatusel õlaliigestest liikuvus vaba ja valutu. Küünarliigeste vähene sirutusdefitsiit, mõlema küünarliigese sirutuspinnal palpeeritavad bursad, hetkel aktiivse põletikuta. Randmed hellad, sõrmede põhiliigesed ja sõrmede- kämblaluude vahelised liigesed deformeerunud, hetkel funktsiooni defitsiiti ei ole. Röntgenülesvõtete alusel on kerged kulumised käte liigestes, tegemist on artriidi ja podagraga. Reumaatilist haigust alust diagnoosida ei ole. Kaebajal ei esine terviseandmete alusel kognitsioonilangust, intellektihäireid ega püsivaid psühhoosiilminguid, millest tulenevalt on ta oma tegevustel ja otsustel iseseisev, võimeline tajuma oma ümbrust vastavalt reaalsusele ja sihipäraselt juhtima oma tegevust ning mõistma selle tagajärgi. Tervisehäiretest tulenevalt võib kaebaja vajada sobivaid või kohandatud töötingimusi, ravi ja ravimeid, aga see ei ole puude raskusastme tuvastamise alus. Tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele, on tervisehäired olulisel määral kompenseeritavad ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks. Eeltoodu põhjal on ekspertarstid leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada keskmist puuet. Taotleja terviseandmete kohaselt ei ole tegemist ravile mittealluvate piirangutega. Vastustaja on kaebaja puude raskusastme tuvastamise protsessis kaasanud kaks meditsiinilise eriteadmisega ekspertarsti, kes on kaebaja TIS-i andmeid hinnates kujundanud seisukoha, et puude raskusastet alust tuvastada ei ole. Ekspertarstid ei ole tuvastanud kaebaja TIS-i andmetes anomaaliaid, mis oleks tinginud vajaduse kaebaja raviarstidele täiendavate päringute tegemiseks. Kaebajal on küll kroonilised haigused, kuid kaebaja toimetulekuraskused ei kesta enamuse ajast ega avaldu kõigis elulistes situatsioonides ning on raviga kompenseeritavad. Ei nähtu, et ekspertarstid oleksid hinnangu andmisel jätnud olulised andmed tähelepanuta. Kaebaja viitab, et tal on varasemalt tuvastatud sügav puue. Asja materjalidest nähtub siiski, et eelmisel hindamisperioodil tuvastati keskmine puue kuni 17.10.2023. See tähendab, et 5(10)
3-24-1320 järgneval perioodil viib SKA läbi uue hindamise ja võib asuda ka eelnevast erinevale seisukohale. Eelnev puude raskusaste ei ole aluseks uue otsuse koostamisel ning varasema puude raskusastme olemasolu põhjal ei saa eeldada, et ka järgnevatel hindamistel jääb hinnang muutumatuks. Puude raskusastme mittetuvastamine ei samastu haigusest tervistumisega ega lükka ümber teatavate püsipiirangute olemasolu igapäevategevustel või ühiskonnaelus osalemisel. Haigus ei võrdu puudega ja ravimeid tarvitatakse haiguste tõttu, mitte puudest tingitult. Ravimite tarvitamise vajadus või arstivisiitidel käimise vajadus ei samastu püsiva iseloomuga piirangutega igapäevategevustel ega ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Kui kaebaja terviseseisund on võrreldes taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus puude raskusastme määramiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-s. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Kaebaja esitas 28.10.2024 apellatsioonkaebuse (täiendatud 05.12.2024) Tallinna Halduskohtu 27.09.2024 otsuse tühistamiseks. Kaebajal oli 2020˗2023. aastatel määratud töövõimetus ja raske puue. TIS-st tuleks vaadata ka vanemaid andmeid, kaebajal ei ole midagi paremaks läinud. Vastustaja väidab, et ravimitega on haigused kompenseeritavad, kuid tegelikkuses on kaebaja vahel nädalaid halvatud ja võimetu liikuma nii podagra kui südame tõttu. Kaebaja ei ole keeldunud taastusravist. Kaebaja on käinud taastusravil. Ortopeed TV saatis kaebaja luu-uuringule ja ütles, et tema ei tahaks operatsiooni teha, sest luud on haprad ja peaks panema toetavad klambrid. Kaebaja saab aru, et perearsti ega reumatoloogi arvamust ei ole üldse küsitud. Kaebaja oli augustis˗septembris kolmel korral haiglas ning pärast seda on tasakaaluhäired süvenenud.
9.SKA palub 27.12.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Valdkonnapõhise tegutsemise ja osaluse piirangu raskusaste on ekspertarsti hindamisotsus. SKA ei saa lahendada kaebaja etteheiteid raviarstide dokumenteerimiskohustuse täitmise osas, kui neid esineb. Nii perearst kui reumatoloog on enda poolt vajalikuks peetud sissekanded TIS-i teinud. Puudub alus eelduseks, et ekspertiisiarst peaks raviarstidega täiendavalt suhtlema ˗ ekspertiisiarst ei saa raviarstile esitada küsimust, et "kas midagi on jäänud haigusjuhu kokkuvõttes märkimata". Vastustaja ekspertiisiarstil on pädevus anda hindamisotsus taotleja tegusemise ja osaluse piirangute ulatuse, raskusastme ja sageduse osas. Väide, et terviseandmetega on tutvutud pealiskaudselt, ei vasta tegelikkusele. Ekspertarst on hinnangut andes tutvunud ka taotleja enesehinnanguga. Töövõime hindamise protokollis (detsember 2023) on ekspert märkinud, et "Taotleja ei ole saanud taastusravi teenuseid. Valuravi ja ainevahetust toetav ravi ja kardioloogiline ravi ei ole digiretseptide alusel olnud järjepidev." Samuti märgitakse protokollis, et "Vereanalüüside alusel jääb kahtlus, et vaatamata soovitustele ei ole taotleja loobunud alkoholist." Enese tervise eest hoolitsemine, sh regulaarne ravi, on eeskätt isikute endi vastutus, mida ei lahendata läbi puude raskusastme tuvastamise. Vastustaja ei sea kahtluse alla raviarstlikke hinnanguid ja kirjeldusi, sh et südameprobleemide põhjuseks on alkohol ning taastusravile ei soovi kaebaja minna. Kirjeldatud alaseljavalu kuulub ravimeditsiini valdkonda ja terviseandmete alusel on asjakohaste sekkumistega leevendatav, st puudub alus vähemalt keskmist puude raskusastet põhjustavate püsivate soorituspiirangute tuvastamiseks. Ravisoostumuse suunamine ei ole vastustaja ekspertiisi 6(10)
3-24-1320 komponent. Mõned haigused ei ole täielikult väljaravitavad, raviprotseduurid ja ravimid pakuvad leevendust ja aitavad piiranguid vähendada. Haiguse olemasolu nii diagnoosina kui ka sümptomitena ei ole samastatav puude raskusastmega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus, mis põhineb meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus nr 3-201281, p 10). Määruse nr 18 § 6 lg 1 järgi tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvaid andmeid, arstiõppe läbinud isiku arvamust ja muid asjasse puutuvaid andmeid (vt PISTS § 23 lg 6). Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja TIS-i kantud viimase 5 aasta terviseandmete põhjal (PISTS § 22 lg 3, § 23 lg 3, määruse nr 18 § 4 lg 1; sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-d 2–4). Vajaduse korral võib ekspertarst SKA vahendusel nõuda taotleja perearstilt või raviarstidelt puuduvate andmete TIS-i kandmist (PISTS § 23 lg 4) või täpsustada andmeid taotluses nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt (määruse nr 18 § 4 lg 3). Ekspertarst arvestab arvamuse andmisel ka taotleja tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist (määruse nr 18 § 4 lg 2). Kuna puude raskusaste tehakse kindlaks hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi asjaolusid õigusväliste mõõdupuude alusel, on oluline põhjendada seda otsust viisil, et adressaat mõistaks, miks selline otsus on tehtud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 11).
12.Kaebajal oli perioodil 2019˗2020 tuvastatud puuduv töövõime ja määratud keskmine puue, kusjuures puue määrati erijuhtumi alusel (haldusasi nr 3-20-417). Kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et perioodil 2020˗2023 oli tal tuvastatud puuduv töövõime ja määratud raske puue. SKA ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Töötukassa 16.02.2024 otsusega (dtl 159 jj) tuvastati kaebajal puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, kuid SKA 19.02.2024 otsusega (dtl 8 jj) kaebajal puuet ei tuvastatud, seejuures ei nähtud alust erijuhtumi kohaldamiseks. Miks ja kuidas on SKA ekspertarstid jõudnud töötukassa tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarstist niivõrd erinevale seisukohale, SKA otsusest ega vaideotsusest ei nähtu. Arusaadavaid põhjendusi pole esitatud ka kohtumenetluses.
13.On tõsi, et puuduva töövõime tuvastamine TVTS alusel võib, aga ei pruugi alati tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka keskmine, raske või sügav puude raskusaste PISTS alusel. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on nende menetluste eesmärk ja seetõttu ka otsuseni jõudmise metoodika erinev. TVTS alusel selgitatakse välja, kas inimese töötamine on tema terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu takistatud (TVTS § 5). Vajaduse korral antakse töövõime hindamise käigus ka soovitusi töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Isikule, kellel on tuvastatud vähenenud või puuduv töövõime, makstakse tema töötamise ja töölesaamise toetamiseks ja talle sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 1 lg 1, § 11). PISTS alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Puude raskusaste tuvastatakse siis, kui see ületab teatud lävendi (PISTS § 2 lg 2 1 ). Tööealisele 7(10)
3-24-1320 inimesele, kellel tuvastatakse vähemalt keskmine puude raskusaste, makstakse toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, toetamaks tema iseseisvat toimetulekut ja võrdseid võimalusi ühiskonnas (PISTS § 1 lg 1, § 7 lg 1).
14.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt hinnatakse isiku töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei summeerita raskusastmeid arvväärtustega 0 või 1. Puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse küll samadest võtmetegevuste piirangute raskusastmetest, kuid puude tuvastamiseks on alust siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine arvväärtus 2–2,75 (vt määruse nr 18 §-d 4–6). Seega kokkuvõttes hindab Eesti Töötukassa TVTS alusel tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas, kuid SKA hindab PISTS alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele.
15.Praegusel juhul on aga töötukassa ja SKA ekspertarstid hinnanud oluliselt erinevalt samade võtmetegevuste piiranguid samadele terviseandmetele tuginedes põhjendustel, mis pole arusaadavad. Töötukassa 15.02.2024 vaideotsusest (dtl 131 jj) ja 16.02.2024 otsusest (dtl 159 jj) nähtuvalt hindas TTO ekspertarst kaebaja tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas raskeks, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, kõrgvererõhkhaigused, muud südamehaigused, põletikulised polüartropaatiad, artroosid, spondülopaatiad e lülihaigustused. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on raskusi kõndimise, treppidel liikumise, seismise, istumise ja asendite vahetamisega. Piirangud on tingitud valudest, liigeste liikuvuse halvenemisest, valkude ainevahetuse halvenemisest, ülekaalust, südame funktsiooni halvenemisest, vererõhu tõusust ja koormustaluvuse langusest. Piirangud liikumisel eri tasapindadel on hinnatud raskeks (raskusaste 3) ning piirangud seismisel ja istumisel on hinnatud mõõdukaks (raskusaste 2). TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal TIS-i andmete alusel luu-liigeskonna haigused, mille tõttu on raskusi liikumisega ja sundasendites (sh seismise ja istumisega) püsimisega. Kaebaja ei ole saanud taastusravi teenuseid. Valuravi ja ainevahetust toetav ravi ja kardioloogiline ravi ei ole digiretseptide alusel olnud järjepidev. Kaasuvalt on tõusnud südamepuudulikkuse marker. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal ka mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Käte valude, nahatundlikkuse muutumise ja liigeste liikuvuse halvenemise tõttu on kergelt piiratud asjade haaramine ja nende liigutamine. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on meessuguelundite haigused. Põietalitluse häire tõttu on kergelt piiratud tualettruumi toimingud. Kaebajal on peamiselt kehalist võimekust halvendavad haigusseisundid ja tema terviseseisund on aja jooksul halvenenud. Kuna võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa oli kaebajal üle 4, hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõime puuduvaks kuni pensionieani ˗ arvestades isiku tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime vanaduspensioni eani tõenäoliselt vähe muutuv.
16.SKA ekspertarst JA (dtl 30 jj) aga ei tuvastanud kaebajal piiranguid mitte üheski võtmetegevuses. Kui TTO ekspertarst hindas piirangud liikumisel eri tasapindadel raskeks (raskusaste 3) ning piirangud seismisel ja istumisel mõõdukaks (raskusaste 2), siis JA leidis, et taotleja siirdub, liigub ja vahetab oma kehaasendit kõrvalabita. Podagra on tänapäevase raviga kompenseeritav piisavalt, et mitte põhjustada püsivaid piiranguid igapäevatoimingute 8(10)
3-24-1320 sooritamisel. Südamehaigusest tingitud püsivaid piiranguid liikumisel, mida ei saaks kompenseerida raviga, sissekanded ei kinnita. Ühegi arsti sissekanne ei kinnita püsivate piirangute esinemist käeliste igapäevaste toimingute sooritamisel (söömine, riietumine, hügieenitoimingud). Need seisukohad on vastuolus TTO ekspertarsti hinnanguga liikumisel (ka käte) tekkiva valu ja südamefunktsiooni halvenemise olulisusele. Miks pole SKA ekspertarst pidanud vajalikuks teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna tegutsemispiirangu juures arvestada uroloogi dr LL 2023. a epikriisidega (vrdl töötukassa 15.02.2024 vaideotsuse lk 10, dtl 140), ekspertarsti arvamusest ega SKA otsustest ei nähtu. Seejuures on JA põhjendanud võtmetegevust 4.2 soole ja põie kontrollimine hoopis piirangute puudumisega käeliste igapäevaste toimingute sooritamisel (söömine, riietumine, hügieenitoimingud (dtl 38)). Ehkki kerge tegutsemispiirangu olemasolu (raskusaste 1) ei muudaks üldhinnangut arvväärtuste summale, võib see siiski tähendust omada otsustamisel, kas kohaldada isiku puhul erijuhtumit või mitte, eriti arvestades, et varem on kaebaja puhul puude raskusastme määramisel erijuhtumit kohaldatud ja kaebaja tervis on TTO ekspertarsti hinnangul halvenenud.
17.AT 02.04.2024 hinnangust vaidemenetluses (dtl 155 jj) nähtub aga, justkui nõustuks ekspert töötukassa TTO ekspertarsti arvamusega liikumise valdkonnas (dtl 155 viimane lause) ja käelise tegevuse valdkonnas (dtl 156 esimene lõik), kuid SKA 02.04.2024 vaideotsuses (dtl 11 jj) on seda käsitatud nõustumisena SKA ekspertarsti arvamusega, mis on sisuliselt hoopis erinev. Seetõttu on arusaamatu, millise eelneva ekspertiisi võttis AT üldse oma arvamuse aluseks. Ka AT ei ole võtnud arvesse uroloogi epikriise.
18.Puude raskusastme tuvastamisel ei ole ei SKA ega SKA ekspertarst seotud eelnevalt TTO ekspertarsti antud arvamusega. Kui kaks ekspertarsti on sisuliselt samade terviseandmete alusel andnud inimese konkreetsete võimekustele ja võtmetegevustes esinevatele piirangutele olulisel määral erineva hinnangu, satub kahtluse alla mõlema arvamuse usaldusväärsus. Esimesena antud arvamusest oluliselt erinevale seisukohale asudes peab SKA teistsugust seisukohta veenvalt põhjendamata. Toimiku materjalidest ei selgu, kas dr Ale oli arvamuse andmise ajal TTO ekspertarsti arvamus kättesaadav. Isegi kui see paralleelselt toimuvate menetluste tõttu nii ei olnud (ja dr A ei saanud TTO ekspertarsti arvamusega arvestada), pidi SKA oma otsuse tegemisel olema teadlik, et töötukassa on teinud kaebaja töövõime osas otsuse, mille aluseks pidi olema TTO ekspertarsti arvamus. Selles olukorras pidi SKA vastuolud kõrvaldama kas oma ekspertarstilt täiendavaid küsimusi küsides või tegema täiendava ekspertiisi, hiljemalt selgitama vastuolusid vaidemenetluses. Seda aga ei tehtud, mida tuleb käsitada uurimis- ja põhjendamiskohustuse olulise rikkumisena.
19.Iseenesest on õige SKA seisukoht, et asjaolust, et isikule on eelnevalt määratud puue, ei saa järeldada selle puude jätkuvat esinemist järgneval perioodil, sest puude raskusastme tuvastamine peab tuginema aktuaalsetele terviseandmetele ja hinnangutele ning puue määratakse teatud perioodiks (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 4 lg 1 ja § 7 lg 2). Kuid ehkki töövõime ja puude raskusastme tuvastamisel on erinev eesmärk ja metoodika, ei tohiks ekspertarstide poolt antavad arvväärtused isikul esinevatele piirangutele (tuginedes samadele terviseandmetele) olla drastiliselt erinevad, kui selleks ei ole mingit loogilist põhjust. Praegu ei ole selline põhjus ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selge. Töötukassa otsus töövõime hindamise kohta tehti 16.02.2024 ja SKA otsus puude tuvastamise kohta 19.02.2024, s.o paar päeva hiljem. Seetõttu olid puude raskusastme tuvastamise aluseks töövõime hindamise dokumendid (määruse nr 18 § 4 lg 1).
20.Kuna töötukassa ja SKA ekspertarst on asunud oluliselt erinevatele seisukohtadele kaebajal esinevate piirangute ja nende arvväärtuste osas; erinevusi pole veenvalt põhjendatud 9(10)
3-24-1320 vaidemenetluses tehtud ekspertiisiga ega kohtumenetluses; osa terviseandmeid on jäänud SKA ekspertiisi teostamisel tähelepanuta, mis on kogumis võinud mõjutada SKA otsuse tulemust, sh küsimust, kas puude esinemist kaebajal tuleks hinnata erijuhtumina, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.
21.Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab F.R kaebuse, tühistab SKA 19.02.2024 otsuse ja 02.04.2024 vaideotsuse ning kohustab SKA-d uuesti hindama F.R taotlust puude raskusastme kindlaksmääramiseks.
22.Kuna kaebaja ei ole kohtumenetluses kulusid kandnud, jäävad menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.