X kaebus Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla 3. novembri 2025. a ambulatoorsest epikriisist ebaõigete andmete kustutamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 3. august kuni 2. detsember 2025 kohta.
3.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) kinnitas 3. novembril 2025 X (kaebaja) kohta ambulatoorse epikriisi samal päeval toimunud õe iseseisva vastuvõtu kohta. Õde kirjeldab epikriisis kaebaja vastuvõttu, sh vastuvõtu kulgu, kaebaja käitumist, tema kirjeldatud terviseprobleeme, talle väljastatud ravimeid jne.
2.Kaebaja esitas 13. novembril 2025 IVKH-le avalduse, milles väljendab rahulolematust tema kohta 3. novembril 2025 tervisekaarti kantud andmete osas. Tervisekaarti kantud andmed ei seondu kaebaja tervise ja raviga ning on valed ja kompromiteerivad. Sellised andmed tuleb tervisekaardist eemaldada.
3.IVKH selgitas 20. novembri 2025. a vastusega nr 1.7-1/439-1 kaebajale, et tervishoiutöötaja dokumenteerib tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku teabe, sh vajadusel
3-25-4493 kõik vastuvõtu käigus toimuva. Dokumenteerimise eesmärk on tagada seisundi, käitumise, terviseandmete ja teenuse osutamise käigu täpne, tõenduspõhine ja järjepidav kirjeldamine. Tervishoiutöötajad on toiminud dokumenteerimisel õiguspäraselt.
4.Kaebaja esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha IVKH-le ettekirjutuse kustutada kaebaja tervisekaardist ebaõiged ja kompromiteerivad andmed. Kaebaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ning sulgeda infosüsteemis kaebaja isikuandmed, mille õigsust ta vaidlustab. Kaebaja ei nõustu IVKH 20. novembri 2025. a vastusega nr 1.7-1/439-1. Tervishoiutöötajate tegevus on ebaprofessionaalne. Kaebaja tervisekaart peaks sisaldama üksnes kaebaja terviseprobleeme ning mitte subjektiivset hinnangut kaebaja tegevusele. Ebaõigete andmete kajastamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning diskrediteerib ja solvab kaebajat, kuivõrd ka teised tervishoiutöötajad näevad infosüsteemi kantud teavet. Kaebajal on õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist. Kaebaja taotleb tõendite kogumist, riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga asendamist.
5.IVKH esitas kohtule 9. detsembril 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ning vaidlusaluse ambulatoorse epikriisi.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel IVKH 3. novembri 2025. a ambulatoorsest epikriisist ebaõigete andmete kustutamist. Samuti nõuab kaebaja esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel vaidlusaluses epikriisis vastavate andmete varjamist kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
7.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.1.Tervishoiuteenuse osutaja osutab vanglas tervishoiuteenuseid vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (vangistusseaduse § 52 lg 1). Tervishoiuteenuse osutamisele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted ning vastavalt VÕS §-le 769 peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima. TTKS § 42 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid. Tervishoiuteenuste dokumenteerimise täpsemad tingimused ja kord on kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 56).
7.2.Määruse nr 56 § 2 lg 2 kohaselt on epikriis sünnitusabi- või haigusjuhu kokkuvõte. Kaebaja kohta tervishoiuteenuse osutamise raames koostatud epikriisid, sh vaidlusalune 3. novembri 2025. a haigusjuhu kokkuvõte, on erinevatele tervishoiutöötajatele nähtavad, kuid seal kirjeldatud asjaolud, antud hinnangud jne ei ole neile siduvad. Tervishoiutöötajatel on võimalik küll andmetega tutvuda, kuid nad saavad ning peavad tegema raviotsuseid vastavalt kaebaja konkreetsetele ravivajadustele. Asjaolu, et kaebaja hinnangul võib vaidlusaluses epikriisis kirjeldatu kaebajat tervishoiutöötajate jaoks diskrediteerida ja on kaebaja jaoks
2
3-25-4493 solvav, võib küll põhjustada kaebaja heaolu langust, kuid ei saa talle kaasa tuua ülemääraseid kannatusi. Seega ei saa pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet intensiivseks.
7.3.Samuti ei ole tervishoiutöötaja 3. novembri 2025. a vastuvõtu dokumenteerimisel õigusvastaselt käitunud. Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamisel kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust (määruse nr 56 § 3 lg 3). See hõlmab nii vastuvõtu kui ka patsiendi tegevuse ja käitumise kirjeldust, patsiendi terviseprobleeme, tervishoiuteenuse osutaja ravisoovitusi, välja kirjutatud ravimeid jne. Õigusaktidest ei tulene, et epikriisis võivad kajastuda üksnes patsiendi kirjeldatud või tal tuvastatud terviseprobleemid ning talle määratud ravi, uuringud vms. Otsustuse, mis tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust omab, teeb tervishoiuteenuse osutaja. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tervishoiuteenuse osutaja koostaks ambulatoorse epikriisi tema soovitud sõnastuses ja viisil. Ühtlasi ei ilmne kohtule, et IVKH 3. novembri 2025. a ambulatoorne epikriis sisaldaks ebakohaseid andmeid. Epikriis sisaldab tervishoiuteenuse osutaja vaatest 3. novembril 2025 toimunud vastuvõtu kirjeldust ning kaebaja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses esitatud väited ei lükka epikriisis kirjeldatut ümber, vaid pigem kinnitavad haigusjuhu kokkuvõttes kirjeldatud sündmuse asjaolusid. See, et kaebaja ei soovi vastava teabe epikriisis kajastumist, ei ole määrava tähendusega. IVKH on õigesti märkinud, et tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel tuleb tagada patsiendi seisundi, käitumise, terviseandmete ja teenuse osutamise käigu täpne, tõenduspõhine ja järjepidav kirjeldamine. Põhjalik teave isikule varasemalt osutatud tervishoiuteenuste kohta aitab tervishoiutöötajatel võimaldada isikule tulevikus asjakohast ja kvaliteetset ravi, arvestades sealjuures ka nt patsiendi eripäradega. Kohus ei tuvasta 3. novembri 2025. a vastuvõtu dokumenteerimisel vigu, mis võiks tingida kaebuse rahuldamise.
7.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
8.1.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 3. august kuni 2. detsember 2025 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole tema sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.2.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse
3
3-25-4493 tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule ei nähtu, et kaebajat ähvardaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel selline tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). IVKH 3. novembri 2025. a ambulatoorne epikriis ja seal antud hinnangud ei ole teistele tervishoiuteenuse osutajatele siduva iseloomuga. Igal tervishoiuteenuse osutajal on võimalik teha individuaalseid otsustusi kaebaja ja tema ravivajaduse kohta. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi asjaolu, et kaebaja 3. novembri 2025. a epikriisis kirjeldatuga ei nõustu. Kohtule ei ilmne, et esineks kiireloomuline vajadus kaebaja kirjeldatud andmeid vaidlusaluses epikriisis varjata.
8.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.