lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4437/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4437/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1558
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 1Seaduse reguleerimisalaHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 32 lg 1Volitatud esindajaHKMS § 37 lg 2Kaebus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-4437/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium23.12.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-25-4539/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja29.12.20253-25-4431/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja02.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4437

Määruse kuupäev

9. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla ühiskasutatavate ruumide ebahügieenilisusega

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-25-4437 menetlus.
2.Jätta X-i taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 43 lg 1Korduv kaebus
HKMS § 47 lg 2Kohtueelne menetlus
HKMS § 67 lg 4Tähtaja algus ja lõpp
HKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 18 lg 2Taotluse läbivaatamine
1.Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 9. septembril 2025 Tartu Vanglale kinnipeetava X-i (kaebaja) eest kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/450-1, milles palus X-i kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot seoses vangla ühiskasutatavate ruumide ebahügieenilisusega.
2.Tartu Vangla jättis 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/394-2 Yi poolt kaebaja nimel esitatud seitse kahjunõuet, sh kahjunõude nr 1-9/2-25/450-1 läbi vaatamata. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kahjunõue ei vasta eelnimetatud nõudele. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 kohaselt võib vangla direktor keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustele. Eseme mõiste avab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48, mille kohaselt õiguse esemeks ei ole ainult füüsilised asjad, vaid ka õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellise õigusena saab käsitleda ka volitusena antud õigust (tehingut) tegutseda teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks sätestatud

3-25-4437 piiranguga. Kahjunõude läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja võimalust esitada samasisuline kahjunõue isiklikult.

3.Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 30. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse Tartu Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 3000 eurot, s.o 1500 eurot seoses väärikuse alandamise ja 1500 eurot seoses tervise kahjustamisega. Vangla ühiskasutatavad ruumid on räpased ja vajavad puhastamist ning ruumides on korralagedus. Kaebaja on eeltoodust valvureid korduvalt teavitanud, kuid vangla vastab kaebajale õigusvastaselt, et tal on võimalik ruume ise koristada. Vangla tegevus kahjustab kaebaja vaimset tervist ja psüühilist seisundit ning alandab teda. Vangla ebahügieeniline olukord kujutab ohtu kaebaja tervisele. Vangla on jätnud kaebaja vastavasisulise kahjunõude õigeaegselt menetlemata ning kaebaja jääb vanglale esitatud kahjunõude juurde. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi õigusabi korras esindaja määramiseks ning tõendite kogumiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 1. detsembri 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja (3 päeva määruse kättesaamisest) kaebuse heakskiitmiseks. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Y eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole kohtul võimalik lubada Yil kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Yi esitatud kaebuse heaks.
5.Kaebaja esitas 1. ja 4. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule avaldused, milles kiitis Yi kaebuse heaks ja palus kaebust käsitleda tema kaebusena.
6.Tartu Vangla esitas 8. detsembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla ühiskasutatavate ruumide ebahügieenilisusega. Hüvitamiskaebus hõlmab ka vangla tegevuse õigusvastasuse kontrollimist, mistõttu ei käsitle kohus kaebuses vangla tegevuse õigusvastuse kohta esitatut eraldi tuvastamisnõudena.
8.VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul

3-25-4437 pärast vangla otsuse saamist, millega jäeti kahjunõue läbi vaatamata. Vangla vastusest nähtuvalt sai X vangla 2. oktoobri 2025. a vastuse kahjunõudele kätte 3. oktoobril 2025. Kaebus tulnuks esitada kohtule seega hiljemalt 3. novembril 2025 (HKMS § 67 lg 4). Kaebaja heaks kiidetud kaebus esitati kohtule elektrooniliselt alles 30. novembril 2025 ehk hilinenult.

9.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
10.Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, sest selles asjas ei saa esineda selliseid asjaolusid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja on ise rõhutanud, et kasutas Yi oma avalduste esitamisel ning oli teadlik kaebuse asjaoludest ning pidi mõistma ka kaebetähtaja kulgemise asjaolusid. Vangla vastuses kaebaja kahjunõudele on kaebetähtaeg märgitud ning kaebaja sai seda järgida. Kaebajal on ka pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus, sest ainuüksi aastal 2025 on kaebaja Tartu Halduskohtule esitanud juba 19 kaebust ja teinud nendes menetlustoiminguid ning pidi seeläbi mõistma kaebetähtaja järgimise vajadust ja esinenud takistuste korral andma nendest kohtule teada. Tähtaja ületamine on mõõdetav nädalates, mitte päevades ning miski ei viita sellele, et kaebetähtaja järgimine oli võimatu või seda takistasid mõjuvad põhjused. Arvestades, et kaebaja on kohtu infosüsteemi kannete järgi suutnud ajavahemikul 3. oktoober kuni 3. november 2025 ja ka hiljem esitada erinevatele kohtutele iseseisvalt mitu kaebust ning määruskaebust, samuti vahetult pärast tähtaja möödumist 4. novembril 2025 määruskaebuse Riigikohtule (haldusasi nr 3-25-3308), ei olnud kaebaja võimekus menetlustoimingute tegemiseks selline, mis saaks põhjendada tähtaja ületamist ning tingida tähtaja ennistamise. Asjaolu, et kaebaja kasutab kohtule esmase kaebuse esitamisel teise kinnipeetava abi, kes ei saa olla kohtumenetluses tema esindaja ning ta on sellest ka teadlik, sest varasemalt on kaebaja tähelepanu sellele juhitud (vt nt haldusasi nr 3-25-3460), ei saa samuti tingida tähtaja ennistamise vajadust. Kaebaja ei ole kaebetähtaja järgmisel olnud ise piisavalt hoolikas ning eelnevat arvestades peab kohus võimalikuks lõpetada haldusasjas menetluse.
11.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
12.Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et isegi kui kaebetähtaja rikkumist ei esineks, poleks kaebuse sisuline läbivaatamine võimalik, sest vangla on õigesti jätnud kaebaja kahjunõude läbi vaatamata ning seetõttu ei ole kaebaja nõuetekohaselt kohtueelset menetlust läbinud ning see tingiks kaebuse tagastamise HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohtupraktikas on vangla tõlgendusega Tartu Vangla kodukorra punktile 1.13.3. nõustutud ning sellised Yi poolt

3-25-4437 teise kinnipeetava nimel esitatud kaebused on tagastatud (vt nt Tartu Halduskohtu määrused asjades nr 3-25-3461, 3-25-4103, 3-25-4072). Seega ei kuuluks ka kaebuse tähtaegsuse või ennistamise aluse esinemise korral kaebus sisuliselt läbivaatamisele ning tuleks kaebajale tagastada.

13.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
14.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuse heaks kiitnud ning on ka varasemalt isiklikult mitmetes kohtuasjades selgesisulisi avaldusi esitanud. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025. a 11 kuuga on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba 19 kaebust) ning ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium