X kaebus Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsuse nr 8-1/673 osaliseks tühistamiseks ja valla tekitatud kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 22. oktoobril 2025 Jõgeva vallale Yi nimel vajaduspõhise toetuse taotluse, milles palus toetust küttepuude ostmisel. Valla sotsiaaltöö spetsialist palus Yil 22. oktoobri 2025. a kodukülastuse ajal taotlust täiendada ning see allkirjastada, millega ta nõustus. Toetusetaotlusel on Yi pereliikmeks märgitud kaebaja ning pereliikmete arvuks kokku „2“ (23. oktoobril 2025 vormistatud kodukülastuse kokkuvõtte kohaselt arvestatakse isikud vajaduspõhise toetuse menetluses leibkonnaliikmeteks). Taotluse kohaselt on taotleja nõus isikuandmete töötlemisega, kinnitab esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning on teadlik, et toetuse taotluse saamisel kontrollitakse taotleja ja tema pereliikmete sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti päringu ja pangakonto väljavõtete kaudu ning varanduslikku seisu riiklikest infosüsteemist. Taotlusele lisati Enefit AS arve, Osaühingu Jõgeva Veevärk arve, AS DECORA puitbriketi kviitungid ja Yi arvelduskonto väljavõte.
2.Jõgeva Vallavalitsus otsustas 28. oktoobri 2025. a otsusega nr 8-1/673 määrata vajaduspõhine toetus oktoobrikuus Yile küttepuude ostmiseks 300 eurot ning kanda toetuse summa teenuse osutaja arvele. Y ja kaebaja elavad kaebajale kuuluvas majas. Kodukülastuse käigus selgitas kaebaja, et elab majas üle 20 aasta ning ei ole kunagi eluruumiga seotud
3-25-4407 kommunaalkulusid tasunud. Kodukülastuse käigus arutleti perekonna ja leibkonna määratluse üle vastavalt seadusandlusele. Y andis toetuse taotlusega vallale õiguse kontrollida tema ja temaga koos elavate isikute sissetulekuid. Kaebaja lubas esitada oma arvelduskonto väljavõtte, kuid 28. oktoobril 2025 ei nõustunud ta seda siiski esitama. Sotsiaalkindlustusameti päringuga on välja selgitatud kaebaja pensioni suurus ning kodukülastuse käigus on veendutud, et isikud/leibkond vajavad küttepuude toetust.
3.Jõgeva vallale esitati 12. novembril 2025 Yi nimel kompromissi ettepanekuna pealkirjastatud avaldus, mille kohaselt ei ole kaebaja ja Y üks leibkond. Seetõttu tuleb Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsust nr 8-1/673 muuta. Eelnimetatud otsusega on tahtlikult püütud tekitada kaebajale kannatusi ja kahju.
4.Jõgeva Vallavalitsus tõdes 20. novembri 2025. a vastuskirjas nr 8-9/1225-1, et järjepidev ja pikaaegne teise isiku hooldamine ning selline elukorraldus võib tekitada hooldajale erinevaid probleeme. Alati saab hooldajat vahetada, et kaebaja tervislik seisund ei halveneks. Sotsiaalosakond saab Yi soovil lõpetada senise hoolduse korraldamise ning leida talle teise hooldaja või pakkuda sotsiaalteenuse kasutamise võimalust vastavalt tema abivajadusele ja soovile. Y hoolealusena ei pea võimaldama hooldajale oma majas eluruumi tasuta kasutamist. Esimesel võimalusel tuleks sõlmida kaebajaga üürileping, mis kindlustaks majas koos olevate isikute omavahelise suhte ja rahakasutuse õigusselguse. Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsus nr 8-1/673 on tehtud õiguspäraselt.
5.Kaebaja esitas 27. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsuse nr 8-1/673 osaliseks tühistamiseks (vastavalt 12. novembri 2025. a kompromissettepanekus kirjeldatule) ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 250 eurot. XXX on tekitanud kaebajale tahtlikult kahju, kuna tema ja Y, keda kaebaja hooldab, on loetud üheks leibkonnaks. Kuna vajaduspõhine toetus määratakse leibkonnale, siis välistab vaidlusalune otsus kaebajale võimaluse vajaduspõhisele toetusele. Ka on kaebaja arvamusel, et XXX on teinud tema kohta ebaseaduslikke päringuid. Samuti on Jõgeva Vallavalitsus 20. novembri 2025. a vastuskirjas nr 8-9/1225-1 tahtlikult märkinud, et Y võib hooldajat vahetada, tekitades sellega kaebajale kahju.
6.XXX esitas 3. detsembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele täiendavad kohtueelse menetluse materjalid. Vald selgitab, et kaebaja ei ole enda nimel ühtegi vajaduspõhise toetuse taotlust esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ning vaidluse pooled. Kuigi kaebusele on lisatud 27. novembri 2025. a volituse koopia, millega Y volitab kaebajat ennast Tartu Halduskohtus esindama, siis ei ole käesolevas asjas kaebajaks Y, vaid X. Kaebuses kirjeldatud Jõgeva valla väidetavad rikkumised on toime pandud X ning mitte Yi suhtes. Seega on isik, kelle subjektiivseid õigusi XXX on kaebuse kohaselt riivanud, X. X on kaebuses märgitud ka taotlejaks ning tema on kaebuse allkirjastanud. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsuse nr 8-1/673 tühistamist eelnimetatud haldusakti põhjenduste osas, milles kaebaja ja Y loeti üheks leibkonnaks. Kaebaja leiab, et seetõttu on välistatud talle eraldiseisvalt vajaduspõhise toetuse määramine. Samuti saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Jõgeva valla tekitatud
2
3-25-4407 kahju hüvitamist summas 250 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks, kas kaebaja nõuab varalise või mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu tõlgendab kohus kaebust viisil, mis hõlmab mõlema kahju. Varaline kahju võiks hõlmata summa, mis kaebajal jäi või jääb vajaduspõhise toetusena saamata, kuna vald on lugenud kaebaja ja Yi üheks leibkonnaks. Mittevaralise kahju nõude aluseks saab olla Jõgeva valla vaidlusaluses haldusaktis väljendatud väidetav ebakohane seisukoht, mille kohaselt loetakse kaebaja ja Y üheks leibkonnaks. Samuti mõistab kohus, et kaebaja hinnangul tekitas talle mittevaralist kahju valla 20. novembri 2025. a vastuskirjas nr 8-9/1225-1 antud selgitus, mille kohaselt võib Y hooldajat vahetada, ning kaebaja kohta päringute tegemine. Kuna 12. novembril 2025 kohtueelses menetluses esitatud avalduses on viidatud kannatuste põhjustamisele, saab kohus aru, et kaebaja hinnangul alandas vald tema väärikust.
8.Tühistamisnõude osas kuulub kaebus tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.1.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17981, p 11).
8.2.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Seega on Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsuses nr 8-1/673 kohustuslik igaühele üksnes osa, milles otsustati määrata Yile vajaduspõhine toetus oktoobrikuus küttepuude ostmiseks 300 eurot ning kanda toetuse summa teenuse osutaja arvele. Eelkirjeldatud haldusakti resolutiivosa ei riiva kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on Yit soodustava otsustusega, mis ei mõjuta kaebajat negatiivselt. Vaidlusaluse haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel, sh Jõgeva valla seisukohal, et kaebaja ja Y on üks leibkond, puudub iseseisev õiguslik tähendus. See tähendab, et haldusakti põhjendused ei ole suunatud kaebaja või Yi õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Haldusakti põhjendustel ei ole õigussuhteid kujundavat tähendust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-21-2553, p 18). Seega ei ole haldusakti põhjendused eraldiseisvalt tühistamisnõudega vaidlustatavad. Kui XXX teeb kaebaja kirjeldatud põhjendusele tuginedes haldusakti, mille resolutiivosa riivab kaebaja subjektiivseid õigusi, siis on kaebajal võimalik vaidlustada seda haldusakti ning seeläbi oma õigusi efektiivselt kaitsta.
8.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Osas, milles kaebaja nõuab Jõgeva valla tekitatud kahju hüvitamist, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3
3-25-4407
9.1.Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõuab Jõgeva valla tekitatud kahju hüvitamist summas 250 eurot ning seega ei ületa varaliselt hinnatava hüve väärtus 1000 eurot.
9.2.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg-st 1 tulenevalt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
9.3.Abivajajal on võimalik taotleda Jõgeva vallalt vajaduspõhist toetust põhjendatud kulutuste hüvitamiseks, sh küttematerjali soetamiseks, kui taotleja ja tema pereliikmete sissetulek jääb alla 2,5-kordset riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri, arvestades maha makstud elatis ning jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud (Jõgeva Vallavolikogu
29.novembri 2018. a määrus nr 63 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõgeva vallas“ (määrus nr 63) § 13 ja § 11 p 2). Pereliikmeteks loetakse toetuse määramise otsustamise menetluses ka samas eluruumis elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lg 7 p 3). Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsusest nr 8-1/673 ja 22. oktoobril 2025 toimunud kodukülastuse kokkuvõttest nähtub, mis põhjustel vald on kaebaja ja Yi toetuse määramise raames pereliikmeteks lugenud ning kohus peab valla seisukohti põhjendatuks. Isikud elavad ühes eluruumis, kus nad kasutavad ka samu ruume (vahetuba ja kööki), 28. oktoobri 2025. a seisuga puudus kaebaja ja Yi vaheline üürileping, eluasemekulusid tasus Y jne. Seega ei ole vald andnud isikute vahelisele elamiskorraldusele meelevaldset hinnangut ning valla tegevust ei saa selles osas õigusvastaseks pidada.
9.4.Y on 22. oktoobri 2025. a kodukülastuse käigus nõustunud sellega, et kaebaja märgitakse toetuse taotlusele tema pereliikmeks ning kaebaja oli algselt nõus vallale ka oma pangakonto väljavõtte esitama, millest ta hiljem siiski keeldus. Kuna vajaduspõhise toetuse määramisel tuleb hinnata pereliikmete sissetulekut, vald on kohustatud välja selgitama toetustaotluse lahendamiseks olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6) ning vallale esitatud taotluses kinnitas Y, et on teadlik, et toetuse taotluse saamisel kontrollitakse tema ja tema pereliikmete sissetulekuid infosüsteemide ja pangakonto väljavõtete kaudu, siis ei saa kaebaja suhtes päringute tegemist lubamatuks pidada. Taotlust menetleval ametnikul on õigus kontrollida isikute sissetulekut ja varalist seisu puudutavate andmete õigsust ning abivajadusele vastava teenuse võimaldamiseks tehakse isiku nõusolekul
4
3-25-4407 koostööd teiste ametiasutustega (määruse nr 63 § 4 lg 4 ja § 5 lg 5). Ühtlasi tagas valla tegevus selle, et Yile sai vajaduspõhise toetuse määrata ning kaebaja ja Y said oma eluruumi kütmiseks vajalikud küttepuud.
9.5.Kaebaja õigusi ei saa rikkuda Yile adresseeritud Jõgeva Vallavalitsuse 20. novembri 2025. a vastuskirjas nr 8-9/1225-1 esitatud seisukohad. Vald on Yile üksnes selgitanud tema võimalusi hooldaja vahetamiseks, sotsiaalteenuste saamiseks ning oma majandusliku seisukorra parandamiseks. Vald ei ole end väljendanud kaebaja suunal ebakohaselt ega õigusvastaselt.
9.6.Isegi kui valla tegevust saaks mingis osas pidada õigusvastaseks, ei ole vald kaebajale varalist ega mittevaralist kahju põhjustanud. Kaebaja ei ole valla tegevuse tõttu mingist varalisest hüvest ilma jäänud ega varalist kahju kannatanud. Valla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud vallale vajaduspõhise toetuse taotlust, mille rahuldamisest oleks vald keeldunud. Kui vald ka oleks sellise keelduva otsuse teinud, siis ei saaks kaebaja nõuda talle vajaduspõhise toetuse summa väljamaksmist hüvitamisnõudega, vaid esitada tuleks nõue valla otsuse tühistamiseks ja valla kohustamiseks maksta talle toetus välja. Kuigi kaebaja võis kogeda valla tegevuse tõttu teatud ebamugavust ja heaolu langust, siis ei ole tegemist selliste intensiivsete üleelamistega, mis oleks saanud põhjustada kaebajale rahaliselt hüvitatavat mittevaralist kahju.
10.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui käsitleda käesolevas haldusasjas kaebajana Yit, siis kuuluks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele, kuna kaebuses kirjeldatud valla väidetav õigusvastane tegevus ei saa Yi subjektiivseid õigusi riivata. Jõgeva Vallavalitsuse
28.oktoobri 2025. a otsus nr 8-1/673 on Yit soodustav haldusakt, mis ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda, ning haldusakti põhjendused ei ole eraldiseisvalt vaidlustatavad, kaebaja ja Yi üheks leibkonnaks lugemine ei ole kaebaja õigusi kahjustanud, kuivõrd talle määrati taotletud vajaduspõhine toetus, ning muud kaebuses esitatud etteheited seonduvad kaebaja ning mitte Yi võimalike subjektiivsete õiguste riivega.
11.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.