Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 4. detsember 2025, Tartu 3-23-2790
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla 13. septembri 2021. a tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 15. novembri 2024. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 15. novembri 2024. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu kohtumenetluses tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 5. jaanuar 2026).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirjaga nr 6-2/627-1 määrati kinnipeetav X.X. majandustööde abitööliseks (koristaja ametikohale) alates 17. septembrist 2021. X.X. esitas 23. oktoobril 2023 vaide, milles märkis, et vangla sunnib teda järjepidevalt töötama, kuigi tal puudub töökohustus. Ta omandab üldharidust ja tal on tuvastatud tolmuallergia. Vaie jäeti rahuldamata 24. novembri 2023. a otsusega.
X.X. esitas kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi halduskohtu tõlgenduse järgi kohustamine vanglat tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistama. Kaebuse kohaselt õpib
kaebaja alates septembrist 2023 gümnaasiumi 9. klassis. Seetõttu oleks tulnud tööle määramise käskkiri kehtetuks tunnistada.
3.Tartu Halduskohtu 15. novembri 2024. a otsusega rahuldati kaebus ning kohustati vastustajat uuesti lahendama kaebaja vaides sisalduvat taotlust tunnistada tööle määramise käskkiri kehtetuks. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p 2 järgi ei ole töötama kohustatud üldharidust omandav kinnipeetav. Kui kaebaja asus omandama üldharidust, siis langes ära tema tööle määramise alus.
3.2.Lubamatu on olukord, kus haldusaktiga on kinnipeetavale pandud töötamise kohustus tähtajatult ilma igasuguste piiranguteta, kuid tegelikult on kaebajal töökohustus ainult teatavatel perioodidel (näiteks ainult koolivaheaegadel) või tingimustel (nt tingimusel, et töötamine ei takista õpinguid).
3.3.Riigikohus on selgitanud, et asjaolude muutumise korral peab haldusorgan haldusmenetluse uuendama ja kestvalt isiku õigusi piirava haldusakti kehtetuks tunnistama. See, et vangla ei sunni töövõimetuse ilmnemisel kinnipeetavat tööle ja et kinnipeetav võib vaatamata käskkirja kehtivusele hädaabinõuna keelduda tervist ohustavast tööst, ei tähenda, et tööle määramise käskkirja võib jätta muutmata (RKHKo 3-3-1-44-14, p 14-15).
3.4.Vastustajal tulnuks seega tööle määramise käskkiri kehtetuks tunnistada septembris 2022, kui kaebaja õppima asus.
3.5.Kui vangla tööle määramise käskkirja kehtetuks ei tunnistanud, tekkis kaebajal õigus seda nõuda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 4 järgi saab haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda kaebusega halduskohtumenetluses või vaidega haldusmenetluses. Kaebaja 23. oktoobri 2023. a vaiet tuli mõista nii, et kaebaja taotles selles tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist. Kaebaja tahe võis olla suunatud sellele, et tunnistada tööle määramise käskkiri kehtetuks alates sellest, kui ta asus omandama üldharidust, või alates sellest, kui ta asus õppima 9. klassis või tulevikku suunatuna.
3.6.Vaideotsusest ei ole arusaadav õiguslik alus, mida vastustaja tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmisel kohaldas. Kohus viitas, et tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamisel saab kohaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg-t 2 või 3. HMS § 65 lg 3 sätestab, et kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel kehtetuks tunnistada asjaolude muutumisest alates. Kui selgub, et kaebaja soovis käskkirja kehtetuks tunnistamist edasiulatuvalt, kohaldub HMS § 65 lg 2.
3.7.HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisest alates. Kohus märkis, et kui vastustaja leidis, et taotlus on esitatud hilinemisega, siis tuli kaebajale anda võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus.
3.8.Tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist ei takista vastustaja arusaam, et kaebajal puudub töökohustus üksnes juhul, kui see otseselt takistab õpingutes osalemist. Tööle määramise käskkiri ei reguleeri kaebaja töökohustust nii, et see arvestaks ka asjaoluga, et kaebaja omandab üldharidust.
3.9.Vangla tuginemine Riigikohtu lahendile asjas 3-15-3133 ei ole põhjendatud, kuna selles asjas vaieldi selle üle, kas kinnipeetavale annab tööst keeldumise õiguse riigikeele omandamine, mis ei ole sätestatud VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud tööst vabastamise alusena. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja omandab üldharidust.
3.10.Kaebaja on väitnud ka seda, et tema tervislik seisund on muutunud ja et tal on tolmuallergia. Pärast seda väidet tegi kaebaja töövõimelisuse kindlaks õde. Kohus leidis, et tööle määramise otsustamisel ei olnud kaebaja töövõimelisuse kindlakstegemiseks kohane õe antud hinnang, kuna VangS § 37 lg 3 tollal kehtinud redaktsiooni järgi pidi selle kindlaks tegema arst. 2
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus uue otsusega rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohus tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu seisukohti asjas 3-3-1-44-14. Selles asjas muutus kaebaja töövõime tervislikel põhjustel, kuid haldusorgan jättis tööle määramise käskkirja kehtima. Käesolevas asjas ei olnud tegemist olukorraga, kus töötamine oleks olnud välistatud. Kuigi kaebaja oli asunud omandama üldharidust, ei välistanud see tema töötamist ajal, mil ta haridust ei omandanud.
4.2.Vaatamata sellele, et asjas 3-15-3133 ei olnud tegemist üldhariduse omandamisega, vaid riigikeele õppimisega, on Riigikohtu seisukohad selles asjas kohaldatavad ka praegu. Riigikohus ütles, et „kaebaja ei omandanud parajasti üld- ega kutseharidust ega osalenud täienduskoolitusel“. Oluline on arvestada sõnaga „parajasti“, kuna Riigikohus leidis seega, et töökohustuse täitmine peab reaalselt takistama hariduse omandamist.
4.3.Riigikohus ei lükanud viidatud lahendis ümber ka ringkonnakohtu seisukohta, et kui isikul on koolivaheaeg, siis ainuüksi õppija staatusele viitamine töökohustusest ei vabasta. Kaebajat ei ole sunnitud tööle ajal, mil tal toimus reaalselt õppetöö, seda on kinnitanud nii vastustaja kui kaebaja.
4.3.Vaideotsuses põhjendused olid asjakohased ning vaide rahuldamata jätmine seega õiguspärane.
4.4.Kaebaja ei taotlenud menetluse uuendamist HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtajale vastavalt ning tähtaega ei saanud ka ennistada, kuna tööle määramise käskkiri oli antud 2021. aastal ning üldhariduse omandamist alustas kaebaja 1. septembril 2022 ja seega oli 23. oktoobril 2023. aastal vaide esitamisel möödunud HMS § 34 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg asjaolude muutumisest.
4.5.Kaebaja on määratud abitööliseks koristaja ametikohale. Tavapäraselt on selle töö kestvuseks 30 minutit kuni 1 tund, mis ei takistanud hariduse omandamist.
4.6.Kaebaja üritab igal võimalusel ja ettekäändel enda töötamist vanglas välistada.
4.7.Käesolevaks ajaks ei jätka kaebaja enam gümnaasiumiastmes üldhariduse omandamist.
5.X.X. palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud juhtumitel on tegemist töökohustuse absoluutse puudumisega.
5.2.VangS § 37 lg 2 p-2 ei ole võimalik seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt teistmoodi tõlgendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
7.Vastustaja kinnitas apellatsioonkaebuses, et kaebaja ei jätka enam üldhariduse omandamist. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seetõttu lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel sellest eeldusest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohustamiskaebuse puhul tuleb kontrollida, kas faktilised ja õiguslikud asjaolud võimaldavad kohustamisnõude täitmist kohtuotsuse tegemise hetkel, ning kui see pole võimalik, siis ei saa kohustamiskaebust rahuldada (RKHKo 3-3-140-01, p 6; 3-3-1-100-06, p 21; 3-3-1-62-09, p 11; 3-3-1-77-09, p 11; 3-3-1-5-10, p 14; 3-3-154-10, p 11; 3-3-1-1-12, p 20, 3-3-1-13-13, p 11; 3-3-1-64-13, p 33; 3-3-1-77-11, p 9; RKÜKm 3-3-1-15-12, p-d 63-64; RKÜKo 3-3-1-5-09, p 44). 3
VangS § 37 lg 2 p 2 järgi ei ole kohustatud töötama üldharidust omandav kinnipeetav. Keskseks põhjuseks, miks halduskohus kaebuse rahuldas, oli just asjaolu, et kaebaja omandas üldharidust ja ei pidanud seega halduskohtu tõlgenduse järgi töötama. Sama asjaolu oli välja toodud ka kaebaja poolt esitatud kaebuse peamise põhjendusena. Kuna kaebaja enam haridust ei omanda, on sellega ära langenud halduskohtu nägemuses kaebuse rahuldamist tinginud asjaolu. Vastustajat ei ole võimalik enam kohustada lahendama uuesti kaebaja väidetavat taotlust tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et kaebaja omandab üldharidust. Kaebaja ei omanda enam haridust. Ringkonnakohus peab selle muutunud asjaoluga arvestama. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
8.Kuna vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse juba sel põhjusel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida muid vangla apellatsioonkaebuse väiteid.
9.Kaebuses oli põhjendusena välja toodud ka see, et kaebajal on pärast tööle määramise käskkirja andmist tuvastatud tolmuallergia (tl 2). Kaebaja keeldus allergiale viidates tööle minemast ning sel päeval tegi tema töövõimelisuse kindlaks õde. Halduskohus leidis, et kuna sel ajal kehtinud VangS § 37 lg 3 järgi pidi kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks tegema arst, ei olnud kasutatav õe antud hinnang, et kaebaja on töövõimeline. Ka leidis kohus, et pole esitatud tõendit, kus oleks antud üldine hinnang kaebaja töövõimelisusele pärast tolmuallergia tuvastamist. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et igasugune kinnipeetava kaebus või tervisehäire tööle määramise käskkirja andmise järel ei tähenda, et kogu aeg peab uuesti isiku töövõimelisuse kindlaks tegema arst. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramise käskkirja andmisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile anda hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 3-3-1-53-14, p 16). Riigikohus ei ole välja toonud, et pärast sellist õe esmast hinnangut kinnipeetava töövõimelisuse kohta peab arst uuesti isiku töövõimet hindama. Ringkonnakohus leiab, et samamoodi ei pidanud käesolevas asjas vastustaja kaaluma tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist kaebaja väidetud tolmuallergia tõttu, kuna õde oli teinud kindlaks, et see asjaolu ei takista kaebajal tegelikult töötamast (dtl 77). Ringkonnakohus viitab ka sellele, et kaebaja on läbinud ka kohtuvaidluse samasisulises küsimuses. Ta on vaidlustanud distsiplinaarkaristuse, mis määrati talle selle eest, et ta keeldus tolmuallergiale viidates tööle asumast. Selles asjas jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata ning otsus on jõustunud (haldusasi nr 3-23-2431).
10.Seoses halduskohtu lähenemisega, kus halduskohus tõlgendas kaebaja poolt 23. oktoobril 2023 esitatud ja vaidena pealkirjastatud dokumenti taotlusena tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 10.1 RVastS §-st 6 tuleneb, et kui isik soovib haldusorganilt haldusakti andmist või toimingu sooritamist, tuleb tal nõuda seda kõigepealt haldusorganilt. Kui taotlus jäetakse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kinnipeetavate puhul tuleb täiendavalt arvestada seda, et VangS § 1 1 lg 5 kehtestab kinnipeetavatele vangla haldusakti või toimingu peale kohustusliku vaidemenetluse kohtusse 4
pöördumise eeldusena. Seega tuleneb eeltoodud regulatsioonist, et kohustamiskaebuse esitamisele kinnipeetava poolt peab eelnema kõigepealt taotluse esitamine haldusorganile haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ning seejärel keeldumise või taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätmise vaidlustamine kohustusliku vaidemenetluse korras. Alles siis on kinnipeetaval õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse. Olukorras, kus halduskohus tõlgendas isiku vaiet hoopiski taotlusena ja menetles tema seejärel esitatud kaebust sisuliselt, on tähelepanuta jäänud see, et kaebaja ei ole täitnud kohustusliku kohtueelse menetluse järgimise nõuet. Ringkonnakohus leiab, et isiku poolt esitatud dokumentides sisalduva tahteavalduse tõlgendamine kohtu poolt ei tohi viia selleni, et sisutuks muutuvad seadustes kehtestatud nõuded kohtusse pöördumisele. Kohus peab arvestama, et kõiki olukordi ei pruugi olla võimalik tõlgendada kaebajatele soodsalt.
10.2.Sellele, et kaebaja esitatud vaide tõlgendamine taotluseks võib olla põhjendamatu, viitab ka vastustaja poolt väljatoodu – et kaebaja taotluse tõlgendamist menetluse uuendamise taotlusena takistab asjaolu, et kaebaja asus õppima juba 1. septembril 2022 ning seega pidi väidetav menetluse uuendamise asjaolu HMS § 44 lg 1 p 1 mõttes (st isiku õigusi kestvalt piirava haldusakti andmiseks olnud asjaolu äralangemine) ilmnema juba siis. HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisest. Halduskohus viitas küll tähtaja ennistamise võimalusele, kuid ei arvestanud HMS § 34 lg-ga 3, mille järgi menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kaebaja poolt esitatud vaie, mida halduskohus käsitas taotlusena, esitati 23. oktoobril 2023, st rohkem kui üks aasta õpingute algusest.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus vangla apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
12.Kaebaja poolt kaebuse esitamisel kantud menetluskulu (riigilõiv 20 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.