Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
03.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2078
Haldusasi
K.I kaebus Tallinna Vanglalt hüvitise summas 15 000 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – K.I Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse K.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-2078.
Rahuldada K.I määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2078 ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
4.Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.K.I (kaebaja) esitas 21.04.2025 Tallinna Vanglale taotluse nr 1-9/1-25/47-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul 31.08.2023˗29.10.2024 vahistatuna üksikvangistuses. Kaebajal puudus üksikvangistuses viibides võimalus lähedastega suhelda (keelatud oli helistamine, kirjutamine ning kokkusaamised). Kaebajal puudus sisuliselt 1,5 aasta vältel tähenduslik suhtlus,
3-25-2078 sportimisvõimalus, jalutamise võimalus oli betoonkastis; kaebajale ei võimaldatud kambrivälist mõtestatud tegevust, s.t tulenevalt kohaldatud režiimist ei võimaldatud sotsiaalset suhtlemist, õppimisvõimalusi, spordirajatiste kasutamist ega liikumisvõimalusi, huvi- ja meelelahutusprogrammides osalemist jne. Kaebaja on olnud ööpäevaringselt lukustatud kambris, v.a üks tund värskes õhus viibimist. Teda on hoitud ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes. Vangla on kaebajat sihilikult piinanud.
2.Kaebaja esitas 24.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 18.10.2025) Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju piinamisega järjestikuse üksikvangistusega perioodil 31.08.2023˗29.10.2024. Kaebaja palus arvestada vanglale esitatud taotluses toodud asjaoludega. Vangla ei ole kaebaja taotlust seni lahendanud. Käesolevas asjas on asjakohane Tallinna Halduskohtu 30.05.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-986, millega mõisteti vahistatu üksikvangistuses hoidmise eest välja mittevaraline kahju.
3.Tallinna Vangla jättis 14.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/47-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes kohaldati Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023 määrusega järgnevaid lisapiiranguid: täielik eraldamine teistest vangistust kandvatest isikutest ning vahistatutest; lühiajalise ja pikaajalise kokkusaamise, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse, lühiajalise väljasõidu ja lühiajalise väljaviimise õiguse keelamine alates 31.08.2023 kuni kohtu alla andmiseni. Kuna 12.09.2023 laekus meditsiiniosakonnast info, et kaebajal esineb suitsiidioht ja ta on vaja paigutada kaameraga jälgimisse, kohaldati 12.09.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/270 kaebaja suhtes isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamist. 16.10.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/321 lõpetati julgeolekuabinõude rakendamine tagasiulatuvalt alates 10.10.2023, isikule anti tagasi isiklikud asjad, kuid jätkati kaameraga jälgimist, alates 12.10.2023 polnud kaameraga jälgimine enam vajalik. Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg-tes 3 ja 5 sätestatud piirangud on õiguspärased ja proportsionaalsed. 20.09.2024 esitas kaebaja taotluse keeldude mahavõtmiseks ja õele helistamiseks. Prokuratuur lõpetas lisapiirangute kohaldamise 28.10.2024. Kaebaja paigutati 29.10.2024 kambrikaaslasega kokku avatud eluosakonda. Kuna kaebaja suhtes kohaldas suhtlemispiiranguid prokuratuur, ei esine vangla õigusvastast tegevust. Vangla lähtus isiku paigutamisel tema vahistatu staatusest. Kuna kaebajale kohaldati prokuratuuri 31.08.2023 määruse alusel lisapiiranguid, mille kohaselt pidi ta olema teistest täielikult eraldatud, ei saanud kaebajale võimaldada huvitegevustes osalemist, kuna need toimuvad grupiviisiliselt. Kaebaja ei ole esitanud pöördumisi spordirajatiste kasutamiseks või huvi- ja meelelahutusprogrammides osalemiseks. Kaebajale oli tagatud jalutusboksi kasutamine üks tund päevas ja tal oli võimalik tegeleda kehakultuuriga (nt harjutused keharaskusega või kasutades boksis olevat pinki). Kaebajal oli võimalus suhelda sotsiaaltöötajaga, kaplaniga, psühholoogiga, meditsiinitöötajatega, vanglaametnikega jm ametiisikutega. Kaebajal oli võimalik kuulata raadiot ja vaadata televiisorit, lugeda ajalehti, ajakirju ja raamatuid. Olukorras, kus kaebajale ei kaasnenud muid piiranguid kui need, mis paratamatult vahistatu staatusega kaasnevad, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt. Kinnipidamistingimused vastasid õigusaktides ettenähtule ning kaebaja ei ole välja toonud, et need oleks olnud sellised, mis eraldiseisvalt oleks tinginud tema eraldamise õigusvastasuse. Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt ja kaebajale ei saanud tekkida kahju, mis õigustaks hüvitise nõuet. Kaebaja ei ole pidanud taluma kannatusi, mida saaks pidada inimväärikust alandavaks.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
2(4)
3-25-2078 Kohtule arusaadavalt tekkis kaebajale kahju ajavahemikul 31.08.2023˗28.10.2024, sest kaebaja suhtes kohaldati üksikvangistust, kus kaebajal puudus võimalus lähedastega suhtlemiseks. Puudus võimalus helistada, kirjutada ja keelatud olid kokkusaamised. Nimetatud piiranguid kohaldati kaebaja suhtes Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023 määrusega alates 31.08.2023 ja lõpetati 28.10.2024, mis kattub pea täielikult perioodiga, mille eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab. Kuna kahju tekkis Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse alusel lisapiirangute rakendamisel, tekitati väidetav kahju süüteomenetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määruse peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja Riigiprokuratuuri määruse peale võib kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama (HKMS § 4 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja palub 15.11.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus. Varasemalt on halduskohus mõistnud kahjutasu vahistatule, keda hoiti Tallinna Vanglas üksikvangistuses (haldusasi nr 3-23-986). Kohtupraktika peab olema ühetaoline. Menetlus on olnud erapoolik. Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) ning HKMS § 2 lg-t 1.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja lg 5, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
7.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1), sest kaebajale tekkis väidetav kahju Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023 määruse alusel lisapiirangute rakendamisega ehk süüteomenetluses.
8.Vaidlust ei ole, et kaebaja suhtes on rakendatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023 määrusega (dtl 43˗45) kriminaalmenetluse seadustiku § 143 1 lg 1 alusel ajavahemikul 31.08.2023˗28.10.2024 lisapiirangutena teistest vangistust kandvatest isikutest ja vahistatutest täielikku eraldamist ning lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste keeldu, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise keeldu, lühiajalise väljasõidu ning lühiajalise väljaviimise keeldu. Nende piirangutega kaebajale tekitatud võimalik kahju seostub kriminaalmenetluse läbiviimisega, mistõttu on kahju tekitatud süüteomenetluses. Kuigi tegemist on avalik-õiguslikust suhtest võrsunud vaidlusega HKMS § 4 lg 1 mõttes, näeb kehtiv õigus sellise vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra, mis on sätestatud SKHS-s. Seetõttu ei saaks sellist vaidlust lahendada halduskohtumenetluses.
9.Samas ei ole halduskohus tähelepanu pööranud, et kaebaja on vanglale esitatud kahjunõudes põhjendanud kahju tekkimist ka sellega, et vahistatu staatuses üksikvangistuses 3(4)
3-25-2078 viibides puudus kaebajal lisaks tähenduslikule suhtlemisele kambriväline mõtestatud tegevus: sotsiaalne suhtlus, õppimisvõimalus, spordirajatiste kasutamise võimalus, huvi- ja meelelahutusprogrammised osalemise võimalus jne, mis ei seondu prokuratuuri kohaldatud lisapiirangutega. Seega seostab kaebaja kahju tekkimist ka vangla tegevusega, mille hüvitamine toimub riigivastutuse seaduse alusel ning millise vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ennatlikult tagastanud kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus oleks pidanud kaebajal laskma kahjunõude aluseks olevad asjaolud konkreetselt piiritleda (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7, § 41 lg-d 1 ja 2 ning § 120 lg 3). Halduskohtul tuleb edasise menetluse käigus selgitada vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-s 1 ettenähtule välja vaidluse ese ning alles seejärel on võimalik otsustada, millises osas saab kaebuse tagastada või menetlusse võtta.
10.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab K.I kaebuse Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.