Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
03.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2078
Haldusasi
K.I kaebus Tallinna Vanglalt hüvitise summas 15 000 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – K.I Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Rahuldada K.I määruskaebus.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-2078 sportimisvõimalus, jalutamise võimalus oli betoonkastis; kaebajale ei võimaldatud kambrivälist mõtestatud tegevust, s.t tulenevalt kohaldatud režiimist ei võimaldatud sotsiaalset suhtlemist, õppimisvõimalusi, spordirajatiste kasutamist ega liikumisvõimalusi, huvi- ja meelelahutusprogrammides osalemist jne. Kaebaja on olnud ööpäevaringselt lukustatud kambris, v.a üks tund värskes õhus viibimist. Teda on hoitud ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes. Vangla on kaebajat sihilikult piinanud.
2(4)
3-25-2078 Kohtule arusaadavalt tekkis kaebajale kahju ajavahemikul 31.08.2023˗28.10.2024, sest kaebaja suhtes kohaldati üksikvangistust, kus kaebajal puudus võimalus lähedastega suhtlemiseks. Puudus võimalus helistada, kirjutada ja keelatud olid kokkusaamised. Nimetatud piiranguid kohaldati kaebaja suhtes Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023 määrusega alates 31.08.2023 ja lõpetati 28.10.2024, mis kattub pea täielikult perioodiga, mille eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab. Kuna kahju tekkis Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse alusel lisapiirangute rakendamisel, tekitati väidetav kahju süüteomenetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määruse peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja Riigiprokuratuuri määruse peale võib kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama (HKMS § 4 lg 1).
3-25-2078 viibides puudus kaebajal lisaks tähenduslikule suhtlemisele kambriväline mõtestatud tegevus: sotsiaalne suhtlus, õppimisvõimalus, spordirajatiste kasutamise võimalus, huvi- ja meelelahutusprogrammised osalemise võimalus jne, mis ei seondu prokuratuuri kohaldatud lisapiirangutega. Seega seostab kaebaja kahju tekkimist ka vangla tegevusega, mille hüvitamine toimub riigivastutuse seaduse alusel ning millise vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ennatlikult tagastanud kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus oleks pidanud kaebajal laskma kahjunõude aluseks olevad asjaolud konkreetselt piiritleda (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7, § 41 lg-d 1 ja 2 ning § 120 lg 3). Halduskohtul tuleb edasise menetluse käigus selgitada vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-s 1 ettenähtule välja vaidluse ese ning alles seejärel on võimalik otsustada, millises osas saab kaebuse tagastada või menetlusse võtta.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.