3.Jätta S.B taotlus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 24. novembril 2025 S.B võõrkeelne kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 12. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide kohustada vanglat täitma haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lõikeid 1 ja 4 ning tegema koopiat. Kaebaja viitab seejuures Tatarini tegevusetusele seoses dokumendiga 6-7/2-25/3997-1. Kaebaja palub kohustada vanglat viima läbi 12. novembril 2025 esitatud vaide menetlust ning täitma seoses dokumendiga nr 6-7/2-25/3997-1 seadust. Lisaks märgib kaebaja, et kontaktisik on tegevusetu spordisaali külastamise nimekirja taastamisel (koos teiste kinnipeetavatega). Kaebaja viitab seejuures dokumendile nr 2-2/2-25/6094-1 (tõlkes valesti märgitud 2-2/225/6034-1). Kaebaja taotleb ka esialgset õiguskaitset halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 2 alusel ning riigilõivust vabastamist.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 1. detsembril 2025 kohtule kaebaja kohtueelse menetluse materjalid ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas. Kaebaja on
27.oktoobril 2025 esitanud vanglale võõrkeelse avalduse nr 2-2/2-25/6094-1, milles soovis teada, miks teda ei viidud 27. oktoobril 2025. a kell 09.00 spordisaali muusikaringi. Tartu Vangla 3. novembri 2025. a vastuskirjaga nr 2-2/2-25/6094-2 selgitati kaebajale, et ta on seoses 6. oktoobril 2025 toime pandud rikkumisega spordihoones toimuvast muusikaringist maha võetud. Vangla dokumendihaldusregistrist ei nähtunud, et kaebaja oleks esitanud vanglale vaiet seoses spordihoones toimuvast muusikaringist eemaldamisega, sellisesse huvitegevusse viimata jätmisega või vangla 3. novembri 2025. a vastuskirjaga nr 2-2/225/6094-2.
Vangla selgitab, et 4. novembril 2025 registreeriti vanglas kaebaja pöördumine nr 6-7/225/3997-1, milles kaebaja palus kohustada personali täitma HMS § 37 lõiget 1 ja tutvustada temale 22. aprilli 2020. a dokumenti numbriga 2-3/1518-1. Pöördumises avaldab kaebaja, et kontaktisik Tatarin, aga samuti Salla keeldusid sellest. Tartu Vangla selgitas 11. novembri 2025. a vastuskirjas nr 6-7/2-25/3997-2, et vanglale ei ole laekunud kaebaja nimelt ühtegi pöördumist, mis oleks registreeritud 22. aprillil 2020 numbriga 2-3/1518-1. Kolmandate isikute poolt vanglale adresseeritud pöördumisi vangla ei väljasta. Kaebaja esitas 18. novembril 2025 vanglale võõrkeelse vaide nr 1-8/2-25/246-1, milles soovib vaidlustada 22. aprillil 2020 registreeritud dokumendi nr 2-3/1518-1 tutvustamata jätmist ja nõuab jätkuvalt sellega tutvumise võimaldamist. Tartu Vangla edastas 28. novembril 2025 võõrkeelse vaide tõlkijale tõlkimiseks. Dokumendi eestikeelset tõlget ei ole veel vanglale saabunud. Tartu Vangla on seisukohal, et kuigi kaebaja on esitanud vanglale vaide vaidlustamaks keelduvat otsust konkreetse dokumendiga tutvumise võimaldamise kohta, ei saa üksnes esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse pinnalt järeldada selle põhjendatust. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole piisav kaebajale ebameeldiva või teda mitterahuldava olukorra tekkimine. Kaebaja on viidanud vangla keeldumisele, vaide esitamisele ja esialgse õiguskaitse kohaldamise soovile. Ühtegi põhjendust selle kohta, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed temale saabuvad, kaebusest ei nähtu. Vanglale ei ole ka äratuntav, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed võiksid kaebajale saabuda, kui 2020. aastal registreeritud pöördumisega seonduvalt esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kuna esialgse õiguskaitse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus, on Tartu Vangla seisukohal, et käesoleval juhul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt ka põhivaidluse äraotsustamine. Tartu Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ilmnenud sellist ülekaalukat vajadust, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korral põhivaidluse äraotsustamist olukorras, mil vaidlus dokumendi tutvumise võimaldamise üle on veel pooleli.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I) ning seejärel lahendab esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
4.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.HKMS § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi kaebaja on palunud kohustada vanglat viima läbi 12. novembril 2025 esitatud vaide menetlust ning täitma seadust seoses dokumendiga nr 6-7/2-25/3997-1, mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla kohustamist tutvustada talle 22. aprilli 2020. a dokumenti numbriga 2-3/1518-1 (kaebaja 4. novembri 2025. a pöördumise nr 6-7/2-25/3997-1 ja 12. novembri 2025. a vaide sisu). Kohus selgitab siinkohal, et kohtupraktikas ei tunnistata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele. Kohtule esitatud kaebus tuleb esitada põhinõudes. Kuna kaebusest nähtub ka kaebaja tahe, et kontaktisik taastaks tema õiguse
külastada spordisaali (lisaks ta vastavasse nimekirja), siis mõistab kohus, et kaebaja taotleb lisaks Tartu Vangla kohustamist lubada tal külastada spordisaali. Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja soovib külastada spordisaali muusikaringis osalemise eesmärgil.
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 5). VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
8.Kohus hindab kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga. Käesoleval juhul nähtub nii kaebaja enda kaebusest kui Tartu Vangla 1. detsembri 2025. a vastusest, et kaebaja 12. novembri 2025. a vaie, milles kaebaja taotleb temale 22. aprilli 2020. a dokumendi numbriga 2-3/1518-1 tutvustamist, on hetkel Tartu Vangla menetluses. Kaebaja vanglale esitatud vaide pinnalt võib küll asuda seisukohale, et kohtueelse menetluse võib lugeda alanuks, kuid vaide läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud (VangS § 11 lõige 7). Kaebaja on oma kaebuse esitanud kohtule ennatlikult ehk enne kohustusliku kohtueelse menetluse lõppemist.
9.Asja materjalidest ei nähtu aga, et kaebaja oleks seoses muusikaringis osalemiseks spordisaali külastamise võimaldamisega pöördunud kohase vaidega vangla poole. Tartu Vangla 1. detsembri 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole sellist vaiet esitanud. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud erinevalt vanglale esitatud 12. novembri 2025. a vaidest, et ta oleks esmalt kohase vaidega Tartu Vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal ka kõnealuse kohustamisnõude puhul täitmata VangS § 11 lõikest 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
10.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõuete esitamiseks praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata. II
1.Kohus mõistab, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist tutvustada talle 22. aprilli 2020. a dokumenti numbriga 2-3/1518-1 ning lubada tal külastada spordisaali muusikaringis osalemiseks.
2.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
3.Esialgse õiguskaitse kohaldamist on alust kaaluda juhul, kui taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Selleks peaks esinema kahjuliku ja hiljem ebamõistlikult raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumise oht (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-31-19-17, p 15). Kui kohus rahuldaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, siis kaasneks antud juhul esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine (22. aprilli 2020. a dokumendiga number 2-3/1518-1 tutvumine ning spordisaali külastamise võimaldamine muusikaringis osalemiseks). Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid kaebajal olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid.
4.Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada (seda nii taotluse puhul kohustada vanglat tutvustama talle 22. aprilli 2020. a dokumenti numbriga 2-3/1518-1 ning lubada tal külastada spordisaali muusikaringis osalemiseks) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis osutaksid edasilükkamatule vajadusele tutvuda vanglale adresseeritud 22. aprilli 2020. a dokumendiga number 2-3/1518-1 ega vajadusele koheselt külastada spordisaali muusikaringis osalemiseks. Kohtule pole ka muude asjas esitatud materjalide pinnalt äratuntav, et kaebajat ähvardaksid praegu kahjulikud tagajärjed, mida tuleks tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Ainuüksi soov viidatud dokumendiga tutvuda ning osaleda spordisaalis toimuvas muusikaringis ei osuta esialgse õiguskaitse vajadusele. Seetõttu ei ole kaebajal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust.
5.Kuivõrd kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei ole praegusel juhul vaja hinnata muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi. Kohus jätab eeltoodud põhjustel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Kohus märgib, et arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et HKMS § 249 lõige 1 võimaldab kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel (st ka olukorras, kus riigilõivu ei ole tasutud), ei pidanud kohus käesolevas asjas mõistlikuks hakata enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist tuvastama kaebaja maksejõulisust. Seetõttu lahendas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ilma tema menetlusabi taotluse osas seisukohta võtmata.
7.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on käesoleva määrusega lahendatud, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.