X. Xa kaebus Eesti Töötukassa 01.04.2025 otsuse nr TVH/25/012180 ja 14.05.2025 vaideotsuse nr VO/25/1054 ning Sotsiaalkindlustusameti 02.04.2025 otsuse nr P262025-281597 ja 20.05.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/10711-2 tühistamiseks ning vastustajate kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja advokaat Kristiina Pralla Vastustaja I – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kristiina Külmallik Vastustaja II – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Anastassia Grigorjeva
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja menetlus.
2.Mõista Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt solidaarselt X. Xa kasuks välja menetluskulud 2000 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
X. X (kaebaja) esitas 17.03.2025 Eesti Töötukassale (ETK) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.ETK tuvastas 01.04.2025 otsusega nr VH/25/012180 kaebajal osalise töövõime.
3.SKA ei tuvastanud 02.04.2025 otsusega nr P26-2025-281597 kaebajal puude raskusastet.
4.Kaebaja esitas 14.04.2025 nii ETK 01.04.2025 otsusele kui ka SKA 02.04.2025 otsusele vaide.
5.ETK 14.05.2025 vaideotsusega VO/25/1054 ning SKA 20.05.2025 vaideotsusega nr 5.23/10711-2 jäeti kaebaja vaided rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 13.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 01.04.2025 otsuse ja 14.05.2025 vaideotsuse ning SKA 02.04.2025 otsuse ja 20.05.2025 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustajate kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi.
7.Tallinna Halduskohus võttis 09.07.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajateks ETK ja SKA, kohustades vastustajaid esitama kirjalik vastus kaebusele.
8.ETK teatas 12.08.2025 kohtule, et tunnistas 05.08.2025 otsusega nr TVH/25/026515 kehtetuks kaebuses vaidlustatud ETK 01.04.2025 otsuse nr TVH/25/012180 ning hindas kaebaja töövõime osaliseks, kestusega 19.04.2025 kuni vanaduspensionieani. ETK 05.08.2025 otsuse nr TVH/25/026515 aluseks oli 04.08.2025 eksperdiarvamus. ETK muutis 06.08.2025 otsusega nr TVT/25/037209 ka töövõimetoetuse määramise otsust.
9.SKA teatas 13.08.2025 kohtule, et SKA tegi 13.08.2025 uue otsuse nr P26-2025-327744, millega tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme, kestusega 19.04.2025 kuni vanaduspensionieani. SKA tegi 13.08.2025 otsuse nr P26-2025-327745, millega määras kaebajale puudega tööealise inimese toetuse.
10.Tallinna Halduskohus küsis 14.08.2025 kohtunõudega kaebajalt seisukohta menetluse lõpetamisele ning selgitas kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi.
11.Kaebaja teatas 05.09.2025, et nõustub menetluse lõpetamisega, ning esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja palub jätta kaebaja menetluskulud solidaarselt vastustajate kanda HKMS § 108.lg 6 alusel. Taotluse kohaselt on kaebaja menetluskuludeks esindajatasu kokku 3519 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebaja esindajatasu suuruseks on 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ning kaebaja on saanud õigusabiteenust 23,46 tunni eest. Kaebaja taotleb ka menetluskulude kindlaksmääramise lahendis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivise väljamõistmist alates menetluskulude hüvitise suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni.
12.ETK esitas 15.09.2025 seisukoha kaebaja menetluskuludele, leides, et taotluses märgitud kohtumenetluse kulud on liiga suured. Sisulist kohtuvaidlust ei toimunud, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks üle 23 töötunni suurust esindajatööd. Kaebuse koostamine ei pidanud eeldama kaebaja esindajalt ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega suure hulga tõendite kogumist. Seega ei ole menetluskulude täies ulatuses vastustajalt kaebuse koostamise eest välja mõistmine põhjendatud. ETK hinnangul ületavad kaebaja menetluskulud asja tegelikku mahtu ning ETK ei pea põhjendatuks üle 23 töötunni suurust esindajatööd. Samuti peab ETK kaebaja esindaja tunnitasu võrdlemisi kõrgeks. ETK leiab, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasutava viivise väljamõistmine ei ole halduskohtumenetluses võimalik. Kokkuvõtvalt palub ETK kohtul vähendada menetluskulusid kohtu õiglasel äranägemisel.
13.SKA esitas 31.10.2025 seisukoha kaebaja taotlusele mõista vastustajatelt välja kaebaja menetluskulud. SKA leiab, et kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei ole põhjendatud, kuna kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka ilma kaebust esitamata. Vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist – tervise infosüsteemi lisandus uus epikriis kaebaja tervisliku seisundi kohta. Vastustajad ei saanud kaebuses vaidlustatud haldusakte andes arvestada hiljem lisandunud terviseandmetega ning kaebaja oleks saanud uute terviseandmete hilisemal lisandumisel ise taotleda haldusmenetluse uuendamist. Kuna vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise tingis terviseandmete hilisem lisandumine, mis andis aluse esialgset hinnangut muuta, ei ole vastustaja hinnangul menetluskulude vastustaja kanda jätmine põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
14.HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
15.Kaebaja vaidlustas käesolevas haldusasjas ETK 01.04.2025 otsuse nr TVH/25/012180 ja 14.05.2025 vaideotsuse nr VO/25/1054 ning SKA 02.04.2025 otsuse nr P26-2025-281597 ja 20.05.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/10711-2. Kaebaja kaebuse esitamise eesmärgiks oli tema töövõime uus hindamine ja kaebaja puude raskusastme tuvastamine. 2(5)
16.ETK teatas 12.08.2025 kohtule, et tunnistas 05.08.2025 otsusega nr TVH/25/026515 kaebuses vaidlustatud töövõime hindamise otsuse kehtetuks ning hindas kaebaja töövõime osaliseks kestusega 19.04.2025 kuni vanaduspensionieani. Samuti määras ETK 06.08.2025 otsusega nr TVT/25/037209 kaebajale töövõimetoetuse ajavahemiku 19.04.2025–29.01.2029 eest.
17.SKA teatas 13.08.2025 kohtule, et SKA tegi 13.08.2025 uue otsuse nr P26-2025-327744, millega tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 19.04.2025 kuni vanaduspensionieani, ning määras 13.08.2025 otsusega nr P26-2025-327745 kaebajale puudega tööealise inimese toetuse ajavahemiku 19.04.2025–29.01.2029 eest.
18.Kuna nii ETK kui SKA tunnistasid kaebuses vaidlustatud haldusaktid kehtetuks, vaatasid kaebaja taotluse uuesti läbi ning kaebajal tuvastati osaline töövõime ja tööealise inimese puude keskmise raskusastme, siis on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi. Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega. Seega on HKMS § 152 lg 1 p-i 4 kohaldamise eeldused täidetud ning kohus lõpetab haldusasja menetluse.
19.Kohus selgitab HKMS § 155 lg 6 alusel koostoimes § 43 lg 1 p-ga 2, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Menetluskulud
20.Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Vastustaja II leiab, et kaebuse vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise tingis kaebaja terviseandmete muutus võrreldes haldusaktide tegemise seisuga ning sellest tulenevalt ei olnud kaebuses vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja II toob välja, et kui kaebaja oleks esitanud menetluse uuendamise taotluse muutunud asjaolude järgselt, oleks kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi enne kaebuse esitamist.
21.Kohus leiab, et kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi kaebuse esitamisega. Vastustaja II on kohtule selgitanud, et ekspertarst on 11.08.2025 andnud uue arvamuse, millega tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme kuni vanaduspensionieani, tuginedes kaebaja raviarsti 06.03.2025 – 16.05.2025 koostatud epikriisi andmetele. Kohtule nähtuvalt on kaebuses vaidlustatud SKA puude raskusastme mittetuvastamise otsuse tegemise kuupäevaks 02.04.2025 ning vaideotsuse tegemise kuupäevaks 20.05.2025. Vastustaja II vaideotsuses on vastustaja selgitanud, et on vaide lahendamisel tuginenud kaebaja vaidele, tema töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele, ETK töövõime hindamise otsusele, ETK 14.05.2025 vaideotsusele ja ETK vaidemenetluses ekspertarsti poolt antud arvamusele. Vastustaja II on 31.10.2025 menetlusdokumendis välja toonud lisanduvatest terviseandmetest üksnes 16.05.2025 koostatud epikriisi, mille kohaselt algselt operatsioonijärgselt taandunud vaevused siiski hiljem ägenesid ja jäid püsima. Seetõttu on vastustaja II seisukohal, et kaebuses vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine oli tingitud asjaolude muutumisest ja mitte kaebuse esitamisest ning kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka kaebuse esitamiseta.
22.Kohtupraktikas on leitud, et kui vastustaja tegevus võis olla ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et vastustaja oleks samal viisil toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2025 määrus nr 3-24-2802, p 26).
23.Kuigi puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise samaaegse taotlemise korral kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja ETK antud töövõime hindamise otsust (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7), tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 1). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le vahetult siduv ning 3(5)
ekspertarsti järeldusi on võimalik ümber lükata konkureeriva eksperdiarvamusega (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26). See tähendab, et vastustajal II oli võimalik vaidemenetluses rakendada täiendavat uurimiskohustust. Kui vastustaja II oleks kontrollinud vaideotsuse koostamise hetkel kaebaja terviseandmeid, oleks vastustaja II saanud juba siis haldusakti kehtetuks tunnistada. Sel juhul ei oleks kaebaja pidanud vastustaja II haldusakte kohtus vaidlustama. Kaebajale ei ole etteheidetav, et ta ei esitanud menetluse uuendamise taotlust. Kaebaja vaidlustas haldusaktid vaidemenetluses. Kuna ta ei saavutanud edu, siis oli kohtusse pöördumine põhjendatud õiguskaitsevahendiks. Kaebaja ei saanud kaebust esitades ette teada, milline on menetluse tulemus. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et vastustajad oleksid haldusaktid kehtetuks tunnistanud ka siis, kui kaebust ei oleks esitatud. Arvestades, et vastustajad tunnistasid kaebuses vaidlustatud haldusaktid kehtetuks ja andsid uue haldusakti alles pärast kaebuse esitamist ja selle menetlusse võtmist, ei saa kohus asuda seisukohale, et kaebuse esitamise mõju oli selgelt vähene. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuses vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine ja uute haldusaktide andmine oli tingitud kaebuse esitamisest ning kaebaja menetluskulud tuleb jätta vastustajate kanda.
24.Kohus mõistab välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on esitanud taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks vastustajatelt solidaarselt kokku 3519 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastustaja I on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebaja arvete alusel on menetluskulusid puudutav nõue tegelikult 4160,94 eurot. Menetlusosaliste vahel on vaidlus menetluskulude põhjendatuse osas. Kohus nõustub vastustajaga I, et kohtule esitatud kuludokumentidel kokku arvutatud summad erinevad kaebaja poolt taotletavaga.
25.Kaebaja on lisanud menetluskulude väljamõistmise taotlusele Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ poolt kaebajale osutatud teenuste eest 02.06.2025 arve nr LN4371 summas 819,84 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldab kokku 4,48 h ulatuses osutatud teenuseid, sh kaebaja edastatud materjalidega tutvumine, vestlused kaebajaga nii kirja kui telefoni teel, kohtupraktika analüüs, büroosisene arutelu, kaebuse koostamine. 01.07.2025 arve nr LN4452 kohaselt on kaebajale 9,38 h jagu osutatud õigusabiteenuseid koos käibemaksuga summas 1736,54 eurot, mis sisaldab kaebaja suhtlust elektrooniliselt, kaebuse koostamist, asjaoludega tutvumist ning kaebuse esitamist halduskohtule. 01.08.2025 arve nr LN4587 on kaebajale osutatud õigusabiteenuseid 1,53 h eest kokku väärtuses 284,58 eurot, mis sisaldab kohtu 09.07.2025 määrusega tutvumist ja sellega seonduvat kirjavahetust ning kaebaja poolt esitatud pöördumisega seonduvate asjaoludega tutvumist ja kaebaja suunamist füsioteraapiasse. 01.09.2025 arve nr LN4664 kohaselt on kaebajale esitatud arve 4,43 h osutatud õigusabiteenuste eest kokku 830,80 eurot koos käibemaksuga ning arve kohaselt sisaldab teenus kaebajaga vestluseid nii kirja kui telefoni teel, vastustajate poolt kohtumenetluses esitatud dokumentide ja nende õiguslikku analüüsi, büroosisest arutelu menetluse jätkamise kohta ja kohtule menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamisega seonduvat toimingut. 01.10.2025 arve nr LN4840 kohaselt on kaebajale osutatud 2,63 h õigusabiteenuseid koos käibemaksuga kokku 628,68 euro eest, sisaldades kirjavahetust ja telefoni teel suhtlust kaebajaga menetluse lõpetamise kohta ning kohtule menetluse lõpetamise osas seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamist. Viimases arves ei kattu aga osutatud teenuste tegelik maksumus arvel kokku tasumisele kuuluva summaga, vaid kohtule nähtuvalt on nimetatud teenuste tegelikuks kogumaksumuseks kokku 394,50 eurot ning koos käibemaksuga 489,18 eurot, nagu on kaebaja 05.09.2025 menetlusdokumendi punktis 6 märgitud. Kohtule esitatud arvete kohaselt on kaebajale õigusabiteenuseid osutatud kokku 22,45 h eest.
26.HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute 4(5)
dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine jms). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt ka Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas asja keerukust ja mahtu ning leiab, et kaebaja menetluskulud on vaid osaliselt põhjendatud.
27.Kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi õigusabiteenuse tunnihind ei ole ülemäärane, on ülepaisutatud väidetav teenuse osutamisele kulunud aeg: kirjeldatud töö maht ja asja keerukus ei ole siiski vastavuses sellele väidetavalt kulutatud ajaga. Sealjuures ei nähtu kohtule 01.08.2025 arvel nr LN4587 märgitud teenuste (asjaoludega tutvumine, menetlusosaliste kohtuväline kirjavahetus ja füsioteraapiasse suunamine) seost käesoleva haldusasjaga. Lisaks ei ole põhjendatud viidatud arvel märgitud kaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumise toimingu ajakulu, arvestades määruse mahtu ja sisu. Kohus nõustub vastustajaga I, et kaebaja esindaja ajakulu kogu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses ei ole põhjendatud ning paljud tegevused on kaebajale esitatud arvetel dubleeriva iseloomuga.
28.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 2000 eurot koos käibemaksuga. See summa tuleb vastustajatelt solidaarselt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad a õigusabikulud kaebaja kanda.
29.Kaebaja on olnud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud ning kaebuselt tasutud riigilõiv on kaebajale menetluse kestel tagastatud.
30.Kaebaja soovib mõista vastustajatelt välja hüvitamisele kuuluvalt menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates menetluskulude hüvitise suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni. Kohus selgitab, et HKMS ei näe ette viivise kohustuse rakendamist menetluskulude kindlaksmääramisel, seega jääb vastav taotlus rahuldamata (vt ka Riigikohtu 03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16 p 26; 06.06.2019 otsus nr 3-17-842 p 37; 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294 p 27).
31.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-25-1943 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning mõistab vastustajatelt solidaarselt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2000 eurot, mis sisaldab käibemaksu.
32.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tristan Ploom kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.