lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1858/4

Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1858/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 5Vangiregistrisse kantud andmete säilitamine ja arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele ja andmete kustutamineHKMS § 79 lg 1, 2Menetlusosalise eemaldamineHKMS § 88 lg 1, 2Menetlusosalise tutvumine toimikugaVangS § 52 lg 1, 7Tervishoiuteenuse osutamine vanglasHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-1858/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.12.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-1951/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1858

Määruse kuupäev

3. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 21. mail 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 18. juuni 2025. a vastuse lisa (dtl 27) osas kinniseks.
3.Keelata kaebajal tutvuda eelnimetatud tõendiga ning saada sellest koopiaid.
4.Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
5.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
6.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted
HKMS § 28 lg 2Menetlusosalise kohustused
HKMS § 37 lg 2Kaebus
HKMS § 43Korduv kaebus
HKMS § 77Kohtumenetluse avalikkus ja tagamine
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
VangS § 51 lg 1Sund isikliku hügieeni valdkonnas
VangS § 53 lg 1Kinnipeetava ravimine

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 25. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse väljastada talle kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister) suhtlusprogrammi raames 21. mail 2025 tehtud sissekanne.
2.Tartu Vangla väljastas 27. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3150-2 kaebajale nõutud sissekande osaliselt. Vangla märgib, et ei väljasta kannet osaliselt vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 7 p-le 1 tuginedes.
3.Kaebaja esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning vangiregistrist teabe väljastamiseks kohustamiseks. Tartu Vangla rahuldas 27. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3150-2 kaebaja vastava taotluse osaliselt, jättes osa kaebaja kohta käivast informatsioonist õigusvastaselt väljastamata. Kaebajale ei väljastatud teavet suhtlusprogrammi kohtumise osas (kaebaja märgib kohtumise

3-25-1858 kuupäevaks nii 21. märtsi kui ka 21. mai 2025). Kaebaja ei nõustu vangla tegevusega ning soovib suhtlusprogrammis käsitletud teemade kokkuvõtet täies mahus. Vangla hangib kaebaja kohta õigusvastaselt teavet ning teeb selle teabe alusel kaebaja õigusi ja vabadusi piiravaid otsustusi. Üksnes asjaolu, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, ei anna alust piirata kaebaja õigust tutvuda tema kohta kogutud infoga. Kaebaja on teabe sotsiaaltöötajale ise avalikustanud ning sellisele infole ligipääsu piiramine on õigusvastane. Vangiregistrile juurdepääsu võib piirata vaid julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil. Kaebaja ei saa ümber lükata vangla valeväiteid ja hinnanguid, kui kogu teave selle kohta on salastatud. Kaebaja märgib, et talle on tekkinud ka kahju ning ta koostab hiljem kaebuse asjaoludega seonduvalt kahjunõude. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4.Tartu Vangla esitas 18. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ja 21. mai 2025. a vangiregistri sissekande. Tartu Vangla palub andmekogusse kantud andmete kohta koostatud tõendi ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule edastatud tõendit kaebajale mitte näidata. Õiguslik alus, millele tuginedes kaebajale 21. mai 2025. a sissekande väljastamisest keelduti, ei ole olnud õige. Osa, milles 21. mai 2025. a kannet kaebajale ei väljastatud, ei sisalda endas mitte teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktikate või teavet julgeolekuriskide kohta, vaid see sisaldab endas vestluse läbi viinud teenistuja andmeid. Ka selliseid andmeid ei pea vangla VangS § 5 2 lg 7 p 2 tähenduses kinnipeetavale väljastama. Kaebuse menetlusse võtmine ei ole HKMS § 121 lg 2 p-st 21 tulenevalt põhjendatud. Kande väljastamata jäetud osa puhul ei ole tegemist teabega, mille kinnipeetav oleks ise avaldanud. Samuti ei ole tegemist infoga, mis oleks kogutud tema kohta. Kinnikaetud osa pinnalt ei saa vangla teha ka kaebaja õigusi ja vabadusi piiravaid otsustusi. Tegemist on vestluse läbiviija isikut puudutavate andmetega ning nende väljastamata jätmine ei avalda kaebaja õigustele sellist mõju, nagu kaebaja kardab. Kui isegi jaatada, et vaidlusaluses osas väljastamata jäetud kanne avaldab kaebaja õigustele mõju, siis saab see mõju olla üksnes minimaalne.
5.Kaebaja esitas 25. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas.

KOHTU SEISUKOHT

6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 27. mai 2025. a vastust nr 2-2/2-25/3150-2, millega jäeti talle osaliselt vangiregistrist 21. mail 2025 tehtud sissekanne väljastamata. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 21. mail 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses. Kohustamisnõude raames hindab kohus vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus tagastab esmalt esitatud kaebuse (I), seejärel piirab kaebaja ligipääsu vangla esitatud tõendile (II) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (III). I
7.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-1858

8.Vaidluse all on üksnes ühe sotsiaalprogrammi raames tehtud sissekande kaebajale osaliselt väljastamata jätmise õiguspärasus. Vangiregistri 21. mai 2025. a sissekande eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste ja kohustuste reguleerimine, vaid seal on fikseeritud sotsiaaltöötaja ja kaebaja vaheline vestlus ning osas, milles kaebajale teavet ei avalikustatud, on sotsiaaltöötaja fikseerinud vangiregistris ennast puudutava teabe ja töökorraldusliku info, millest kaebaja vähemalt osaliselt on tõenäoliselt teadlik. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada, millise täpse teabe sotsiaaltöötaja vangiregistris fikseeris, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning kaebajale ülemääraseid ebamugavusi või kannatusi põhjustada. Vangiregistri sissekannetel ei ole iseseisvalt kaebaja õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning neil puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Vaidlusaluse sissekande puhul pole tegemist ka teabega, mis oleks kaebaja kohta kogutud, vaid nagu kohus juba märkis, siis on tegemist sotsiaaltöötajat ja tema töökorraldust puudutava teabega. Isegi kui tegemist oleks teabega, millele tuginedes oleks võimalik kaebaja õigusi piirata, siis tehakse sellised otsustused eraldiseisva haldusakti või toiminguga, mida kaebajal on võimalik vaidlustada.
9.Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on andmekogu, mille eesmärk on tagada vangistuse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine, anda teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, pidada arvestust vangistuses viibivate isikute ja nende paiknemise üle, võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisas 1. Vangla ja sotsiaaltöötajad ei hangi ega kogu kaebaja kohta teavet õigusvastaselt. Vanglal on õigus õigusaktidega sätestatud viisil ja mahus kaebaja andmeid koguda ning vangiregistris talletada ja töödelda. Siinjuures on aga oluline rõhutada, et käesoleval juhul ei ole tegemist teabega, mille kaebaja oleks vanglale avalikustanud või mis oleks tema kohta kogutud.
10.Vangla keeldus kaebajale osaliselt 21. mai 2025. a vangiregistri sissekande väljastamisest. Kui algselt tugines vangla 27. mai 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/3150-2 VangS § 5 2 lg 7 p-le 1, mille kohaselt ei pea andmesubjektile väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist, siis on vangla kohtumenetluses oma põhjendusi muutnud. Vangla nendib, et kohtueelses menetluses on haldusorgan tuginenud ebaõigele keeldumise alusele ning et tegelikkuses oli vanglal õigus teabe väljastamisest keelduda tulenevalt VangS § 52 lg 7 p-st 2, mis sätestab, et andmesubjektile ei pea väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks. Kohus nõustub, et VangS § 5 2 lg 7 p 2 eeldused on täidetud ning esineb alus kaebajale 21. mai 2025. a kande tervikuna väljastamata jätmiseks. Vaidlusalune kanne sisaldab sotsiaaltöötaja isikuandmeid, millele ei ole põhjendatud kinnipeetavale ligipääsu võimaldada, kuivõrd see võib kahjustada sotsiaaltöötaja eraelu puutumatust. Ei ole välistatud, et sellisele teabele ligipääsu saamisel kasutaks kaebaja teavet mingil viisil ära, jagaks seda omakorda teiste kinnipeetavatega jne. Tegemist ei ole teabega, mis oleks kaebaja kohta kogutud ning millele tuginedes saaks vangla teha kaebaja õigusi piiravaid otsustusi. Kuivõrd teave ei iseloomusta ega kirjelda mingil viisil kaebaja isikut, tema tegevust vms, vaid puudutab sotsiaaltöötajat ja tema töökorraldust, siis ei saaks kaebaja nõuda ka võimalike vangiregistris sisalduvate valeväidete või hinnangute muutmist. Tegemist ei ole teabega, millele ligipääsu saamiseks saaks kaebajal ülekaalukas huvi olla.

3-25-1858 Seega ei saa kaebajale 21. mai 2025. a sissekande terves ulatuses väljastamata jätmist õigusvastaseks pidada ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
12.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-dega 1 ja 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik: riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 pdele 1 ja 3 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada: riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
13.Käesolevas asjas tuleb vangla 18. juuni 2025. a vastuse lisa (dtl 27) osas haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu, kuivõrd tõend sisaldab vangiregistrisse sotsiaalprogrammi raames 21. mail 2025 tehtud sissekannet täies ulatuses. VangS § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. VangS § 5 2 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetavatel õigus nende kohta andmekogusse kantud andmeid saada, kuid sama paragrahvi lg 7 sätestab, millistel juhtudel andmesubjektile andmeid ei pea väljastama. Kuna 21. mai 2025. a sissekande näol on tegemist teabega, mille väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks (VangS § 5 2 lg 7 p 2), siis ei ole kaebajale teabe avalikustamine põhjendatud. Teabe varjamine on vajalik sotsiaaltöötaja eraelu kaitseks ning kohtu hinnangul ei saa huvi asja avaliku arutelu vastu või kaebaja huvi teabega tutvuda pidada kaalukamaks sotsiaaltöötaja ja Tartu Vangla huvist teavet kaebaja eest varjata.
14.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 18. juuni 2025. a vastuse lisa (dtl 27) osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid. III

3-25-1858

16.Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
17.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025. a 11 kuuga on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba ligikaudu 140 kaebust), ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on AET-ile piisav ligipääs olemas, samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal. Tartu Halduskohus on eeltoodut põhjalikult selgitanud 27. novembri 2025. a määruses haldusasjas nr 3-25-1540 (p 23 ja selle alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
18.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
19.Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavale AET-i vahendusel, kuivõrd kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvelarvuteid ning tutvuda seeläbi AET-is oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale dokumente AET-i vahendusel edastada, saadab kohus praeguse töökorralduse järgi dokumendid seejärel isikule paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Samuti ei ilmne kohtule, et kaebaja ligipääs AET-ile oleks ülemääraselt piiratud või et ta tegelikkuses AET-i ei kasutaks. Näiteks võttis kaebaja AET-i kaudu 28. novembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu 27. novembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1540 ning esitas samal päeval elektrooniliselt eelnimetatud haldusasjas ja haldusasjas nr 3-25-3906 määruskaebused. Samuti esitas kaebaja
28.novembril 2025 AET-i kaudu halduskohtule 8-leheküljelise uue kaebuse (haldusasi nr 325-4417). Lisaks esitas kaebaja ajavahemikul 29. november kuni 1. detsember 2025 Tartu Halduskohtule elektrooniliselt kokku 19 kaebust (nendest 2 kaebust enda nimel ning 17 kaebust teiste kinnipeetavate nimel). Seega on ilmne, et kaebaja saab ja kasutab jätkuvalt AET-i, kui peab seda ise vajalikuks, ning ei nähtu, et kaebajal oleks sama programmi kaudu kohtudokumentide vastuvõtmine oluliselt takistatud. Kaebaja esitatud taotluses märgitud põhjenduste ja tegelikkuses toimuva vahel on seega vastuolud, mis omakorda viitab järjekordselt kaebaja poolsele valikulisele, manipuleerivale ja seeläbi pahatahtlikkuse poole kalduvale tegevusele. Kaebaja tegevus viitab enam kohtu koormamise eesmärgile, mitte tegelikult esinevale takistusele AET-i kasutamisel. Kohus peab seetõttu vajalikuks veel kord juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 28 lg-s 2 sätestatust lähtumise vajadusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-1858 Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium