lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1951/5

Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1951/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AvTS § 3 lg 1Avaliku teabe taaskasutamineAvTS § 15 lg 3Teabevaldaja kohustus abistada teabenõudjatAvTS § 21 lg 1Teabenõude edastamine vastavalt kuuluvuseleAvTS § 5TeabevaldajaHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-1951/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium12.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1951

Määruse kuupäev

10. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle Tartu Vangla ja Viru Vangla kaupluse tellimuslehtede ning arestimajade pakkide üleandmise lehtede koopiad

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 28 lg 2Menetlusosalise kohustused
HKMS § 37 lg 2Kaebus
HKMS § 43Korduv kaebus
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
1.X esitas 25. märtsil 2025 Tartu Vanglale avalduse, milles väljendas rahulolematust seoses asjaoluga, et temalt võeti 7. veebruaril 2025 ära arvukalt esemeid.
2.Tartu Vangla selgitas 14. aprilli 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/1186-2 kaebajale, millistel põhjustel temalt esemed ära võeti. Vangla märgib, et tutvus vastamise raames mh kõikide kaebaja alates 20. aprillist 2020 esitatud Viru Vangla ja Tartu Vangla poe tellimuslehtedega ning samal perioodil erinevates arestimajades koostatud paki üleandmise lehtedega.
3.Kaebaja esitas 2. mail 2025 Tartu Vanglale avalduse teabe väljastamiseks. Tartu Vangla kinnitab 14. aprilli 2025. a vastuses nr 6-7/2-25/1186-2, et on hankinud kaebaja Viru Vangla ja Tartu Vangla kaupluse tellimuslehed ning Tartu, Võru ja Viru arestimajadesse saabunud pakkide nimekirjad. Kaebaja soovib talle vastava teabe väljastamist.

3-25-1951

4.Tartu Vangla jättis 7. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/2655-2 rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Vanglale esitatud tellimuslehtedest vangla kulul koopiate väljastamiseks ning tagastas kaebaja teabenõude osas, milles ta soovib teavet erinevatele arestimajadele ning Viru Vanglale esitatud dokumentide kohta. Enda esitatud pöördumisest koopia saamise taotlus ei ole käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 1 mõttes ning kinnipeetavatele nende enda poolt omakäeliselt täidetud ning vangla kauplusele esitatud tellimuslehtedest koopiat ei väljastata. Kui kinnipeetav soovib koopiaid, võib ta taotleda neid üldises korras vastavalt koopiate tegemise hinnakirjale. Tartu Vangla ei ole AvTS § 5 mõttes teabevaldajaks arestimajades koostatud paki üleandmise taotluste osas ega teistele vanglatele esitatud tellimuslehtede osas, mistõttu tuleb vastava teabe saamiseks pöörduda korrektse asutuse poole.
5.Kaebaja esitas 8. mail 2025 eelnimetatud vastuse Tartu Vanglale vaide. Kaebajal on õigus tutvuda teabega, mis puudutab temaga seonduvat menetlust.
6.Tartu Vangla jättis 11. juuni 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/94-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja ei ole vanglalt taotlenud vanglas läbiviidava menetluse raames selle käigus kogutud tõenditega tutvumist. Vanglale esitatud teabenõudega taotles kaebaja dokumentide väljastamist. Menetluse raames dokumentidega tutvumine ei ole võrdsustatav koopiate väljastamisega vangla kulul. Samuti ei laiene Tartu Vangla 14. aprilli 2025. a vastusele nr 6-7/2-25/1186-2 haldusmenetluse seaduse nõuded, kuivõrd tegemist on vangla vastusega isiku esitatud selgitustaotlusele.
7.Kaebaja esitas 13. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vangla valduses olev teave. Tartu Vangla kinnitab 14. aprilli 2025. a vastuses nr 6-7/2-25/1186-2, et on hankinud kaebaja Viru Vangla ja Tartu Vangla kaupluse tellimuslehed ning Tartu, Võru ja Viru arestimajadesse saabunud pakkide nimekirjad. Eelkirjeldatud teave peab olema avalik, sest see sisaldab käimasolevate menetluste kohta olulisi asjaolusid. Kaebaja arvates ei pruugi sellised andmed üldse vangla valduses olla. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.
8.Tartu Vangla esitas 25. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
9.Kaebaja esitas 25. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas.

KOHTU SEISUKOHT

10.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada talle Tartu Vangla ja Viru Vangla kaupluse tellimuslehtede ning arestimajade pakkide üleandmise lehtede koopiad.
11.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-1951

12.Kaebaja soovib Tartu Vanglalt teavet, mille sisust ta ise teadlik peab olema. Tegemist on kaebaja enda esitatud ja koostatud kaupluse tellimuslehtedega ning kaebaja pakke puudutavate dokumentidega. Kaebaja viitab üldsõnaliselt käimasolevale menetlusele, mille raames dokumendid tähtsust võivad omada, kuid ei ole vanglale ega kohtule selgitanud, millised reaalsed negatiivsed tagajärjed kaebajale dokumentide koopiate puudumisega kaasneda võivad. Kui kaebaja jaoks omab dokumentide koopiate puudumine mingis haldusmenetluses tõepoolest negatiivset mõju, siis on tal võimalik vaidlustada vastava menetluse tulemust ning seeläbi oma õigusi kaitsta. Ühtlasi on vangla kaebajale selgitanud, et tal on võimalik Tartu Vangla kaupluse tellimuslehtedest koopiad saada, kui ta nende eest tasub. Muude dokumentide koopiaid on tal võimalik taotleda teistelt haldusorganitelt. Seega ei ole kaebaja jaoks dokumentide koopiate saamine ilmtingimata välistatud. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale vaidlusaluste dokumentide koopiate väljastamata jätmine ülemääraseid kannatusi põhjustada ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
13.Kaebaja ei nõudnud Tartu Vanglalt vaidlusaluste dokumentidega tutvumist haldusmenetluse raames ning tegemist ei ole olukorraga, mil Tartu Vangla oleks rikkunud haldusmenetluse seaduse § 37 lg-st 1 tulenevat kohustust võimaldada haldusmenetluse osalisel tutvuda igas menetlusstaadiumis haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Kaebaja esitas vanglale konkreetse teabenõudena pealkirjastatud avalduse, milles soovis talle kaupluse tellimuslehtede ja arestimajadesse saabunud pakkide nimekirjade väljastamist ehk ta soovis dokumentidest koopiaid (dtl 14). Seega on vangla kaebaja avalduse lahendamisel õigesti lähtunud avaliku teabe seaduse regulatsioonidest ja vastavatest põhimõtetest.
14.Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt haldusorganile esitatud pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiat tema enese pöördumisest. Kohtud on seejuures viidanud õiguskantsleri 30. juuni 2015. a samasugusele seisukohale nr 11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele. Kuigi kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehti võib AvTS § 3 lg 1 mõistes näha teabena, mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks vastavat teavet justkui käsitleda avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis selline tõlgendus ei ole kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtede sisu on talle endale teada ning sellised haldusorganile esitatavad avaldused ei ole üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenivad konkreetselt avaldaja huvisid. Koopia tuleb väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks (Tartu Halduskohtu 7. mai 2024. a määrus asjas nr 3-24-1282, p 8; 29. aprilli 2022. a määrus asjas nr 3-21-2280, p 11; 7. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16; Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Kaebaja põhjendustest ei ilmne, et tegemist oleks olukorraga, mil Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtedest koopiate saamine oleks vajalik tema põhiõiguste kaitseks, mis õigustaks talle vangla kulul koopiate väljastamist. Vangla on nõus kaebajale dokumentidest koopiad väljastama, kui ta selle eest vastavalt Tartu Vangla kodukorrale tasub (vt täpsemalt kodukorra p-d 1.14 ja 11.6). Samuti on kaebajale vangla kinnitusel edastatud vangla kaupluse teenuse kasutamise korral kõikide tema poolt teostatud ostude kohta sama teavet sisaldanud tšekk (dtl 16). Eeltoodut arvestades ei ole kaebajale Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtedest koopiate väljastamata jätmine õigusvastane.

3-25-1951

15.Tartu Vangla on õigesti kaebajale selgitanud, et ei ole AvTS § 5 mõttes teabevaldajaks Viru Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtede ega Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) arestimajades koostatud pakke puudutavate dokumentide osas. Nimetatud dokumentide osas on teabevaldajateks Viru Vangla ja PPA, kuivõrd vastav teave on saadud või loodud eelnimetatud haldusorganites avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). Tartu Vangla on kaebajale õigesti selgitanud, et tal tuleb teabe saamiseks pöörduda eelnimetatud haldusorganite poole (AvTS § 15 lg 3). Kuigi Tartu Vangla oleks ka ise saanud kaebaja teabenõude edastada pädevatele teabevaldajatele (AvTS § 21 lg 1), siis ei pea kohus kaebaja isikut arvestades eeltoodu tegemata jätmist põhjendamatuks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja 2025. a algatanud Tartu Halduskohtus ligikaudu 140 kohtuasja. Tartu Halduskohtule erinevate haldusasjade raames esitatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja sarnases kui mitte suuremas mahus esitanud erinevaid avaldusi ka Tartu Vanglale. Ka halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2401 esitatud Tartu Vangla 21. juuli 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/247-3 kinnitab vangla X-i vanglale esitatud avalduste suurt koguarvu. Selline avalduste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus ning et tal esineb põhjendatud vajadus sellises mahus erinevaid avaldusi esitada. Pigem peab kohus usutavamaks, et kaebaja eesmärgiks on vähemalt osaliselt haldusorgani koormamine. Kui kaebaja esitab Tartu Vanglale avalduse, mille lahendamiseks haldusorganil pädevus puudub, siis saab eelkirjeldatud olukorda arvestades pidada piisavaks, kui vangla suunab kaebaja õige haldusorgani poole ega edasta vastavat avaldust ise. Kaebajal on võimalik soovi korral ise avaldus õigele haldusorganile esitada ning tema õigused ei jää kuidagi kaitseta.
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
18.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus, ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on AET-ile piisav ligipääs olemas, samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal. Tartu Halduskohus on eeltoodut põhjalikult selgitanud 27. novembri 2025. a määruses haldusasjas nr 3-25-1540 (p 23 ja selle alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
19.Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavale AET-i vahendusel, kuivõrd

3-25-1951 kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvelarvuteid ning tutvuda seeläbi AET-is oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale dokumente AET-i vahendusel edastada, saadab kohus praeguse töökorralduse järgi dokumendid seejärel isikule paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Samuti ei ilmne kohtule, et kaebaja ligipääs AET-ile oleks ülemääraselt piiratud või et ta tegelikkuses AET-i ei kasutaks. Näiteks võttis kaebaja AET-i kaudu 28. novembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu 27. novembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1540 ning esitas samal päeval elektrooniliselt eelnimetatud haldusasjas ja haldusasjas nr 3-25-3906 määruskaebused. Kaebaja võttis haldusasjas nr 3-25-1858 AET-i kaudu 4. detsembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse, esitas samal päeval elektrooniliselt määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule ning võttis 10. detsembril 2025 AET-i kaudu vastu ringkonnakohtu 9. detsembri 2025. a määruse. Samuti esitas kaebaja 28. novembril 2025 AET-i kaudu halduskohtule 8-leheküljelise uue kaebuse (haldusasi nr 3-25-4417). Lisaks esitas kaebaja ajavahemikul 29. november kuni 10. detsember 2025 Tartu Halduskohtule elektrooniliselt kokku 19 kaebust (nendest 2 kaebust enda nimel ning 17 kaebust teiste kinnipeetavate nimel). Seega on ilmne, et kaebaja saab ja kasutab jätkuvalt AET-i, kui peab seda ise vajalikuks, ning ei nähtu, et kaebajal oleks sama programmi kaudu kohtudokumentide vastuvõtmine oluliselt takistatud. Kaebaja esitatud taotluses märgitud põhjenduste ja tegelikkuses toimuva vahel on seega vastuolud, mis omakorda viitab järjekordselt kaebaja poolsele valikulisele, manipuleerivale ja seeläbi pahatahtlikkuse poole kalduvale tegevusele. Kaebaja tegevus viitab enam kohtu koormamise eesmärgile, mitte tegelikult esinevale takistusele AET-i kasutamisel. Kohus peab seetõttu vajalikuks veel kord juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 28 lg-s 2 sätestatust lähtumise vajadusele.

20.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium