lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4456/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4456/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
723
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrMS § 4241 lg 1RÕS § 10 lg 7Riigi õigusabi taotluse esitamineHKMS § 10 lg 3Kohtualluvuse kontrollimine ja määramineHKMS § 121 lg 3Kaebuse tagastamineKrMS § 416 lg 1Vangistuse täitmisele pööramisest loobumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-4456/7Riigikohtu erikogu22.12.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-26-631/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.03.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4456

Haldusasi

X. X’e riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda riigi õigusabi taotluse Tallinna Halduskohtu menetlusse võtmisest.
2.Edastada asja materjalid Riigikohtule riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

1.X. X esitas 27.11.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks (dtl 4 jj). Taotluse kohaselt on taotleja Läti kodanik, kes kannab vanglakaristust. Taotleja eesmärgiks on, et teda vabastataks KrMS § 4241 alusel edasisest karistuse kandmisest, koos kohustusega lahkuda Eesti Vabariigist. Vangla ei anna taotlejale selget vastust ega saada tema toimikut kohtusse. Taotleja ei valda eesti keelt ega oska end kaitsta.
2.Harju Maakohtu kohtunik edastas 01.12.2025 kirjaga nr 1-24-2635 (dtl 3) Tallinna Halduskohtule kohtuasjana isiku riigi õigusabi taotluse lg 7 alusel. Kirjas on toodud põhjendusena, et taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest on aru saada, et isik soovib enda väljasaatmist Eesti Vabariigist. lg 1 järgi võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Tallinna Vangla ei ole vastavat taotlust kohtule edastanud ning eelviidatud vangla vastusest nähtub, et isikul on täitmata lg 1 p 1 või 2 sätestatud kohustuslik eeldus, et karistuse kandmisest vabastamine oleks võimalik. Harju Maakohtu pädevuses ei ole väljasaatmisega seotud toimingute ja/või vaidemenetluste lahendamine.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
RÕS § 10
KrMS § 4241
KrMS § 416
KrMS § 416
3.Halduskohus leiab, et taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Taotlusele märgitud riigi õigusabi liigist sõltumata tuleb kohtul analüüsida isiku taotlust sisuliselt ja kontrollida selle alusel kohtu pädevust taotluse lahendamisel. Halduskohus saab sarnaselt maakohtule aru, et taotleja eesmärgiks on, et ta saadetaks Eesti Vabariigist välja KrMS § 416 lg-s 1 nimetatud asjakohasel alusel. Isik on esitanud ka tõendid, et vangla on keeldunud maakohtule vastava taotluse esitamisest (dtl 10 ja 12). Riigikohus asus 10.08.2023 määruses nr 3-23-1188 seisukohale, et olukorras, kus vangla ei ole esitanud täitmiskohtunikule KrMS § 416 lg 1 p 1, lg 2 ja § 424 1 lg 1 alusel taotlust isiku karistusest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle otsustamiseks, tuleb isiku taotlust mõista kohustamisnõudena vangla kohustamiseks maakohtu täitmiskohtunikule taotluse esitamiseks isiku 1(2)

edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks (p 5). Sellise kohustamisnõude läbivaatamiseks pädevaks kohtuks on maakohus (samas, p-d 6 ja 7). Selliseid taotluseid on peetud lubatavaks ning maakohtu pädevuses olevateks mh kohtuasjades nr xxx-xxxx (vt Riigikohtu 03.06.2024 määrus), x-xx-xxxx (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2024 määrus) ja x-xx-xxxx (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2023 määrus). Samade kohtuasjade raames on maakohtud ja ringkonnakohtud ka kontrollinud, kas täidetud on isiku vangistusest vabastamise formaalsed eeldused ning kas kohtul on seetõttu alus kohustada vanglat taotluse esitamiseks. Seisukohal, et sellised taotlused ei kuulu halduskohtu pädevusse, on olnud ka Tartu Ringkonnakohus 14.08.2025 määruses nr 3-25-2278.

4.Seega on taotleja eesmärgiks tema õiguste kaitsmine täitmiskohtunikule KrMS alusel taotluse esitamise kaudu. RÕS §-st 10 tuleneb põhimõte, et riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (Riigikohtu erikogu 12.03.2020 määrus nr 3-2017). Kuna sisulise vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses, on samas küsimuses riigi õigusabi taotluse lahendamine samuti RÕS § 10 analoogiat kohaldades maakohtu pädevuses. Kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale (RÕS § 10 lg 7). Käesoleval juhul on maakohus taotluse juba edastanud halduskohtule lahendamiseks. Sealjuures ei ole tegemist maakohtu tehnilise toiminguga, vaid maakohtuniku sisulise otsustusega, mida tuleb käsitleda kohtumäärusena (vt analoogia korras Riigikohtu 20.02.2024 otsuse nr 3-22-2187 p 19). Kirja tõlgendamine määrusena võimaldab ka paremini kaitsta riigi õigusabi taotleja õiguseid sisuliselt ning välistada isiku n-ö jooksutamist erinevate kohtute vahel. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud (HKMS § 10 lg 3). Analoogia korras tuleb käesolevas asjas kohaldada HKMS § 121 lg 3, mis sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus.
5.Kohus selgitab, et käesolev määrus ei ole vaidlustatav. Riigikohus otsustab, kumma kohtu pädevuses on taotluse lahendamine, tühistab selle kohtu määruse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja edastab pädevale kohtule edasiseks menetlemiseks. Selle menetluskorraga on ka isiku õigused käesoleva määrusega mittenõustumisel kaitstud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja