lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-966/7

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-966/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3592
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-966

Haldusasi

U.N-i kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks perioodil 01.08.2022–23.08.2024 koos viivisega

Menetlusosalised

Kaebaja – U.N Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt U.N-i kasuks välja varalise kahju hüvitis 1334,25 eurot ja viivis 106,42 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

Mõista Rae vallalt U.N-i kasuks välja menetluskulud 40,03 eurot.

4.Tagastada kaebuse eest enam tasutud riigilõiv 4,11 eurot U.N-i EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

kontole nr

5.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi, kaebaja lapse nimi ja sünniaeg ning teise lapsevanema V.Si nimi tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 02.01.2026 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-25-966

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja laps F.G (sündinud xx.xx.xxxx) oli Rae valla lasteaiajärjekorras alates 23.12.2020. Kaebaja taotles lapsele lasteaiakohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) lasteaias alates 01.07.2022 (esimese eelistusena Peetri lasteaias, teise eelistusena Aruheina lasteaias).

Alates 01.08.2022 käis kaebaja laps Estcare OÜ-s Linnupesa lastehoius.

Vastustaja pakkus kaebaja lapsele 19.04.2024 lasteaiakohta alates 26.08.2024.

Kaebaja esitas 03.03.2025 Rae vallale taotluse hüvitada talle kahju 1484 eurot.

Rae vald jättis 10.03.2025 kirjaga kaebaja taotluse rahuldamata.

6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 10.04.2025 kaebuse, mille kohus võttis hüvitamisnõudes menetlusse. Kahjunõude suuruseks, arvestades kaebaja 08.05.2025 ja 10.11.2025 täpsustusi, on 1346,25 eurot (1241,25+15+48+42).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused on järgmised.

1) Kui kaebaja lapse lasteaeda mineku aeg lähenes, kuid vastustaja ei pakkunud lapsele Rae vallas lasteaiakohta, leidis erahoiu, kus vaba kohta oli pakkuda alates 01.08.2022. Sõlmiti kolmepoolne leping, millega vastustaja hakkas hüvitama lasteaia kohatasu otse lastehoiule. 2) Kaebajale tekkisid perioodil 01.08.2022–23.08.2024 erahoiu kasutamisega seoses täiendavad kulud, mille hüvitamiseks summas 1484 eurot ta pöördus 03.03.2025 vastustaja poole. Kulud tekkisid seetõttu, et kaebajal tuli maksta rohkem igakuist toiduraha ning kaebaja pidi tasuma muusika- ja liikumistundide eest tasu. Vastustaja keeldus 10.03.2025 vastusega. 3) Kaebusele lisatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt koosneb kahju (1241,25 eurot, millele lisandub kaebuse täiendamise järgselt 105 eurot) järgmistest komponentidest:

2.1.Eralasteasutuse lisatasud 787,25 eurot (muusika- ja liikumistunnid, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees). Kaebaja selgitab, et huvitegevusest ei olnud võimalik ära öelda, see oli koheselt arve üks osa ja huviringid toimusid päevakava osana – ennelõunasel ajal ja rühmaruumis. Näiteks Peetri lasteaias on selgelt öeldud, et tasulised huvitegevused algavad kell 16.30.
2.2.Enammakstud toiduraha 559 eurot. Kohtule esitatud nõue oli 08.05.2025 täienduse järgi 454 eurot, mida kaebaja suurendas 10.11.2025 täienduste järgi 105 euro võrra, seega 559 eurole. Kaebaja on aluseks võtnud munitsipaallasteasutuse toidupäeva maksumuse 2,30 eurot (kuni juunini 2023, st 6 kuud, kokku 60 toidupäeva) ning edasise perioodi eest 2,50 eurot (kokku 143 toidupäeva). 4) Kaebaja nõuab viivist alates 03.03.2025 kuni kohustuse täitmiseni, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113.

Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Vastustaja tuvastas kaebaja nõude menetlemisel et lapsevanem V.S, Estcare OÜ ja Rae vald sõlmisid 08.11.2022 lepingu nr 2022-0167 kaebaja lapse F.G-i lapsehoiuteenuse rahastamiseks eralastehoius. Vastustaja vastas kaebajale, et nimetatud lepingu kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu 2(9)

3-25-966 munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingu alusel lapsevanem. KELS § 24 lg 3 p-s 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Eralastehoiu huviringide osas selgitab vastustaja, et kuna hoius käivad kuni 4aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad maksavad, mistõttu jättis vastustaja kaebaja nõude rahuldamata. 2) KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks sõlmisid pooled kolmepoolse lepingu Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks. 3) Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald on oma kohustused täitnud. Leping ei näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid need pidi lepingu järgi lapsevanem tasuma täies ulatuses. See oli oluline tingimus lepingu sõlmimisel, ilma selleta oleks võinud lepingud jääda sõlmimata. Lapsevanem V.S võttis lepinguga kohustuse tasuda ise toidukulu täies mahus, ilma vastustaja osaluseta. Kaebajal on võimalik pöörduda lepingu sõlminud teise lapsevanema V.Si poole kaebaja poolt tasutud lapse hoolduskulude hüvitamiseks. Kuna lapsevanem nõustus tasuma toidukulu ega ole lepingust taganenud, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebaja enammakstud toiduraha eest. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud kuuel kuul toiduraha päevatasu 2,30 eurot päevas. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot. Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud. 4) Vastavalt lapsevanem V.S ja Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) 31.05.2022 sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu punktile 2.3.2 lisandub kohatasule huvitegevuse tasu (saviõpe, muusikatund, laste jooga 1 kord nädalas) 47 eurot kuus. Kaebaja, ei ole tõendatud asjaolu, et Linnupesa lastehoius toimunud huvitegevuste tasu, oleks kuulunud lapse munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Nii see ka pole ning sellised kaebaja väited kahjutasu nõude konstrueerimisel ja väljanõudmisel on paljasõnalised. Munitsipaallasteaias pole kohatasu sees muusikaringi, saviringi ega lastejoogat, mis Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) huvitegevuse lepingus kirjeldatud. Ka munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Selliste huviringide tasu pole kohatasu sees teiste seas ka Aruheina lasteaias, mis oli kaebaja lapse teiseks lasteaia eelistuseks. Selliseid ringe ja huvitegevusi ei näe ette Aruheina lasteaia õppekava punkt 3.3 lastele kehtestatud päevakavas. Aruheina lasteaia õppekava p 3.2 alapunkt 17 sätestab selgelt, et lasteasutuses tegutsevad küll laste individuaalset arengut toetavad huviringid, kuid selles lapse osalemine on vanema vaba valik ja rahaline vastutus. Lisaks asjaolule, et vastustaja vastu esitatud kahjunõue on alusetu, oleks selliste huviringide tasu hüvitamine kaebajatele ka ebaõiglane ning ebavõrdset kohtlemist

3(9)

3-25-966 põhjustav munitsipaallasteaia lastevanemate suhtes, kes tasuvad samuti laste huviringide eest kohatasust eraldi ja mida kohalik omavalitsus ei ole kohustatud kompenseerima. 5) Kaebaja nõuab Rae vallalt ka viivise tasumist, kuid ei ole kaebuses märkinud, millises summas ja millisel seaduslikul alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata ning vastustajal pole võimalik võimaliku viiviste nõude arvutuskäigu ega aluse kohta seisukohta kujundada. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viivise nõude rahuldamiseks. 6) Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas. Toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda ja leping ei näinud ette ka lapse eralastehoiu huvitegevuste hüvitamist valla poolt. Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu sõlmimisel olid lisakulud, mille hüvitamist kaebaja praegu kohtus nõuab, ette näha. Vaatamata sellele leppis lapsevanem kokku ja sõlmis rahastamise lepingu vastustajaga lepingus ette nähtud valla rahastuse mahus, võttes teadlikult nii toiduraha kui muud võimalikud lisakulud lastevanemate kanda. Kaebaja selline käitumine – esitada nõue sisuliselt pea kolm aastat peale väidetava kahju tekkimist ja peale seda, kui laps on saanud koha munitsipaallasteaias, on pahauskne ning pole hea usu põhimõttega kooskõlas. On võimalik, et selliste tingimuste või nõuete esitamisel kaebaja, või teise lapsevanema poolt rahastamise lepingu sõlmimisel, nagu praegu kohtule esitatud, oleks jäänud rahastamise leping sellisel kujul nagu see sõlmiti, üldse sõlmimata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
4.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (Riigikohtu 03.04.2013 otsus nr 3-2-1-19-13, p 11).
5.KELS § 10 lg 1 (kehtis kuni 31.08.2025) sätestas, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline kohustus kehtis olemuslikus osas vastaval kujul alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Teatud muudatusi vastavas osas on tehtud alates 4(9)

3-25-966 alusharidusseaduse jõustumisest 01.09.2025, mis aga praeguse asja lahendamisel kõne all olevat ajaperioodi arvestades kohaldamisele ei kuulu.

6.Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Lapsele taotleti lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud xx.xx.xxxx) taotleti 23.12.2020 lasteaiakohta alates 01.07.2022. Laps hakkas erahoius käima 01.08.2022 ja käis seal kuni augustini 2024, kuna lapsele pakuti kohta teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias alates 26.08.2024.
7.Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.08.2022 seisuga ei olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle alates 26.08.2024 ehk enam kui kaks aastat hiljem.
8.Vastustaja viidatud asjaolu, et lapsevanem V.S võttis lepinguga ise kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda seda, et vastava lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kahju tekitanud või et lapsevanemad oleksid loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et lapsevanematel oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja vastav taotlus esitati vastustajale vähem kui kuu aega pärast lapse sündi. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud seega lapsevanemate vabatahtlik valik. Vastustaja ei vaidle vastu, et ka juhul, kui erahoiu koht oleks otsimata jäetud, ei oleks vastustajal olnud kaebaja lapsele pakkuda kohta munitsipaallasteaias. Vastustaja väited kaebaja võimalusest pöörduda seoses kahju tekitamisega teise lapsevanema poole, kes vastustajaga vastava rahastamislepingu sõlmis, on asjakohatud. Kohustus, mille rikkumisega tekitud kahju hüvitamist kaebaja nõuab, lasub vastustajal, mitte teisel lapsevanemal.
9.Lisaks märgib kohus seoses vastustaja tuginemisega asjaolule, et teine lapsevanem ise soovis sellise lepingu sõlmimist, millega ettenähtavalt kaasnesid lapsevanematele lisakulutused, et kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubas omavalitsusüksusel tõepoolest vanema nõusolekul asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega, on Riigikohus selles osas selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et lapsevanemad olid siiski sisuliselt sundseisus ja sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud lapsele lasteaiakohta.
10.Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka lapsevanema vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
11.Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks soovitud ajal pakkunud kaebaja lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

5(9)

3-25-966

12.Kaebaja toob esmalt välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma muusika- ja liikumistundide eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu kokku 787,25 eurot. Esitatud kahjuarvestuse ning selles kajastatud arvete kohaselt on kaebaja tasunud huvitegevuse eest tasu kokku 787,25 eurot – arved on esitatud summas 47 eurot, augusti 2024 eest 35,25 eurot ning vastavalt ka tasutud).
13.Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks: KELS § 16 sätestas, et lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppeja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Seevastu lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.
14.Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus (p 2.3) on toodud, et kuutasule lisandub toitlustus ja huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks on saviõpe, lastejooga ja muusikatund 1 kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad need tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja on selgitanud, et huvitegevusest ei olnud võimalik ära öelda, see oli koheselt arve üks osa ja pealegi toimusid need päevakava osana – ennelõunasel ajal ja rühmaruumis. Seegi kinnitab järeldust, et tegemist oli sarnaselt korraldatud ja olemuselt selliste tegevustega, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka. Kaebajale ei jäänud muljet, et tal olnuks võimalust nendest arvel kajastatud tegevustest loobuda. Seega ei nähtu ei nähtu kohtule, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik.
15.Eelnevat arvestades järeldab kohus, et kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud sellisel määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid huviringe, milliseid pakuvad tõepoolest ka munitsipaallasteaiad. Vastupidi – kaebajal tuli kaebajal lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda täiendavalt ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi samaväärse teenuse saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
16.Teiseks nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli tasuda kokkuvõttes 559 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias. Vastustaja arvates pole kahjunõue arvestuslikult põhjendatud, kuna Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 6(9)

3-25-966 2,50 eurot, kaebaja on enda kahjuarvestuse puhul 6 kuu osas aluseks võtnud aga maksumuse 2,30 eurot päevas.

17.Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuli lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega. Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha päevatasuga lasteasutuseks alates 01.09.2022 Aruheina lasteaed. Kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav. Aruheina lasteaias oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot. Kuna augusti 2022 osas ei ole enammakstud söögiraha tasumise kohta tõendeid esitatud ja see ei kajastu ka kahjuarvestuse tabelis, tuleb vastustaja viidatud toidupäeva maksumus kogu kõne all oleva perioodi ulatuses võtta kaebajale tekitatud kahju arvestamisel aluseks.
18.Kaebaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja eralasteasutustes tasunud toiduraha kokku 1054,50 eurot (kokku 203 päeva eest). Aruheina munitsipaallasteaias kuulunuks tal alates 01.09.2022 toidurahana tasumisele 507,50 eurot (203 x 2,5 eurot päevas), kuid lastehoiu kasutamise tõttu tuli kaebajal sama aja eest toidurahana tasuda 1054,50 eurot. Seega on kaebaja kokkuvõttes tasunud söögirahana 547 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses (kaebaja enda kahjuarvestust ja 10.11.2025 täiendust arvestades olnuks vahe 559 eurot).
19.Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil 01.08.2022–23.08.2024 pidanud tasuma munitsipaallasteaiaga võrreldes toiduraha 547 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning huvitegevuse eest 787,25 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias. Seega on kaebajale tekitatud kahju suuruseks kokku 1334,25 eurot.
20.Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
21.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
22.Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida taotluse esitanud lapsevanemate ees KELS § 10 lg-st 1 tulenenud 7(9)

3-25-966 kohustust. Kui vastustajal vanemate soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Vastustaja väide sellest, et lapsevanema poolt osade kulude enda kandmata võtmata jätmisel ei olekski vastustaja pruukinud kolmepoolset lepingut sõlmida, on asjakohatu, kuna see ei mõjuta kuidagi kaebajale tekitatud kahju õigusvastasust ega ka põhjuslikku seost kahju tekitamise ja vastustaja tegevuse vahel, samuti ei ole tegemist vastutust piirava asjaoluga. Tegu on asjaoluga, mis oleks võinud mõjutada nõude suurust ja seda vastustaja jaoks ebasoodsamas suunas.

23.Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist alates 03.03.2025 seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
23.1.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3-3-1-66-14, p 19).
23.2.Kaebajale lõppes kahju tekkimine alates 23.08.2024. Kahjunõue on viivisenõude algusajaks muutunud sissenõutavaks.
23.3.Kaebaja on viivise nõudmisel tuginenud VÕS §-le 113, pidades sellest järelduvalt silmas sätte lõike 1 teises lauses sätestatud määra. Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kahe perioodi kohta:
23.4.03.03.2025–30.06.2025: kokku 120 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15%1 ja viivisemäär kokku 11,15%;
23.5.01.07.2025–02.12.2025: kokku 155 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15%2 ja viivisemäär kokku 10,15%.
24.Hüvitise suurust (1334,25 eurot) arvestades on viivis perioodi 03.03.2025– 02.12.2025 eest kokku 106,42 eurot.3
25.Kaebaja on taotlenud viivist kuni kohustuse täitmiseni, seega ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
26.Kokkuvõttes mõistab kohus kaebajale kahjuna välja 1334,25 eurot. Sellele lisandub viivis 106,42 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud 1

Ametlikud Teadaanded Ametlikud Teadaanded 3 Viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator. 2

8(9)

3-25-966 viivis). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi. Menetluskulud
28.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 44,50 eurot, lähtudes algselt ka vastustajale esitatud nõude suurusest 1484 eurot, mille suurust ta menetluse käigus aga vähendas 1346,25 eurole. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 1334,25 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 40,03 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kaebaja on tasunud riigilõivu ettenähtust 4,11 euro võrra rohkem [44,50-(1346,25*0,03)], seega kuulub see vastavas osas HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu selle tasunud isiku, U.N-i arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja