lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2572/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2572/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 37 lg 2KaebusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedVangS § 41 lg 1Töötamine väljaspool vanglatVangS § 50 lg 2Kinnipeetava isiklik hügieen

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-2572/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium02.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2572

Määruse kuupäev

28. november 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

P.Y (P.Y) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle võimalus pesta end iga päev

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus asjas nr 3-25-2572.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
P.Y (edaspidi kaebaja) esitas 5. augustil 2025 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu kaebuse. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla 31. juuli 2025. a vaideotsusega nr 1-8/225/134-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja jääb vaide juurde ja palub kohtul see rahuldada. Vanglal on kohustus tagada kaebajale inimlikud kinnipidamistingimused ja see tähendab ka hügieeni tagamist. Tartu Vangla 22. mai 2025. a otsus nr 2-2/2-25/2656-4 ei ole kooskõlas tervishoiuteenuse osutamise seadusega. Vanglal on kohustus koordineerida kõiki kaebajale vajaminevaid toiminguid vanglas, mis on seotud meditsiiniteenuse osutamisega. Kaebaja väidab, et tal on perearsti luba lisapesemiseks, sest tal on selleks meditsiiniline näidustus. Kaebaja allergianäit on kõrge ja tal on nahaprobleemid. Kaebaja vajab inimväärikuse tagamiseks igapäevaseid pesemisvõimalusi. Kaebaja kasutab ravimeid, mille kõrvaltoimeks on suurenenud higistamine. Kaebaja nõuab, et talle tagataks võimalus käia iga päev pesemas, et oleks tagatud tema isiklik hügieen. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusvastaseks kord, mille kohaselt peab kinnipeetav saama vähemalt üks kord ennast pesta saunas või duši all. Kaebuses sisalduvad taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 13. novembril 2025 kohtule kaebaja kohtueelse menetluse materjalid.

3-25-2572

KOHTU SEISUKOHT

I

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagada talle võimalus pesta end iga päev. Lisaks märgib kohus, et kuigi kaebaja kirjeldab kohtule esitatud kaebuses ka lakooniliselt talle vanglas kehtivate pesemistingimustega põhjustatud kannatusi, siis ei ilmne kaebuses toodust kohtule, et kaebaja oleks soovinud esitada kohtule ka kahjunõuet. Kaebusest nähtub kaebaja selge tahe esitada üksnes kohustamiskaebus. Kohus mõistab kaebaja kirjeldusi põhjendustena, miks tema kohustamisnõude tuleks rahuldada.
4.Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks kahjuhüvitise välja mõistaks. Sarnase kaebuse on kohus samal alusel tagastanud ka varem (vt Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-188).
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
6.Kohtu hinnangul ei saanud vangla tegevus seoses lisa pesemisvõimaluste, täpsemalt iga päev väljaspool kambrit pesemise mittevõimaldamisega kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et selle hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik end iga päev soovitud viisil pesta, ei saa põhjustada talle ülemääraseid kannatusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et talle tagataks iga päev duši kasutamise võimalus. Tartu Vangla 31. oktoobri 2025. a vaideotsusest nr 1-8/2-25/134-2 nähtub, et kaebajale ei ole tervislikel põhjustel ettenähtud duši kasutamist rohkem kui vangistusseaduse (VangS) § 50 lõige 2 ette näeb. Kaebaja ei väida, et vangla ei tagaks talle pesemisvõimalusi vähemalt kord nädalas. Ühtlasi nähtub viidatud vaideotsusest, et kaebaja kambris on olemas valamu koos sooja vee võimalusega, seega saab kaebaja soovi korral iga päev hügieenitoiminguid teha.
7.Samuti on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. VangS § 50 lõike 2 kohaselt peab vangla võimaldama kaebajale sauna, vanni või dušši vähemalt üks kord nädalas. Vaidlus puudub selles, et vangla on oma õigusaktidest tuleneva kohustuse täitnud. Kaebaja viited kinnipeetava isiklikku hügieeni puudutavate sätete põhiseadusvastasusele on alusetud. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et VangS § 50 lõige 2 ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši rohkem kui nädalas ühe korra ning vangla ei pea kinnipeetavale üldjuhul rohkematel kordadel duši kasutamist võimaldama, arvestades ka seda, et kinnipeetavale on iga päev tagatud juurdepääs puhtale veele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-50-14, p-d 32, 34.1 ja

3-25-2572 34.2). Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Vangla on taganud kaebajale piisavad pesemisvõimalused ning väärika kohtlemise (VangS § 41 lõige 1).

8.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada. II
9.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. III
10.Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda ennast ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on lihtsalt niivõrd suur ja tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).
11.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
12.Kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt ei saa asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5). Asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi ning et tal on sellest tulenevalt suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. Kas ja kui palju peab kaebaja vajalikuks kohtu poole pöörduda erinevate kaebustega, on tema enda otsustada. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest kohus on eelnevalt hinnanud kaebuse eduväljavaadet väga väheseks.
13.Kohus märgib täiendavalt, et riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka väited, et kaebajal puudub avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust tahvelarvutile ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebajal on võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega

3-25-2572 tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole kaebaja ligipääs sedavõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks.

14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
15.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium