X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks parandama ebaõiged andmed riskihindamises ning Andmekaitse Inspektsiooni 07.04.2025. a teate nr 2.1-1/25/16-36-5 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 30.05.2025. a vaideotsuse nr 2.3-6/25/7031513-5 tühistamiseks
1.Tagastada X-i kaebus.
RESOLUTSIOON
2.Asendada määruse tähemärgiga.
avalikustamisel
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 05.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 07.04.2025. a järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 2.11/25/16-36-5 ja 30.05.2025. a vaideotsuse nr 2.3-6/25/703-1513-5 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks parandama ebaõiged isikuandmed kaebaja kohta koostatud riskihinnangus. Kaebaja ei nõustu sellega, et tema kohta on riskihindamistes muu hulgas väidetud järgmist: -
ta on kuritegeliku ühenduse liikmena toime pannud rohkem kui ühe kuriteo (tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi p 4.3); ta on kuritegeliku ühenduse liige (tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi p 4.4); ta soovib kuritegelikus ühenduses säilitada positsiooni ja mainet (tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi p 2.4).
Vaidlustatud riskihindamiste andmed sisaldavad kaebaja suhtes nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid. Kaebaja ei soovi kontrollida riskihindamise metoodika õigsust, vaid ainult kasutatud algandmeid. Kaebuse kohaselt jättis Viru Vangla kohtueelselt kaebaja 27.10.2024. a taotluse isikuandmete parandamiseks rahuldamata 16.12.2024. a otsusega nr 6-10/24/17051-2. Kaebaja vestles 19.12.2024 Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikuga, kellelt küsis selgitusi riskihindamistes kasutatud ebaõigete faktiväidete kohta. Vangla hinnangul olevat
3-25-2222 kaebaja sooritanud viimased Soome Vabariigis toime pandud kuriteod kuritegeliku ühenduse liikmena. Kaebaja selgitas ametnikule, et see ei vasta tõele. Kaebaja palub võtta käesoleva asja juurde kriminaalasja nr 1-16-7572 toimiku ning nõuda AKI-lt ja Viru Vanglalt välja kõik menetlusega seotud dokumendid.
2.Tallinna Halduskohus andis 22.08.2025. a määrusega X-i kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
3.AKI esitas 06.10.2025 vastusena kohtunõudele 07.04.2025. a teate nr 2.1-1/25/16-36-5 ja 30.05.2025. a vaideotsuse, mis AKI kinnitusel saadeti kaebajale postiga 03.06.2025.
4.Viru Vangla esitas 07.11.2025 vastusena kohtunõudele X-i 27.10.2024. a taotluse nr 324/2-2/10515 ja Viru Vangla 16.12.2024. a otsuse nr 6-10/24/17051-2. Vangla kinnitusel sai X AKI 30.05.2025 a. saadetud kirja kätte 05.06.2025.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja leiab, et Viru Vangla kasutas tema suhtes koostatud riskihindamise käigus ebaõigeid algandmeid. Ta soovib, et vangla parandaks tema hinnangul ebaõiged andmed. Kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgist lähtuvalt mõistab kohus, et kaebaja nõuab uue individuaalse täitmiskava aluseks oleva riskihindamise koostamist, milles oleks parandatud kaebaja isikuandmed kuritegelikku ühendust puudutavas osas. Kaebaja on kohtule esitanud seega kohustamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt.
6.Kaebaja on esitanud lisaks kohustamiskaebusele ka tühistamiskaebuse AKI 07.04.2025. a otsusele, millega lõpetati järelevalvemenetlus. Samuti on kaebaja soovinud vaidlustada AKI 30.05.2025. a vaideotsust. Kohtu hinnangul ei ole 07.04.2025. a teate puhul tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saab nõuda vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1. AKI menetlustoimingu peale saab kaebaja esitada tuvastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi. Kohus kontrollib, kas praeguses asjas esinevad HKMS § 45 lg-test 3 ja 4 tulenevad kaebeõiguse piirangud menetlustoimingu ja vaideotsuse vaidlustamiseks. Kohus leiab, et kaebuse saab lugeda HKMS § 47 lg-st 2 lähtudes tähtaegseks, arvestades kaebaja tahet läbida enne kaebusega kohtusse pöördumist vaidemenetlus pärast Viru Vanglalt 16.12.2024 keelduva otsuse saamist.
7.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, mis tähendab, et vaidlustatav haldusakt või toiming peab kuidagi rikkuma kaebaja õigusi. Kaebajale peab kuuluma mõnest seadusest või muust õigusaktist tulenev subjektiivne õigus, mida kaebaja soovib kaebuse esitamise kaudu maksma panna. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 5 alusel justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Riske hindav ametnik peab muu hulgas analüüsima riskihinnangus ka kinnipeetava kuritegelikku käitumist (määruse nr 21 § 3 lg 4 p 1). Seega toimub riskihindamine individuaalse täitmiskava koostamise käigus ja seejuures töödeldakse andmeid kinnipeetava varasemate kuritegude kohta. 2
3-25-2222
9.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et individuaalse täitmiskava koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on tema karistuse täideviimise programm, milles hinnatakse kinnipeetavaga seotud riske ning planeeritakse tegevusi ja abinõusid. Individuaalses täitmiskavas sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub seetõttu õiguskaitsevajadus. Vangla esitab individuaalses täitmiskavas kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Ka individuaalses täitmiskavas kirjeldatud andmetel kinnipeetava kriminaalkaristuste kohta ei ole regulatiivset toimet. Andmetel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning neil puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse eraldi haldusaktide ja toimingutega. Kui vangla tugineb mõne otsuse või toimingu tegemisel (sh mõne kaebaja taotluse lahendamisel) täitmiskavas välja toodud asjaoludele, siis on kaebajal selle vaidluse raames õigus esitada oma vastuväited ka täitmiskavas toodule. Seega ei ole praegu täitmiskavasse kantud väidetavad ebaõiged andmed eraldiseisvalt vaidlustatavad (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13; halduskolleegiumi 17.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Halduskohtu 21.01.2019. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12; Tartu Halduskohtu 04.10.2019. a määrus asjas nr 3-19-1857, pd 6–7; Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2018. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 7–10 jne).
10.Mis puudutab kaebaja vanglasisest paigutamist, siis ka selles osas leiab kohus, et kaebaja ei saa individuaalset täitmiskava ja seal sisalduvat ohuhinnangut vaidlustada ega nõuda sel põhjusel uue individuaalse täitmiskava koostamist. Kohtupraktika põhjal on vanglal kinnipeetavate ja vahistatute vanglasisese paigutamise osas avar kaalutlusruum (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11 ja 19.01.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-76-11). Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sisalda õigusnorme, millel saaks rajaneda kaebaja õigus nõuda enda vanglasisest ümberpaigutamist vastavalt tema isiklikule soovile. Kinnipeetaval võib olla vanglasisese ümberpaigutamise osas kaebeõigus juhul, kui isik on paigutatud kokku teiste kinnipeetavatega tema põhiõigusi rikkudes, näiteks kui kaebaja on paigutatud kokku tema elule või tervisele ohtliku isikuga. Seega, kui kaebaja leiab, et tema jätkuv tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmine riivab tema põhiõigusi, siis ei ole välistatud kaebeõigus vangla poolt kaebaja ümber paigutamata jätmise kohta tehtud otsustuse vaidlustamiseks, mille raames saab kaebaja jällegi viidata individuaalses täitmiskavas märgitud ohuhinnangu õigusvastasusele.
11.Kaebaja palus kaebuses võtta käesoleva asja juurde kriminaalasja nr 1-16-7572 toimik. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on nimetatud kriminaalasjas Viru Maakohus otsustanud 14.11.2025. a määrusega kaebaja vabastada temale Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 27.05.2014. a ja Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015. a otsustega mõistetud ning Harju Maakohtu 09.11.2016. a määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 489 11 lg 1 p 1 alusel lubatavaks tunnistatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Seega ei ole praegu kaebaja individuaalses täitmiskavas märgitud ohuhinnangu tõttu olnud takistatud või raskendatud tema ennetähtaegne vabastamine.
12.Kohus selgitab veel, et kaebaja ei saaks eraldiseisvalt vaidlustada tema kohta kriminaalmenetluste jaoks koostatud vanglapoolseid iseloomustusi. Iseloomustuste puhul ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses ning nende suhtes ei saa esitada HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudeid. Vangla koostatud iseloomustuste puhul on tegemist kaebajale antavate hinnangutega, millel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele ning mis ei oma regulatiivset toimet. Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole anda hinnanguid kriminaalmenetlustes esitatud tõendites kajastatud teabe tõelevastavusele 3
3-25-2222 (HKMS § 2 lg 1 ja § 4 lg 1). Kaebajal on võimalus esitada vastuväited vanglas tema suhtes koostatud iseloomustustele konkreetseid kriminaalasju puudutavates kriminaalmenetlustes.
13.Kohus leiab, et AKI 07.04.2025. a teate ja vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine ei ole praegu HKMS § 45 lg-st 3 ja 4 tulenevalt lubatav. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda Viru Vangla kohustamist parandama andmed kaebaja kohta koostatud riskihindamises, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ka AKI 07.04.2025. a teate nr 2.1-1/25/16-36-5 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 30.05.2025. a vaideotsuse nr 2.3-6/25/7031513-5 tühistamiseks. AKI tegevus ei ole eraldiseisvalt ilmselgelt rikkunud kaebaja õigusi.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.