X. X.i kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks perioodil 01.02.2023–31.07.2024 koos viivisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. X.i kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt X. X.i kasuks välja varalise kahju hüvitis 914,49 eurot ja viivis 66,19 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
Mõista Rae vallalt X. X.i kasuks välja menetluskulud 27,43 eurot.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kaebaja lapse nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
KOHTU SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.12.2025 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kaebaja, tema abikaasa ja xx.xx.xxxx sündinud laps A. A. on Rae valla elanikud. Kaebaja taotles 27.07.2021 lapsele lasteaiakohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) lasteaias alates 01.02.2023 (esimese eelistusena Assaku lasteaias, teise eelistusena Järveküla lasteaias).
2.Lapse pooleteiseaastaseks saamisel ei pakkunud vastustaja lapsele Rae vallas lasteaiakohta.
3.Alates 2023. a jaanuarist käis kaebaja laps Tallinnas Karu Nuti lastehoius, perioodil veebruar 2023–juuni 2023 Rae valla lastehoius Elsa ja Gusti juures ning perioodil august 2023–juuli 2024 Rae vallas Laululinnu lastehoius.
Vastustaja pakkus kaebaja lapsele 19.04.2024 lasteaiakohta alates 21.08.2024.
5.Kaebaja esitas 14.01.2025 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil veebruar 2023–juuli 2024 tekitatud kahju 1028 eurot.
Rae vald jättis 21.01.2025 kirjaga kaebaja taotluse rahuldamata.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 16.02.2025 kaebuse, mille kohus võttis hüvitamisnõudes menetlusse. Kahjunõude suuruseks jäi kokkuvõttes 936,49 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebuse põhjendused on järgmised.
1) Lastehoiud, kus laps käis, ei paku samaväärset alusharidust kui kohaliku omavalitsuse lasteasutused ning teenuse eest makstavad summad on suuremad kui samal perioodil munitsipaallasteaias käinud lapse vanematel. Kuna laps ei saanud kohta munitsipaallasteaias, pidi kaebaja tasuma lastehoidudes teenuse eest, mille puhul ei võimaldanud seadus maha arvata ka kulusid maksustamisperioodi tulust. Eelnevast tulenevalt tekkis kaebajal vastustaja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel kahju. 2) Kahju koosneb järgmistest komponentidest:
2.1.Enammakstud summa toiduraha summas 448,90 eurot. Toiduraha oli lastehoius perioodil veebruar 2023–aprill 2023 4,40 eurot päevas, perioodil mai 2023–juuni 2023 5 eurot päevas, perioodil august 2023–oktoober 2023 4 eurot päevas, perioodil november 2023–juuli 2024 4,5 eurot päevas. Võrdluseks võttis kaebaja Assaku Lasteaia, mis oli märgitud kaebaja avalduses lapse lasteaiakoha esimeseks eelistuseks, kuna nimetatud lasteaed asub lapse elukohale kõige lähemal. Assaku Lasteaias oli samal perioodil toiduraha 2,40 eurot päevas. Toiduraha erinevuse arvestamisel tuleb aluseks võtta Assaku lasteaed, mis oli märgitud kaebaja avalduses lapse lasteaiakoha esimeseks eelistuseks, kuna see asub elukohale kõige lähemal. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et vald ei ole täitnud KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. Rakenduse Google Maps kohaselt asub Assaku lasteaed mööda teid kaebaja elukohast 700m kaugusel, Aruheina ja Peetri lasteaed aga üle 5 km kaugusel. Seega tuleb toiduraha erinevuse arvestamisel võtta aluseks Assaku lasteaia toiduraha.
2(12)
3-25-385
2.2.Tasu last arendava kohustusliku tegevuse (liikumine ja muusika) eest, millest pole võimalik eralastehoius loobuda, ent mille eest munitsipaallasteaias tasu ei nõuta. Kogu perioodi jooksul kokku 229,50 eurot. Lapsele lastehoius Elsa ja Gusti juures ja Laululinnu lastehoius osutatud huvitegevus oli osa pakutavast lapsehoiuteenusest, millest kaebajal ei olnud võimalik loobuda ega jätta tasu maksmata. Järgida tuli lastehoidude päevakavasid ja puudus võimalus eraldada last teistest lastest liikumis- ja muusikatundide ajaks. Selliseks eraldamiseks polnud ka ruume ega võimalusi. Kaebajal ei olnud võimalik lastehoiule teenuse tingimusi dikteerida. Kuna vald enda kohustust rikkus, ei olnud kaebajal muud valikut kui sõlmida teenuselepinguid eralastehoidudega kaebajale pakutud tingimustel.
2.3.Saamata jäänud tulumaksutagastus koolituskuludelt, kokku 173,69 eurot. 2023. a ja 2024. a tuludeklaratsioonides on kaebaja üle andnud osa mahaarvatavatest koolituskuludest abikaasale. Lõppastmes ei ole kahju tekkimise seisukohalt vahet, kumb abikaasa milliseid laste koolituskulusid tasub. Kui kaebajale oleks võimaldatud koht munitsipaallasteaias, oleks võinud kaebaja tasuda vastavaid kohatasu arveid ise ja lasta abikaasal tasuda muid koolituskulusid. Kuivõrd koolituskulud on 1200 euro ulatuses abikaasale ülekantavad, tuleb abikaasade tulumaksutagastuse saamise õigust vaadelda tervikuna ning ei saa tõsikindlalt väita, kumb abikaasadest oleks tingimata vastava tagastuse saanud. Lisaks loovutas abikaasa oma lastehoiuteenusest tulenevad võimalikud kahjunõuded vastustaja vastu kaebajale. HKMS § 30 lg-st 1 tuleneb üheselt, et nõude loovutamine iseenesest asja menetlust ei mõjuta. Kaebaja tasus erahoius kohatasu 2023. a 962,40 eurot ning 2024. a 808 eurot (kokku 1770,40 eurot). Kaebajal ja tema abikaasal oleks 2023. a ja 2024. a tuludeklaratsioonidest nähtuvalt olnud võimalik täiendavalt maha arvata koolituskulusid, kuid vastustaja kohustuse rikkumise tagajärjel jäid nad ilma võimalusest arvata tuludest maha koolituskulusid 868,46 euro ulatuses, kuna lastehoiuteenuse kulusid ei ole võimalik tuludest koolituskuludena maha arvata. 3) Kohatasu erinevus summas 84,40. Kaebaja pidi tasuma kahel juhul eralastehoiu eest kohatasu olukorras, kus munitsipaallasteaias ei oleks pidanud kohatasu tasuma. Kaebaja pidi 2023. a veebruaris tasuma eralastehoius 8 päeva eest poole kuutasu summas 40 eurot (arve nr 1482), kuigi munitsipaallasteaias pidanuks kaebaja tasuma proportsionaalselt teenuse osutamise perioodiga tasu 25,60 eurot. Hoolimata sellest, et kaebaja ei kasutanud 2024. a juulis eralastehoiu teenuseid, pidi ta tasuma nimetatud perioodi eest eralastehoius kohatasu summas 70 eurot. Võrdlusena on munitsipaallasteaed (nt Assaku lasteaed) juulikuus suletud ning selle perioodi eest ei pea kohatasu maksma. Eelnevast tulenevalt tekkis kaebajale täiendav kahju summas 40-25,60+70=84,40 eurot. 4) Kaebaja nõuab ka viivist seadusjärgses määras alates kaebuse esitamise päevast.
Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Vastustaja tuvastas kaebaja nõude menetlemisel et kaebaja, Karu Nuti OÜ lastehoid ja Rae vald sõlmisid 07.02.2023 lepingu nr 2023-0006 ning kaebaja, ME Johans OÜ lastehoid ja Rae vald 15.03.2023 lepingu nr 2023-0045 ning kaebaja, LA-LA Lapsed OÜ lastehoid ja Rae vald 15.08.2023 lepingu nr 2023-0197 kaebaja lapse Gerald Purini lapsehoiuteenuse rahastamiseks eralastehoidudes (vastuse lisad 1, 2 ja 3). Vastustaja vastas kaebajale, et nimetatud lepingute kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingute alusel lapsevanem. KELS § 24 lg 3 punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus 3(12)
3-25-385 kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Eralastehoiu huviringide osas selgitas vastustaja, et kuna hoius käivad kuni 4-aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad maksavad, mistõttu jättis vastustaja kaebaja nõude rahuldamata. Samuti puudus alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. 2) Kaebaja on esitanud Rae vallale munitsipaallasteaia kohataotluse 27.01.2021 sooviga saada lasteaiakoht 01.02.2023 Peetri teeninduspiirkonna Assaku lasteaeda, teise eelistusena Järveküla lasteaeda. Alates 21.08.2024 käib laps Assaku lasteaias. 3) KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks sõlmisid pooled kaebaja nõusolekul suisa kolm kolmepoolset lepingut Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kaebaja lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks. 4) Vastavalt lepingute punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Rae vald on lepingutest tulenevad kohustused täitnud. Leping ei näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid need pidi lepingu järgi lapsevanem tasuma täies ulatuses. See oli oluline tingimus lepingu sõlmimisel, ilma selleta oleks võinud lepingud jääda sõlmimata. Vastustaja ei saa toiduraha maksta, kuna kaebaja ei ole õigustatud seda saama. Ta võttis lepingutega kohustuse tasuda ise toidukulu täies mahus, ilma vastustaja osaluseta. Kaebaja ei ole lepingutest taganenud ja need kehisid kuni teenuse osutamise lõpuni. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha päevatasu 2,40 eurot päevas. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides vanuserühmades (vastuse lisa 6). Arusaamatuks jääb ka nõutava toiduraha suurus ja arvestuskäik: tabelis on märgitud toiduraha vaheks 448,90 eurot, samas on kaebuses leitud, et hüvitamisele kuulub 229,50 eurot. Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud. 5) Kaebaja pole põhistanud, et vastustaja on tekitanud talle kahju enammakstud tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, tuleb tal tõendada, et 2023. ja 2024. a maksustamisperioodil oleks 1200 euro sisse mahtunud ka lastehoiu kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt tema poolt nõutavas summas. Kaebuse materjalidele lisatud kaebaja 2023 tuludeklaratsioonist (kaebuse lisa 7.1) nähtub, et ME JOHANS OÜ kohatasu on koolituskuludes esitatud ning koolituskulud ületavad 1200 eurot, moodustades 1616,40 eurot. 2024 tuludeklaratsioonist (kaebuse lisa 7.2) nähtub, et koolituskulud ületavad 1200 eurot, moodustades 1715,14 eurot. Samuti juhib vastustaja tähelepanu, et vaatamata nõude täpsustamisele 22.02.2025, nõuab kaebaja tulumaksutagastuse hüvitamist koolituskuludelt ka perioodi eest jaanuar 2023 ehk aja eest, mil ta polnud soovinud lapsele lasteaiakohta munitsipaallasteaias (kaebuse lisa 9, tabeli esimene rida).
4(12)
3-25-385 6) Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, et kaebaja viidatud huvitegevustest poleks olnud võimalik eralastehoius loobuda, lisamata on lepingud eralastehoidudega, samuti, milliseid konkreetseid tegevusi kaebuses viidatud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid ja millises mahus need tunnid lastehoius toimusid (mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas). Samuti pole tõendatud asjaolu, et lastehoidudes toimunud huvitegevuste tasu oleks kuulunud lapse munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Ka munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Nt Assaku lasteaias on lapsevanemal leping huviringiga. Seega oleks tulnud kaebajal ka munitsipaallasteaias eraldi huvitegevuseks teenuse osutajaga leping sõlmida ja huvitegevuse eest lisaks kohatasule täiendavalt tasuda. ME JOHANS OÜ ja LA-LA Lapsed OÜ lastehoiu poolt väljastatud ja kaebusele lisatud lastehoiuteenuste arvetel pole huvitegevusi lahti kirjutatud ning viidatud on vaid huvitegevuste tüki hinnale kuus, mis ei võimalda hinnata toimunud huvitegevuste tegelikku sisu. Kuna muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamise nõue on põhistamata ja tõendamata, palub vastustaja jätta nimetatud nõue rahuldamata. 7) Kaebaja nõuab ka enammakstud kohatasu hüvitamist summas 84,40 eurot. Seda nõuet kaebaja varem Rae vallale esitanud ei ole. Väidetavalt pidi kaebaja maksma kahel korral rohkem kohatasu, kui munitsipaallasteaias oleks pidanud. Kaebajaga on sõlmitud lapsehoiuteenuste rahastamise lepingud, mille punkt 3.1.5 kohaselt on kaebaja kaetava kohatasu suurus 80 eurot kuus ning teenust kasutakse punkt 3.1.3 kohaselt 5 päeval nädalas. Kaebaja esitatud nõue enamamakstud kohatasu osas on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebusele pole lisatud nõude aluseks olevaid lepinguid eralastehoidudega, mis võimaldaksid väidetava rigiidse kohatasu nõude põhjendatuse osas vastustajal hinnangut anda. Kuna nõue on põhistamata ja tõendamata, palub vastustaja jätta ka enammakstud kohatasu nõue rahuldamata. 8) Kaebaja nõuab Rae vallalt viivise tasumist. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viivisenõude rahuldamiseks. 9) Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas. Toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda ja leping ei näinud ette ka lapse eralastehoiu huvitegevuste hüvitamist valla poolt. Seega pole vastustaja kaebaja õigusi rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks pole ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
4.Nagu ka vastustaja kaebusele vastates õigesti märgib, peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 5(12)
3-25-385 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
5.KELS § 10 lg 1 (kehtis kuni 31.08.2025) sätestas, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline kohustus kehtis olemuslikus osas vastaval kujul alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Muudatusi vastavas osas on tehtud alles alates alusharidusseaduse jõustumisest 01.09.2025, mis aga praeguse asja lahendamisel kõne all olevat ajaperioodi arvestades kohaldamisele ei kuulu.
6.Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Kaebaja on lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud 21.07.2021) taotleti lasteaiakohta 27.07.2021. Kaebaja taotles kohta alates 01.02.2023. Laps hakkas erahoius käima 18.01.2023 ja käis seal kuni 31.07.2024, kuna laps sai koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias ja hakkas seal käima alates 21.08.2024.
7.Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.02.2023 seisuga ei olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle alates 21.08.2024 ehk enam kui poolteist aastat hiljem.
8.Asjaolu, et kaebaja võttis lepingutega kohustuse tasuda kolmandate isikute poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda seda, et lepingute sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajale kahju tekitanud või et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et kaebajal oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja ta esitas vastava taotluse vastustajale peaaegu kohe pärast lapse sündi. Lastehoiulepingute sõlmimine ei olnud seega kaebaja vabatahtlik valik. Vastustaja ei ole põhistanud, et juhul, kui kaebaja oleks erahoiu koha otsimata jätnud, oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias.
9.Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubas omavalitsusüksusel vanema nõusolekul asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega, on Riigikohus selles osas selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingud erahoidudega, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud kaebaja lapsele lasteaiakohta.
10.Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebaja vabatahtlik nõusolek 6(12)
3-25-385 hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
11.Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
12.Kõigepealt nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli tasuda 448,90 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias.
12.1.Vastustaja väide, justkui nõutava toiduraha suurus ja arvestuskäik jäävad arusaamatuks põhjusel, et kahjuarvestuse tabelis on märgitud toiduraha vaheks 448,90 eurot, kuid kaebuses leitud, et hüvitamisele kuulub 229,50 eurot, ei ole põhjendatud. 229,50 euro suuruse kahjuna nimetab kaebaja eralasteasutustes tasutud lisatasusid seoses huvitegevuste eest maksmisega, mitte toiduraha maksmisega seotud kahju. Viimase osas nähtub nii kaebusest kui ka tabelist kahju suurusena 448,90 eurot.
12.2.Vastustaja arvates pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud, kuna Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot, kaebaja on enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud aga Assaku lasteaia toiduraha maksumuse 2,40 eurot päevas.
12.3.Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuli lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri teeninduspiirkond. Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha päevatasuga lasteasutuseks alates 01.09.2022 Aruheina lasteaed. Kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebaja jaoks faktiliselt kasutatav. Seda ei kinnita ainuüksi asjaolu, et Assaku lasteaed asus kaebaja elukohale kõige lähemal ja oli ka tema taotluse kohaselt märgitud esimeseks eelistuseks. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega. Aruheina lasteaias oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot ning see tuleb võtta ka kaebajale tekitatud kahju arvestamisel aluseks.
12.4.Kaebaja on eralasteasutustes tasunud toiduraha kokku 976,90 eurot (220 päeva eest). Aruheina munitsipaallasteaias kuulunuks tal toidurahana tasumisele 550 eurot (220 x 2,5 eurot päevas), kuid lastehoiu kasutamise tõttu tuli kaebajal sama aja eest toidurahana tasuda 976,90 eurot (26 x 4,40 eurot päevas + 32 x 5 eurot päevas + 49 x 4 eurot päevas + 113 x 4,50 eurot päevas). Seega on kaebaja kokkuvõttes tasunud söögirahana 426,90 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses (kaebaja enda kahjuarvestuse kohaselt oli vahe 448,90 eurot).
13.Teiseks toob kaebaja välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma last arendava kohustusliku tegevuse eest (muusika- ja liikumistunnid), mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu kokku 229,50 eurot. ME Johans OÜ-le (lastehoid Elsa ja Gusti juures) on kahjuarvestuse järgi tasutud kolme kuu jooksul (märts–mai 2023) huviringi eest 29 7(12)
3-25-385 eurot kuus, LA-LA Lapsed OÜ-le (Laululinnu lastehoid) on tasutud huvitegevuse eest 10 kuu jooksul (september–juuni 2024), sh esimese 9 kuu eest 15 eurot kuus ning viimase kuu eest 7,5 eurot.
13.1.Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks: KELS § 16 sätestas, et lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppeja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Seevastu lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.
13.2.Kaebaja ning lastehoiu Elsa ja Gusti juures sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu p-s 3.2.2. on toodud kohustus maksta huviringi tasu 29 eurot kuus. Kuigi Laululinnu lastehoiuga sõlmitud lepingust sellist konkreetset sätet ei nähtu, on – arvestades kaebaja selgitusi ja tema esitatud väljavõtet lastehoiu päevaplaanist, mis sisaldab päevakava järgete tegevustena nii üks kord nädalas toimuvat lauluringi kui ka liikumistundi – usutav, et arvetel sisaldunud igakuine huvitegevus kätkes just viidatud lauluringi ja liikumistunni eest tasumise kohustust.
13.3.Kohtule nähtuvalt on tegu olemuselt selliste tegevustega, mis munitsipaallasteaias kuuluvad pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Ka kaebaja on selles osas selgitanud, et need tegevused olid osa pakutavast lapsehoiuteenusest, millest tal ei olnud võimalik loobuda ega jätta tasu maksmata, mh kuna puudusid võimalus ja ka ruum selleks, et eraldada last teistest lastest liikumis- ja muusikatundide ajaks. Näiteks ka kaebaja esitatud lastehoiu päevaplaan kinnitab üheselt, et need tegevused olid integreeritud tavapärasesse päevakavasse. Eelnev kinnitab kokkuvõttes järeldust, et tegemist oli sarnaselt korraldatud ja olemuselt selliste tegevustega, mis kuuluksid munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka.
13.4.Kaebaja selgitab, et tal puudus võimalus lastehoiule teenuse tingimusi dikteerida ning tal ei olnud muud valikut, kui sõlmida teenuselepinguid eralastehoidudega kaebajale pakutud tingimustel. Seega ei nähtu ei nähtu kohtule, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik ning kaebajale ei jäetud muljet, et tal olnuks võimalust nimetatud tegevustest loobuda. Eelnevat arvestades järeldab kohus, et kaebaja ei ole erahoidudes huvitegevusele kulutanud sellisel määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid huviringe, milliseid pakuvad ka munitsipaallasteaiad. Vastupidi – kaebajal tuli kaebajal lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse 8(12)
3-25-385 tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi samaväärse teenuse saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses 229,50 euro suurune hüvitis välja mõista.
14.Kolmandaks toob kaebaja välja, et ei saanud perioodil veebruar 2023–juuli 2024 tasutud kohatasude pealt tagasi tulumaksu. Kaebaja hinnangul jäi tal saamata tulumaksutagastust koolituskuludelt (täpsustatult) kokku 173,69 eurot.
14.1.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole üldjuhul võimalik saada tulumaksutagastust. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal seega olnud võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda kõigi erahoidude puhul tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus tema lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.
14.2.Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tulenenud kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja perioodil 01.02.2023– 31.07.2024 munitsipaallasteaias käimise eest kohatasu 1650 eurot (02.2023–12.2023 912 eurot ja 01.2024–07.2025 738 eurot). Sellest tulenevalt oleks tal juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud, olnud õigus ka tulumaksutagastustele neilt koolituskuludelt.
14.3.Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on vastaval perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud sõnastuses) kohaselt võis TuMS §-des 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Abikaasadel on võimalik koolituskulusid teineteisele ka üle kanda. Sealhulgas võis 2023. a-l eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot.
14.4.Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et 2023. a-l, arvestades mahaarvamisi eluasemelaenu intresside kuludelt (kuni 300 eurot) ja tema poolt juba tasutud koolituskulude suurust (kokku 1616,40 eurot), ei oleks kaebajal olnud võimalik enda maksustavast tulust rohkem koolituskulusid maha arvata. Kaebaja on 2023. a-l enda tasutud koolituskuludest 716,40 eurot üle kandnud oma abikaasale, kelle tulu ja samal aastal tehtud mahaarvamised (eluasemelaenu intressid) võimaldasid selle summa oma maksustatavast tulust maha arvata. Täiendavalt võinuks kaebaja abikaasa 2023. a-l maha arvata veel kuni 183,60 euro ulatuses koolituskulusid ja saada nende arvelt tulumaksutagastust 36,72 eurot. 2024. a-l kajastub kaebaja tuludeklaratsioonis koolituskulusid summas 1715,14 eurot, sellest tema enda tuludeklaratsioonis maha arvamata jäänud 515,14 eurot on kaebaja jaganud oma abikaasaga. Seega võinuks
9(12)
3-25-385 kaebaja abikaasa 2024. a-l täiendavalt maha arvata 684,86 eurot ja saada selle eest tulumaksutagastust 136,97 eurot. Kokku oleks perekond saanud seega tasutud koolituskuludelt tulumaksutagastust 173,69 eurot. Erinevalt vastustajast ei nähtu kohtule, et 2024. a arvestuskäigus kajastuks ka koolituskulu jaanuarikuu eest.
14.5.Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kas kaebaja ja tema abikaasa vahel on valitud varasuhtena varaühisus. Seda võib eeldada, sest varaühisus on seadusjärgne ühisvararežiim ja abielus olevate isikute varasuhte määramisel eeldatakse varaühisust, kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut. Samas isegi, kui kaebaja ja tema abikaasa vahel ei oleks varasuhtena varaühistust, oleks enammakstud tulumaksu hüvitamine antud olukorras põhjendatud, kuna kulu seondub otseselt lapsevanemate ühise lapsega ja on tehtud ühise leibkonna arvelt. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale saamata jäänud tulumaksutagastus, mis eelnevat kokku arvestades on kõne all oleval perioodil 173,69 eurot.
15.Kaebaja palub hüvitada ka kohatasu erinevuse 84,40 eurot, kuna ta pidi tasuma kahel juhul eralastehoiu eest kohatasu olukorras, kus munitsipaallasteaias ei oleks pidanud kohatasu tasuma. Kaebaja pidi 2023. a veebruaris tasuma eralastehoius 8 päeva eest poole kuutasu summas 40 eurot, kuigi munitsipaallasteaias pidanuks ta tasuma proportsionaalselt teenuse osutamise perioodiga tasu 25,60 eurot. Lisaks pidi kaebaja tasuma 2024. a juuli eest eralastehoius kohatasu summas 70 eurot, kuigi munitsipaallasteaed (nt Assaku lasteaed) on juulikuus suletud ning selle perioodi eest ei pea kohatasu maksma. Seega tekkis kaebajale täiendav kahju summas 4025,60+70=84,40 eurot. Põhjendatud ei ole vastustaja väide, et kaebaja nõue on põhistamata ja tõendamata. Munitsipaallasteaias käimise korral oleks kaebaja pidanud veebruaris 2023. a tasuma 80 eurot, kuid erahoidude kasutamise vajaduse tõttu kuulus tal selle kuu eest tasumisele kokku 94,40 eurot. Samuti ilmneb esitatud tõenditest, et kaebaja on pidanud LA-LA Lapsed OÜ arve alusel tasuma 70 eurot 2024. a juulikuu eest. Eelnevast nähtub, et kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, pidi kaebaja erahoidude kasutamise tõttu tegema täiendavaid kulutusi 84,40 euro ulatuses ning põhjendatud on vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
16.Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil 01.02.2023– 31.07.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud toiduraha 426,90 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, tasunud huvitegevuse eest 229,50 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, tasunud täiendavalt 84,40 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias, ning tal jäi tasutud koolituskuludelt saamata tulumaksutagastust 173,69 eurot. Seega on kaebajale tekitatud kahju suuruseks kokku 914,49 eurot.
17.Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
18.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju
10(12)
3-25-385 tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
19.Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenenud kohustust. Kui vastustajal kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Vastustaja väide sellest, et lapsevanema poolt osade kulude enda kandmata võtmata jätmisel ei olekski vastustaja pruukinud kolmepoolset lepingut sõlmida, ei mõjuta kuidagi kaebajale tekitatud kahju õigusvastasust ega ka põhjuslikku seost kahju tekitamise ja vastustaja tegevuse vahel, samuti ei ole tegemist vastutust piirava asjaoluga. Tegu on asjaoluga, mis oleks võinud mõjutada nõude suurust ja seda vastustaja jaoks ebasoodsamas suunas.
20.Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist alates 16.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
20.1.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).
20.2.Kaebajale lõppes kahju tekkimine alates 01.08.2024. Kahjunõue on viivisenõude algusajaks (16.02.2025) muutunud 777,52 euro ulatuses (st enamtasutud huvitegevuse lisatasu, enamtasutud toiduraha, 2023. a-l saamata jäänud tulumaksutagastuse ning enamtasutud kohatasu osas) sissenõutavaks. Kuna TuMS § 46 lg-te 3 ja 6 kohaselt tagastab Maksu- ja Tolliamet enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks, muutus 2024. a tulumaksutagastuse (136,97 euro) osas nõue sissenõutavaks 01.10.2025.
20.3.Kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kahe perioodi kohta:
20.4.16.02.2025–30.06.2025: kokku 135 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15%1 ja viivisemäär kokku 11,15%;
1
Ametlikud Teadaanded
11(12)
3-25-385
20.5.01.07.2025–25.11.2025: kokku 148 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15%2 ja viivisemäär kokku 10,15%.
21.Arvestades hüvitise suurust (914,49 eurot, millest 777,52 eurot oli 16.02.2025 seisuga juba muutunud sissenõutavaks ning 136,97 eurot muutus sissenõutavaks 01.10.2025), on viivis perioodi 16.02.2025–25.11.2025 eest kokku 66,19 eurot (64,06 eurot + 2,13 eurot).3
22.HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
23.Kohus mõistab kaebajale kahjuna välja 914,49 eurot. Sellele lisandub viivis 66,19 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
25.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 28,03 eurot (nõude suurus oli algselt 934,49 eurot). Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 914,49 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude seega ca 97,86 % ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 27,43 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
2 3
Ametlikud Teadaanded Viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.