Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2025, Tallinn Haldusasja number
3-25-4364
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus P.R kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – P.R
Asja läbivaatamine
24.11.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba P.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks käesoleva määruse tegemisest arvates, s.o 24.01.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused somaali keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 23.11.2025 kell 09:30 Tallinna Lennujaamas isikut, kes esitas enda tuvastamiseks ja viibimisaluse tõendamiseks Saksamaa mittekodanikule K.L ́ile väljastatud reisidokumendi. Kuivõrd PPA ametnikel tekkis kahtlus dokumendi õigsuses, viidi isikuga läbi vestlus, mille käigus selgus, et isiku tegelik nimi on P.R. Isik esitas Läti Vabariigi rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi nr 5092, mis oli väljastatud T.R nimele. Isikul puudus kodakondsusjärgse riigi isikut tõendav dokument. Kuna isikul puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks ja oli alust arvata, et Läti vastutab tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, peeti isik välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
3-25-4364 seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
2.PPA sai 23.11.2025 Läti Vabariigist teabe, et P.Rl ei olnud õigust lahkuda Läti Vabariigi territooriumilt, tal oli kohustus viibida taotlejate keskuses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal ning tema suhtes ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses lõpliku otsust tehtud.
3.PPA esitas 24.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks P.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks VRKS § 36 1 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alus. 1) Isikule ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini määrus) art 24 lg-s 2 sätestatust lahkumisettekirjutust, sest tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine on pooleli. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni Läti Vabariigile üleandmiseni Dublini menetluse raames on põhjendatud ja vajalik. 2) Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Isik on varasemalt korduvalt kasutanud lähikondlaste ja toimetajate abi, et soetada endale võltsitud dokumendid reisimiseks ning on seadusliku aluseta sisenenud Schengeni alale. Isik selgitas, et lahkus Somaaliast 25.05.2025. Marsruut oli Somaalia – Araabia Ühendemiraadid – Venemaa – Valgevene – Läti – Leedu – Poola – Läti. Isik ei taotlenud esimeses turvalises riigis rahvusvahelist kaitset, vaid üritas leida endale sobivat liikmesriiki ning on loata lahkunud Lätist. PPA-le teadaolevalt ei ole Lätis suurt somaallaste kogukonda. On tavapärane et asylum shopingut viljelevad kolmanda riigi kodanikud soovivad minna riiki, kus on suured kogukonnad ja/või kõrged rahalised toetused. Suurtesse kogukondadesse on kergem end peita ja ametivõimute eest varjata. Sellistes kogukondades on samuti lihtne asuda ebaseaduslikult tööle. Kuigi isik väitis, et soovib Lätti naasta, on tõenäoline, et vabaduses viibides ei jääks ta ootama Läti Vabariigile üleandmist ning jätkaks teekonda temale sobivasse liikmesriiki. Seda enam, et isik valdab vaid somaalia keelt, mis raskendab tal Lätis kasvõi lihttöö leidmist. Isiku ütlused juhusliku Lätist Eestisse reisimise osas pole eluliselt usutavad. Isik on juba korra Poolast Lätti tagasi saadetud. Seega pidi isik olema tabamise tagajärgedest teadlik. Sellest järeldab PPA, et isiku tegevus oli teadlik ja tahtlik. PPA leiab, et isik ei ole usaldusväärne. 3) Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda isikust tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Euroopas. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et isik sai Läti Vabariigist võltsitud passiga osta bussipileti ja vabalt liikuda bussiga Eestisse. Miski ei takista tal teha sama ja lahkuda Eestist. 4) Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Kinnipidamiskeskuses on tagatud vajaduspõhine toitlustus, arstiabi ja vajadusel ka psühholoogiteenus. 5) PPA peab tegema Läti Vabariigile tagasivõtu palve Dublini määruse alusel. Lätil on aega palvele vastata 14 päeva. Pärast vastuse saamist saab PPA koostada otsuse Läti Vabariigile üleandmiseks, mida on õigus isikul vaidlustada 10 päeva jooksul. Sel ajal on isikul õigus 2(4)
3-25-4364 viibida Eesti Vabariigis. Juhul, kui isik ei vaidlusta otsust ning otsus on jõustunud, saab PPA alustada Läti Vabariigile üleandmise planeerimisega. Läti võtab maanteepunktides vastu vaid kolmel päeval nädalas ning neid on vaja üle andmisest vähemalt 5 päeva ette teavitada. Sellest tulenevalt taotleb PPA luba isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
5.P.R selgitas kohtuistungil Eestisse saabumisega seonduvalt, et soovis Eestist teise riiki liikuda, kuid ei teadnud täpselt kuhu – seda teadis agent, kellega koos oli. Isik kinnitas, et on esitanud Lätile taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks, see on pooleli ja tal polnud lubatud lahkuda Lätist. Ta ei tahtnudki sealt lahkuda, aga agent muutis tema meelt ja ütles, kuidas ta välja saab. Isik ei vaielnud istungil vastu, et teda paigutatakse kinnipidamiskeskusesse kuni Lätile üleandmiseni. Isik soovib tagasi pöörduda Lätti. Isik selgitas, et on sündinud 2009. a ja sellekohase tõendi saaks esitada tema sõber, kellel on tema sünnitunnistus.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.P.R poolt kohtuistungil nimetatud sünniaeg ei kattu sellega, mis on kajastatud Läti Vabariigis toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse dokumentides1. Kohus lähtub viimati nimetatud kuupäevast. Kui P.Rl on esitada tõendeid, mis viitavad rahvusvahelise kaitse menetluse dokumentides kajastuva sünnikuupäeva ebaõigsusele, on võimalik need esitada PPA-le, kohtule või rahvusvahelise kaitse taotluse menetlejale.
7.PPA taotleb kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS§ 361 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alus.
8.VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p 7 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmise korral Dublini määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Seejuures põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21).
9.PPA on leidnud, et isikul esineb põgenemisoht lähtuvalt VSS § 68 p-st 6 ja 9. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
10.Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 9 tähenduses ning seda ei ole võimalik leebemate järelevalvemeetmetega maandada. 1
Läti ametivõimude 23.11.2025 vastus (PPA taotluse lisa 7, dtl 27-28)
3(4)
3-25-4364 P.R on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis ning menetlus on pooleli. Läti ametivõimudelt saadud info kohaselt ja ka P.R poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt ei olnud tal lubatud taotluse menetlemise ajal Lätist lahkuda. Isik lahkus seega omavoliliselt Lätist Eestisse, kasutades seejuures teise isiku nimele väljastatud võltsitud dokumenti. Seejuures on teada, et ka varasemalt on isik lahkunud Lätist, ta peeti kinni Poolas ja saadeti tagasi Lätti2. Isiku eelviidatud tegevus näitab, et ta ei soovi järgida rahvusvahelise kaitse menetluse nõudeid ning talle ei ole probleem liikuda ühest riigist teise ning hankida seejuures võltsdokumente enda identiteedi varjamiseks. Seega esineb oht, et isik võib ka Eestist liikuda edasi teise riiki või asuda ennast Eestisiseselt ametivõimude eest varjama. Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei ole isiku senist käitumist arvesse võttes põhjendatud.
11.Kogutud teabe pinnalt esineb alus isiku üleandmiseks Läti Vabariigile Dublini määruse art-te 21-25 alusel. Üleandmist saab pidada perspektiivikaks.
12.Kuna esineb põgenemisoht VSS § 68 p 9 tähenduses, mis annab aluse isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p 7 ja lg 2 2 alusel, ei võta kohus eraldi seisukohta VSS § 68 p-6 nimetatud aluse esinemise osas.
13.Eelnevat arvestades annab kohus loa P.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (24.01.2026).
14.Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
15.Kohus korraldab esimesel võimalusel käesoleva määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimise somaali keelde ning edastab tõlke viivitamata puudutatud isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
2
23.11.2025 küsitluse protokoll (PPA taotluse lisa 5, dtl 22-25)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.