lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3904/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3904/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1413
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 28 lg 1Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 157 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 207 lg 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 43 lg 2Korduv kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 21.11.2025, Tartu 3-25-3904 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vanglasiseste ümberpaigutamiste, ülemäärase jõu kasutamise ning telefonikõnede teostamise piiramisega Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p1 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X. Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel käesoleva määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 02.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist selle eest, et kaebaja suhtes teostati ajavahemikul 27.09.2023 – 03.09.2025 põhjendamatult 29 korral ümberpaigutusi, kusjuures ümberpaigutamistel kasutati kaebaja suhtes ülemäärast jõudu, ning kaebajal ei võimaldatud 27. ja 29.08.2025 helistada oma lepingulisele esindajale ja sotsiaaltöötajale.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VangS § 41 lg 1Töötamine väljaspool vanglat
2.Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla kaebaja 31.08.2025. a taotluse nr 2-25/22/11163, 04.09.2025. a taotluse nr 2-25/2-2/11404 ning nende kohta koostatud otsused.
3.Tartu Halduskohus tagastas 18.11.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) esitatud kaebuse osaliselt - telefonikõnede teostamise piiramisega seotud hüvitamisnõude osas. Ülejäänud osas

võeti kaebus menetlusse. Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kaebuse osalise tagastamise kohta kokkuvõtvalt järgmist.

3.1.HKMS § 120 lg 1 p-st 8 lähtudes kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X.X.-i kaebus osas, milles ta vaidlustab lepingulisele esindajale ja sotsiaaltöötajale helistamise võimaldamata jätmist, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette kohtu õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.2.Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, mistõttu on kahju hüvitamise eeldused täitmata ja sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni, välja arvatud mobiiltelefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning VangS ei sätesta teisiti. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastavalt VangS § 28 lg-le 3 võib kinnipeetava VangS § 28 lg-s 1 sätestatud õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra p 12.8.4 järgi võib vanglaametnik anda kinnipeetavale loa riigiasutusse, kohalikku omavalitsusse ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale helistamiseks väljaspool kodukorras reguleeritud korralist helistamise aega. Selleks tuleb kinnipeetaval esitada põhjendatud taotlus.
3.3.Kohus mõistab, et kaebaja heidab ette seda, et vangla ei võimaldanud kaebajal 27. ja 29.08.2025 helistada oma lepingulisele esindajale (juristile) ja sotsiaaltöötajale. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise ja kaebaja tervise kahjustamise eest. Tartu Vangla 31.10.2025. a otsusest nr 1-9/2-25/423-2 nähtuvalt rahuldati kaebaja 27.08.2025. a erakorralise helistamise taotlus kaebaja juristile helistamiseks, kaebajal võimaldati ka helistamine, kuid pärast kümmekond minutit muule isikule helistamist lõpetas kaebaja ise kõne ning hakkas osakonnas tegema muid toimetusi. Ka nähtub viidatud Tartu Vangla otsusest, et kaebaja esitas 29.08.2025 vanglale taotluse, milles palus võimaldada erakorraline helistamine muuhulgas oma juristile ja sotsiaaltöötajale. Tartu Vangla keeldus andmast luba kaebaja juristile ja sotsiaaltöötajale erakorraliseks helistamiseks, kuivõrd vangla tegi kindlaks, et sotsiaaltöötajaga pidi aset leidma tavaline vestlus, midagi erakorralist neil ei ole ja vestelda saab ka siis, kui on korralised helistamise päevad. Seejuures oli konkreetse sotsiaaltöötaja puhul tegemist Viljandi Tugikeskuse sotsiaalpedagoogiga Viljandi Kesklinna Koolis. Lisaks leidis vangla, et kuna kaebaja poolt välja toodud jurist ei ole advokatuuri liige, siis ei saa rääkida advokaadist esindajast.
3.4.Kohus nõustub vanglaga, et advokaat ei ole mitte iga õigusteadmistega isik ning avalikult kättesaadavate andmete kohaselt ei ole kaebaja lepingulise esindaja puhul tegemist advokaadiga. Kuna kaebaja sai 27.08.2025 helistada soovitud numbritele ja kaebaja sai ise otsustada, kellele parasjagu ta helistamist vajalikuks peab, ning 29.08.2025. a taotlusest ei nähtunud erakorralist vajadust kaebaja juristile ja sotsiaaltöötajale helistamiseks, siis ei ole kaebaja õigusi ka intensiivselt riivatud. Arvestades mh otsuses välja toodud kuupäevi, mil kaebajale võimaldati helistamisi (s.o 25. – 28.08.2025, 1. – 03.09.2025), siis on kaebajale helistamise võimalused piisavalt tagatud.
3.5.Kohus lisab, et kinni peetava isiku õigus suhelda telefoni teel ametiasutuste, kaitsja või esindajaga ei tähenda, et kõnede tegemist tuleks võimaldada igal ajal ja piiramatus mahus. Muuhulgas sätestab VangS § 41 lg 1, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
3.6.Ühtlasi leiab kohus, et kaebaja väited tema tervise kahjustamise kohta on kinnitamata. Kaebaja ei ole oma kahju hüvitamise taotluses ega kohtule esitatud kaebuses täpsustanud, milles tema vaimse tervise kahjustamine seisnes, mistõttu võib väita, et tegemist on üksnes kaebaja abstraktse väitega. Lisaks tuleb arvesse võtta, et vaidluse all on üksnes kahel päeval helistamise piiramine. Seega pole kahju hüvitamise nõude rahuldamise edulootused ka tervise kahjustamise osas suured. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses 27. ja 29.08.2025 helistamistega ja sellest tuleneva inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.X.X. esitas 20.11.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja märgib selles, et halduskohus tagastas kaebuse helistamisega seotud nõude osas ebaõigesti. Samuti on halduskohus määruse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, jätnud suures osas tõendid hindamata või on neid hinnanud ebapiisavalt ning ei selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Halduskohtupoolne rikkumine seisneb ka ebapiisavas selgitamis- ja väljaselgitamiskohustuse täitmises. Kaebaja arvates ei ole halduskohus jaganud menetluses kaebajale piiavalt vajalikke ja asjakohaseid selgitusi ning seetõttu on kohtumäärus kaebaja jaoks osaliselt üllatav. Halduskohtul lasub kohustus välja selgitada kõik asjaolud, või lasta kaebajal täiendada oma kaebust või muuta oma nõuet. Halduskohus oleks pidanud välja selgitama kõik asjaolud või andma võimaluse muuta nõuet, mis on kaebajale tulemuslik. Halduskohus seda nõuet täitnud pole, mis on väga selge menetlusõiguse normide rikkumine ja see toob kaasa kohtumääruse tühistamise. Samuti ei ole halduskohus uurinud välja kõiki asjaolusid või on teinud seda ebapiisavalt. Halduskohtul on kohustus uurida kõiki tõendeid igakülgselt ja vajadusel selgitada tähtsust omavaid asjaolusid menetlusosalistele. Peale sotsiaaltöötaja ja juristi soovis kaebaja helistada veel uurijale, advokaadile ja prokuratuurile. Uurimisasutusele ja advokaadile helistamise piiramine on õigusvastane. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avaliku huvi. Halduskohus ei tohi lähtuda ainult vastustaja väidetest ja selgitustest, vaid peab koguma ka täiendavaid tõendeid ja laskma neid esitada ka teistel osapooltel. Eeltoodule tuginedes on kaebaja seisukohal, et

kohtumääruses vastuolulistele seisukohtadele asudes on halduskohus rikkunud ka HKMS § 157 lg-s 1 sätestatust kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud tühistamis- ja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 18.11.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse osalise tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole ringkonnakohtu arvates välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
6.Ringkonnakohus asendab vastavalt määruskaebuse esitaja taotlusele HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium