3-25-2998/8 - Haridus ja kultuur - Üld- ja kõrgharidus - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

2.Tallinna Halduskohus tagastas 17.10.2025 määrusega kaebuse. Kaebaja on kaebuse täienduses märkinud, et tema 15.05.2025 taotluse ja siinse kaebuse eesmärk on kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Kaebajal puudub selles nõudes ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb seetõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Kaebeõiguse eeldus on seega, et saab võimalikuks pidada, et pädev asutus on kaebaja õiguseid rikkunud. Juhul kui pädeva asutuseni ei ole jõudnud ega pidanudki jõudma teave, et kaebaja võiks temalt mõnda haldusakti või toimingut soovida, ei saa kaebaja õiguste rikkumist pidada võimalikuks. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ei ole ka tegevus, mille eesmärkide saavutamiseks pidi pädev asutus haldusakti andma või toimingu tegema omal algatusel nt õigusaktidest tulenevalt. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse lahendamiseks pädev asutus on HTM ning ENIC/ NARIC Keskus ei osale selles menetluses (v.a HTM-i poolt kaasamisel; Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2024 määrus nr 3-24-2116). Seega ei ole Haridus- ja Noorteamet kaebaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eesmärgil esitatud taotluse lahendamiseks pädev asutus. Et ENIC/NARIC Keskusel puudub pädevus kaebaja soovitud eesmärgil taotluse läbivaatamiseks, on kaebajale selgitatud ka 01.07.2025 vastuses ja 29.07.2025 vastuses. Kaebaja ei väida, et ta oleks esitanud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks taotluse HTM-le, kes on selle taotluse lahendamiseks pädev asutus. Kohus saaks kutsekvalifikatsiooni tunnustamise vaidluse lahendamiseks vastustajaks määrata üksnes riigiasutuse, kelle pädevuses on kohustamisnõude täitmine (HKMS § 17 lg 1). Kaebuse asjaoludest ei nähtu, et HTM-i poolt saaks kaebaja õiguste rikkumist pidada võimalikuks. Kohus ei pea vajalikuks põhjalikumalt peatuda küsimusel, kas Haridus- ja Noorteamet VKTS § 7 lg 4 tugikeskuse ülesandeid täites pidanuks suunama kaebajat esitama taotluse HTM-le. 2(5)

3-25-2998 Kaebaja on oma 27.06.2025 e-kirjas, milles ta esmakordselt mainib kutsekvalifikatsiooni tunnustamist (dtl 47), viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2024 määrusele nr 3-24-2115, milles on selgitatud, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks tuleb avaldus esitada HTM-le (p 13). Seega oli vastav teave, kelle poole tuleks pöörduda, kaebajal juba siis olemas. Haridus- ja Noorteameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaasa kaebaja eesmärgile, et tema kutsekvalifikatsiooni tunnustataks. Kaebaja on 15.10.2025 seisukohas sidunud HTM-i ülesandeks oleva kutsekvalifikatsiooni tunnustamise keskuse poolt välisriigi kõrgharidust tõendavate kvalifikatsioonide hindamisega. Tegemist on kahe erineva menetlusega. Sealjuures on Haridus- ja Noorteameti hinnang informatiivne ja nõuandev tõend või menetlustoiming õppeasutusele või tööandjale ega ole suunatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele. Vastustaja ning ENIC/NARIC Keskuse pädevuses ongi üksnes hariduskvalifikatsiooni hindamine. Seetõttu ei pidanudki vastustaja kodulehel olema kaht erinevat vormi ning vastustajal ei pidanud tekkima kahtlust, et kaebaja soovib mõne muu menetluse algatamist. Kuigi kaebaja on kinnitanud, et ta ei soovinud 15.05.2025 taotlust esitades enda välisriigis omandatud hariduskvalifikatsiooni hindamist, tuleks kaebaja hariduskvalifikatsiooni hindamiseks kohustamise nõue selle esitamise korral tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebaja õigus haridusele ja töökoha valikule (PS §-d 37 ja 29) on põhiõigused. Samas on kaebaja esitanud taotluse välisriigi hariduskvalifikatsiooni tunnustamiseks töökohale kandideerimise eesmärgil juba 18.04.2025 ning vastustaja on taotluse lahendanud 16.05.2025 hinnanguga nr 7-1/24/837-2. Olukorras, kus kaebaja on juba saanud oma taotlusele vastuse, on kaebaja õiguste üksnes väheintensiivseks riiveks see, kui vastustaja ei vaata samadel asjaoludel esitatud samasugust taotlust uuesti läbi. Kaebaja taotles 15.05.2025 sama haridusdokumendi kohta hinnangu andmist (dtl 7 ja 66) ning mõlemal juhul on sama ka hinnangu saamise eesmärk – töökohale kandideerimine (dtl 8 ja 67). 15.05.2025 taotlus ega ekiri, millega see saadeti (dtl 50) ei sisalda ühtegi uut asjaolu, mis pidanuks tekitama vastustajas kahtluse, et tegemist on varasemast erineva taotlusega või esineb menetluse uuendamise alus. Eeltoodust tulenevalt puuduksid sellisel nõudel eduväljavaated. Kaebaja taotlus haridusandmete registrisse kandmiseks on samuti korduv taotlus, kuna kaebaja esitas samadel asjaoludel samasuguse taotluse juba 18.04.2024 (dtl 67). See nõue tuleb juba ülaltoodud põhjendustel tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Lisaks ei ole haridusandmete registrisse kandmise eelduseks mitte kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, vaid hariduskvalifikatsiooni hindamine. Hindamise taotlusele on kaebaja juba vastuse saanud ning 16.05.2024 hinnang on haridusandmete registrisse kandmise menetluses eelhaldusaktiks. Eeltoodut analüüsis halduskohus 09.07.2025 otsuses nr 3-24-2114 sealjuures Haridus- ja Noorteameti selgitustest lähtuvalt, leides, et hinnang ja andmebaasi kandmine on kaks eraldi, kuid ajaliselt järgnevat menetlustoimingut. Infosüsteemi andmete kandmise menetluses ei hinnata enam välisriigis välja antud kvalifikatsioone. Isikul on õigus taotleda vastustajalt määruse nr 89 kohast hinnangut ning seejärel selle hinnangu EHIS-esse kandmist. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud 16.05.2024 hinnangut, mis on andmete infosüsteemi kandmise eelhaldusaktiks, ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada ja EHIS-esse andmete kandmise nõue tuleb tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus tagastab kaebuse seega tervikuna. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada taotlus kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele. Ka alates 01.09.2025 jõustunud alusharidusseaduse § 29 lg 9 kohaselt on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise pädevaks asutuseks HTM.

3-25-2998 lg 1), kes on kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2024 määrus nr 3-24-2116, p 13; 01.10.2024 määrus nr 3-24-2115, p 13). Kaebaja on esitanud 15.05.2025 taotluse (dtl 6˗8) Eesti ENIC/NARIC Keskusele. Määruse nr 89 § 5 lg 1 kohaselt on Eesti ENIC/NARIC Keskus (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus) Haridus- ja Noorteameti struktuuriüksus, mis on pädev asutus kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks (hariduskvalifikatsiooni tunnustamine). Haridus- ja Noorteamet ei ole pädev asutus kaebaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eesmärgil esitatud taotluse lahendamiseks ega osale selles menetluses (v.a HTM-i poolt kaasamisel). Seda on kaebajale selgitatud ka vastustaja 01.07.2025 vastuses (dtl 52) ja 29.07.2025 vastuses (dtl 43˗44). Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ei ole seotud kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamisega, nagu leiab ekslikult kaebaja. Tegemist on erinevate menetlustega. ENIC/NARIC Keskuse poolt antav hinnang on õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle juures soovib taotleja tööle asuda, informatiivne ja nõuandev (määruse nr 89 § 8 lg 3) ning see ei ole suunatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele (s.o HTM-le). Kuna ENIC/NARIC Keskusel on pädevus hariduskvalifikatsiooni tunnustamiseks, on vastustaja kodulehel üleval vorm välisriigi hariduskvalifikatsiooni hindamise taotluse esitamiseks ning vastustaja ei pidanud selle vormi esitamisel hakkama välja selgitama, kas kaebaja eesmärk oli mõne muu menetluse algatamine. Eelneva põhjal puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ENIC/NARIC Keskuselt ning Haridus- ja Noorteametilt. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus vastustaja kohustamiseks tunnustada kaebajale välisriigis antud kutsekvalifikatsiooni ning halduskohus tagastas õigesti selle kaebuse nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.