Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtul tuleb seega menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuvastada, kas kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks või mitte. 25.01.2016.a kostja vastuses on kostja võtnud hagi õigeks ja tunnistanud tema vastu hagiavalduses esitatud nõuet. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et hageja oleks kostjat kohtueelselt nõudest teavitanud ning kostja oleks nõude täitmisest kõrvale hoidnud või nõudele põhjendamatult vastu vaielnud. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust nõude esitamiseks, mistõttu menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ebaõiglane ja vastuolus TsMS § 168 lg-ga 6. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Kuna kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist ei nähtu ka tsiviilasja toimikust, asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole tekkinud menetluskulusid, mida saaks hagejalt välja mõista. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.