Innopolis Insenerid OÜ kaebus tühistada Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes “Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935) 18.08.2025 vastu võetud otsused: KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine;
KIRDE
PROJEKT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine; KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja kvalifitseerimine; KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine, ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.09.2025 otsus vaidlustusasjas nr 196-25/285935
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Innopolis Insenerid OÜ, lepinguline esindaja v.adv Mart Parind Vastustaja (hankija) – Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, volitatud esindaja Janika Pajula Kolmas isik – KIRDE PROJEKT OÜ, volitatud esindaja v.adv Rait Sarjas
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata Innopolis Insenerid OÜ 03.11.2025 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud Tõnu Roosaare 28.10.2025 e-kiri.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt KIRDE PROJEKT OÜ kasuks välja viimase kantud menetluskulud summas 900 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 27.11.2025) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
3-25-3227
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20.06.2025 alustas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenr 285935, edaspidi Hange). Pakkumusi hinnati üksnes maksumuse alusel.
2.Pakkumuse esitasid kolm pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi): Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi kaebaja) – pakkumuse maksumus 178 910 eurot KM-ta; KIRDE PROJEKT OÜ (edaspidi kolmas isik) – 145 725 eurot KM-ta; ühispakkujad One Architects Oy Eesti filiaal ja One Architects Oy – 315 840 eurot KM-ta.
3.18.08.2025 teavitas PERH Innopolis Insenerid OÜ-d järgmistest otsustest: 1) tunnistada kõik pakkumused vastavaks; 2) tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus; 3) kvalifitseerida kolmas isik kui edukas pakkuja; 4) jätta kolmas isik kui edukas pakkuja kõrvaldamata.
4.28.08.2025 esitas Innopolis Insenerid OÜ riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise, samuti kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste peale (vaidlustusasi nr 196-25/285935).
5.23.09.2025 tegi VAKO otsuse nr 196-25/285935, millega jättis vaidlustuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. VAKO seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Hankija on riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-le 1 vastavalt piisavalt kontrollinud riigihangete alusdokumentide (edaspidi RHAD) kooseisus olevate Vastavustingimuste „Projekteerimise projektijuhi“ (edaspidi ka Projektijuhi tingimus) pakkuja spetsialistile esitatud töökogemuse nõude täitmist ja leidnud õigesti, et kolmanda isiku pakkumus vastab selles osas RHAD-le. 2) Pakkumuse vastavuse tõendamiseks projektijuhi tingimuse töökogemuse nõudele tuli pakkujatel esitada pakkumuses spetsialisti CV (RHAD-ist nähtuvalt Vormil 1) ja X. X kohta on selline CV kolmanda isiku pakkumuses ka esitatud. CV-s on töökogemuse tabelis märgitud kõik RHAD-is nõutavad andmed, sh ettevõtte nimi, töötamise periood ning ka amet. CV-s toodud töötamise periood (10.12.2012- käesoleva ajani) täidab Projektijuhi tingimuses nõutava 5-aastase perioodi. Töökogemuse nõude täitmiseks pidid pakkujad esitama projektijuhi CV-s vastavad andmed tööandja (ettevõtte), töötamise perioodi ja ameti kohta ning hankija ei ole nõudnud nõude täimise tõendamist kuidagi rangemalt, nt projektides osalemisega, töölepingutega või tööaja arvestusega vms. Pakkumuse vastavuse kontroll projektijuhi tingimuses esitatud töökogemuse nõudele on hankija poolt CV-s nõutud andmete alusel võimalik ja kui vaidlustaja arvates oleks pakkujad pidanud vastavustingimusele (projektijuhi töökogemuse nõudele selles) vastavust tõendama kuidagi teismoodi kui see on sätestatud RHAD-is, tulnuks RHAD õigeaegselt vaidlustada.
6.Innopolis Insenerid OÜ esitas 03.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: tühistada PERH riigihankes “Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935) 18.08.2025 vastu võetud otsused: KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine; KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine; KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja kvalifitseerimine; KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine; ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.09.2025 otsus vaidlustusasjas nr 196-25/285935.
2(9)
3-25-3227
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Innopolis Insenerid OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Nii PERH kui VAKO on ekslikult leidnud, et kolmanda isiku pakkumus vastab vastavustingimusele „Projekteerimise projektijuht“, mis sätestab: „Vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Hanketeate eRHRis avaldamise kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2 suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemus meeskonnas projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi projekteerimistööd.“ Kolmanda isiku projektijuht X. X täidab ära vaid esimese kolmest eelnimetatud alamnõudest (kutsenõue), ülejäänud kaks alamnõuet (töökogemus ja referentsprojekt) on täitmata. 2) Lisaks eelmainitud sisulisele veale on nii PERH kui VAKO rikkunud menetlusõigust. PERH on oma hinnangu kujundamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ja jäänud kontrollitoimingutes formaalseks, ehkki pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline. VAKO on seda lubamatult aktsepteerinud. VAKO ise on arvesse võtnud hilinenult esitatud tõendeid ja kinnitusi. Vastustaja on ise kinnitanud, et ei pidanud vajalikuks küsida kolmandalt isikult selgitusi ega täiendavaid tõendeid spetsialisti töökogemuse tõendamiseks ega spetsialisti tegutsemise osas viidatud referentsobjektil projektijuhina. VAKO, kiites sellise teguviisi heaks, on RHS-i sisustanud contra legem ehk vastuolus seadusandja tahtega. 3) X. Xi CV-s on märgitud, et ta on „10.12.2012-käesoleva ajani“ töötanud kolmanda isiku juures kui „projektijuht, insener-konstruktor“. Seega on pika ajavahemiku kohta nimetatud mitut erinevat ametikohta. Mõistlik ja hoolas hankija peaks RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt uurima, mis ajal isik täitnud millist positsiooni või kas pakkuja väide on tõesti see, et kõik need u 12,5 aastat on isik täitnud korraga mitut ametipositsiooni. Ka on elementaarne uurida, kas töötajal on olnud pikemaid eemal olemisi töölt, mil ta tegelikult ei saanud töökogemust koguda. PERHi meelevaldne ja kontrollimata eeldus on, et kuna 2012. aastast on 2025. aastaks möödunud rohkem kui viis aastat, siis küllap on täidetud ka viieaastase töökogemuse nõue, on õpikunäide formaalsest kontrollist. Kohatud on PERHi viited Majandustegevuse registrile (MTR) ja äriregistrile kui allikatele, kust saavat teavet isiku töökogemuse kohta. MTR ei sisalda teavet isikute töökogemuse kohta. PERH ei ole senini viidanud ka konkreetsetele kannetele, millest ta väidetavalt lähtus. Veelgi meelevaldsem on teha mingeid järeldusi tõigast, et äriregistris leidub X. Xi FIE, mis tegutseb „inseneritegevuste valdkonnas“. Pelgalt see fakt ei tähenda, et X. Xil oleks vähemalt viieaastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Kutsetunnistus ei asenda tõendamiskohustust, et isikul on faktiliselt omandatud ja kontrollitav töökogemus projekteerimise projektijuhina. Mitte ükski X. Xi kutsetunnistustest ei saa ka sisuliselt tõendada töökogemust projekteerimise projektijuhina, kuna mitte ükski tema kehtivatest kutsetest ei ole kompetentsiga „projekteerimise juhtimine“. 4) Kolmanda isiku projektijuht ei täida vastavustingimuse „Projekteerimise projektijuht“ kahte alamtingimust kolmest. Täitmata nõuded on: minimaalselt viieaastase töökogemuse nõue projekteerimise projektijuhina; minimaalselt ühe sarnase projekteerimistöö juhtimise kogemus. X. Xil ei ole nõutavat töökogemust ega referentsprojekti põhjusel, et vajaliku kutsekompetentsi puudumise tõttu ei ole ta saanud asjaomaseid töid teostada, vähemalt mitte 3(9)
3-25-3227 õiguspäraselt. Ka Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) on leidnud, et ükski X. Xi kutsetest „ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Põhjuseks asjaolu, et konkreetsetel kutsetunnistustel puudub kompetents „projekteerimise juhtimine“. Niisamuti ei ole õige PERHi lihtsustatud lähenemine, et 8. taseme kutse katab kõik 7. taseme kutse kompetentsid. Juba loogiliselt võttes ei kata inseneride koolitamine projekteerimise juhtimist. Seega, 8. tase on kutsepüramiidis küll 7. tasemest kõrgemal, kuid kompetentse tuleb eristada sellegipoolest. EELi vastusest nähtub veel seegi, et „kõikide kutsete väljastamisel on üheks kutse saamise eelduseks nõutavas mahus töökogemuse olemasolu taotletavas kompetentsis (taotletaval ametialal)“. Seega on vildakas PERHi üldistus, et kutsete andmisel kontrollitakse ka eelnevat töökogemust. Kontrollitakse tõesti, aga üksnes osas, mis puudutab konkreetset kompetentsi, mis kutsetunnistusele läheb. Nii ei tähenda X. Xi kogemus inseneride koolitamisel seda, et tal on kogemus projekteerimise juhtimisel või et EEL on seda kontrollinud. Ei ole tõendatud, et X. X oleks tegutsenud projekteerimise projektijuhina, seda nii üldise viieaastase töökogemuse kui ka konkreetse referentsprojekti puhul. Alternatiivselt, isegi, kui X. X de facto on selles rollis tegutsenud, siis on tegu õigusvastaselt omandatud kogemusega, mida ei saa arvesse võtta. 5) Nõustuda ei saa VAKO lähenemisega, et kui hankija ei ole RHAD-s kehtestanud nõuet, et projekteerimise projektijuhi töökogemus peab olema omandatud sellise kutsega töötades, mille üks kompetentsidest on „projekteerimise juhtimine“, siis hankijal puudub kohustus hinnata isiku kvalifikatsiooni nimetatud kompetentsi kaudu. Selline tõlgendus on liialt grammatiline. Sisuliselt on VAKO leidnud, et kui hanke alusdokumendid sõnaselgelt ei ütle, et varasem töökogemus peab olema saadud õiguspäraselt, siis kõlbab igasugune, ka õigusakte rikkudes saadud kogemus. Projekteerimise valdkonnas tegutsevad professionaalid ei saa tõsija ausameelse lähenemise korral mõista projekteerimise juhtimise kogemust nõudvat tingimust moel, et see aktsepteerib ka töid, mis on teostatud ilma pädevust andva kutseta (kompetentsita). 6) Selgelt menetlusõigust rikkuv on VAKO argumentatsioon otsuse p 9.3.2 teises lõigus. VAKO on seal märkinud, et isegi, kui PERH pidanuks kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi ja tõendeid küsima, siis viimase poolt vaidlustusmenetluses esitatud kinnitused ja loetelu täidetud lepingutest ikkagi näitavad X. Xil nõutava töökogemuse olemasolu. Pakkumus peab vastama hanketingimustele juba pakkumuse esitamise/avamise ajal, mitte saama mittevastavast vastavaks vaidlustus- või kohtumenetluses. Teiseks ei ole pakkumuse sisuline muutmine, sh täiendamine, pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva lubatud.
8.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et kolmanda isiku projektijuhil on olemas RHAD-s projektijuhilt nõutud kutsekvalifikatsioon – vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Kolmanda isiku projektijuhil on diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) kutsekvalifikatsioon, spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, lisakompetentsidena hoone ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti ekspertiis ja ehitise audit. Nimetatud kvalifikatsiooninõude täitmine on oluline, et isik saaks tegutseda ehitusseadustiku (EhS) mõttes riigihankes hangitavatel projekteerimistöödel nõutava pädeva isikuna (vt EhS 3. jagu, eelkõige § 22 lg 2, § 23, § 24). Poolte vahel on lühidalt kokku võttes vaidlus järgmistes küsimustes: - mil määral oli vastustajal kohustus ja õigus kolmanda isiku pakkumuse vastavust kontrollida; - kas kolmanda isiku esitatud spetsialistil on nõutav 5aastane töökogemus projektijuhina ning nõutav referentsobjekti projekteerimiskogemus projektijuhi rollis; - kas pakkuja spetsialisti varasema töökogemuse hindamisel on nõutav, et
4(9)
3-25-3227 spetsialist pidi vastama kutsekvalifikatsioonile diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), valikulisele kompetentsile „projekteerimise juhtimine“. 2) RHAD-s on kehtestatud pakkuja spetsialistile tingimused ja tingimuste vastavuse tõendamiseks nõutavate dokumentide loetelu. Kaebaja ei ole RHAD-i, sh selles pakkuja spetsialistile kehtestatud tingimusi ega tingimuste vastavuse tõendamise tingimusi vaidlustanud. Kaebaja küll väidab, et teda ei häiri RHAD-s kehtestatud vastavustingimused, mistõttu ei oleks ta oma sõnul pidanud RHAD-i ka vaidlustama. Samas, kui RHAD-s kehtestatud nõuded ei võimalda kaebaja hinnangul vastustajal piisavat kontrolli teostada, siis oleks kaebaja pidanud justnimelt RHAD-i vaidlustama. Praegusel juhul on vastustaja RHADs pidanud piisavaks pakkuja spetsialisti töökogemuse ja referentsobjekti projektijuhi rollis projekteerimiskogemuse vastavuse tõendamist pakkujate esitatavaid CV-sid. Mitte ühestki RHS sättest ei tulene hankijale keeldu sellist tingimust kehtestada, samuti ei näe õigusaktid ette kohustust vastavaid asjaolusid konkreetsete tõenditega tõendada. Tegemist on hankija õigusega määrata kindlaks vastavustingimused ja nende täitmise tõendamise tingimused. Seega, kui kolmas isik esitas kooskõlas RHAD-s nõutuga spetsialisti töökogemuse tõendamiseks spetsialisti CV koos kõigi nõutavate andmetega ja vastustajal ei tekkinud kahtlusi andmete tõele vastavuse osas, ei pidanud ta hakkama teostama täiendavat kontrolli, kolmandalt isikult selgitusi küsides. Vastustaja ei nõustu, et ta oleks pidanud küsima kolmandalt isikult selgitusi kolmanda isiku spetsialist töökohustuste täitmise proportsioonide osas, st millises ulatuses on spetsialist täitnud projektijuhi ja millises ulatuses insenerkonstruktori tööülesandeid. VAKO on õigesti leidnud, et ükski õigusakt ei keela isikul ühel töökohal täita mitmeid tööülesandeid. Kuskilt jooksevad pakkumuse vastavuse kontrollimise piirid ning ülemäärase kontrolli teostamine ei ole lubatud. Isegi, kui kaebajaga nõustudes (vastustaja ei nõustu kaebajaga) oleks vastustajal kohustus küsida kolmanda isiku spetsialisti tööülesannete proportsioonide kohta selgitusi, siis järgmiseks võiks teoreetiliselt tõstatada küsimuse sellest, kas spetsialist on ikka töölepingut nõuetekohaselt täitnud ja üldse tööd teinud või on ta tööajast muude asjadega tegelenud. Ilmselgelt sellise kontrolli teostamine hankemenetluses hankija kohustuste ja ka õiguste hulka ei kuulu. 3) Vastustaja on vaidlustusmenetluses selgitanud ja tõendanud, et pakkuja spetsialistile kehtestatud nõuded olid kolmanda isiku esitatud projektijuhi puhul täidetud. Ka VAKO on tingimuste täitmist kontrollinud ja lugenud vaidlustaja poolt teostatud kontrollitoimingud asjakohaseks ja piisavaks. õigusaktid ei näe ette, et ehitustööde projekteerimist ei tohi juhtida ilma asjaomase kutsekompetentsita isik. VAKO on oma otsuses asjakohaselt selgitanud, et kaebaja vastavad seisukohad on väärad ning EhS § 23 lg 2 ls 1 ja lg -st 5, § 24 lg-st 1 ja lg 2 p 2 koosmõjust kaebaja poolt väidetavat keeldu tegelikult ei tulene. Lisaks, HKMS § 268 lg-st 4 tulenevalt ei saa RHAD-s kehtestatud õigusvastast tingimust hakata muutma õiguspäraseks selle tõlgendamise teel. Kehtestatud tingimusest tuleb lähtuda sellisena nagu see on ning vaidluse korral tuleb nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil. Kohtupraktikas on rõhutatud vajadust kohelda pakkujaid võrdselt ja läbipaistvalt, keelates ettevõtja hankemenetlusest kõrvale jätta sellisel kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest. Oluline on seegi, et vastustaja sooviks ei ole olnud kehtestada riigihankes tingimust, mis on hanke eseme suhtes ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Sellega piirataks riigihankes põhjendamatult hankest huvitatud isikute ringi, mis omakorda vähendaks võimalust leida turult parim pakkumus. Riigihankes ei ole vastustaja hankinud projekteerimise juhtimise teenust, vaid projekteerimise teenust ning hankija on tuvastanud, et kolmanda isiku spetsialistil on hangitava teenuse – s.o projekteerimisteenuse pakkumiseks ja EhS mõttes pädevaks isikuks olemiseks vajalik pädevus olemas. See tähendab, et hanke eset arvestades ei oleks vastustaja poolt täiendavate võimalike pakkujate ringi piiramine olnud põhjendatud ja lubatav. 5(9)
3-25-3227
9.KIRDE PROJEKT OÜ leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Vastustaja poolt pakkumuse sisulise kontrolli teostamata jätmise etteheite puhul jääb kaebaja üldsõnaliseks. Iseenesest ei ole kaebaja poolt esile toodud teoreetilised seisukohad kaebuse punktides 14-19 valed, ent need tulnuks siduda ka konkreetse kaasusega. Praegusel juhul jäävad need aga lihtsalt kohtupraktika refereeringuks või kaebaja arutluseks. 2) Kaebuse punktidest 20-23 jääb ebaselgeks, miks tugineb kaebaja väidetele, millele VAKO on ammendavalt vastanud. VAKO on oma otsuse p-s 9.3.1. käsitlenud tööstaaži küsimust ning kaebus ei sisalda selles osas ühtegi uut argumenti. MTR registreeringut ei ole VAKO vastustaja otsuste õiguspärasust analüüsides käsitlenud ning on sellest sõltumatult jõudnud arusaamani, et vastustaja on nõuetekohaselt teostanud pakkumuste vastavuse sisulist kontrolli. X. Xi kutsekompetentsiga seonduvat on VAKO põhjalikult käsitlenud lahendi punktis 9.3.4. ning kaebus ei sisalda pakkumuse kontrollile tehtud etteheiteid käsitlevas osas uusi väiteid või selgitusi, mis võimaldaksid asuda VAKO-st erinevale seisukohale. 3) VAKO on kaebajale selgitanud ja sellega nõustub ka kolmas isik, et rahulolematuse korral vastustaja poolt seatud tingimustega oleks tulnud kaebajal vaidlustada RHAD. Jättes selle tegemata, on „mängureeglid“ kõigi, sh kaebaja jaoks lõplikult paigas. Ebaõige on aga kaebaja käsitlus sellest, et ükski X. Xile omistatud kutsetest ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina ning seda väidet ei muuda tõeseks ka kaebaja poolt viidatud EEL tegevdirektori poolt väljastatud tõend. Tõendis sisalduva teabe usaldusväärsuse on kolmas isik tõendi andja pädevuse tõttu seadnud kahtluse alla (vt kolmanda isiku 12.09.2025 VAKO-s toimunud menetluses esitatud dokumendi p 2.9.), seda kahtlust ei ole kaebaja esitatud kaebuses kõrvaldanud. Alusetu on kaebaja väide, justkui oleks VAKO jätnud kaebaja poolt esitatud tõendi tähelepanuta. VAKO on selgitanud lahendi p-s 9.3.4.1., miks ta selle tõendiga ei arvesta. Kolmas isik nõustub VAKO põhjendustega tõendi mittearvestamisel. 4) Kaebaja ei ole kaebuses kolmandale isikule mõistetavalt selgitanud, miks ei ole VAKO lahendi punktides 9.3.4.1. ja 9.3.4.2. esitatud käsitlus pädev. VAKO on osundanud diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsestandardile. Selles sisalduvas kutsekirjelduses sisaldub piirang ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele, geotehnilisele projekteerimisele (vt osa II). Projekteerimise juhtimise osas (vt osa VI) on kutsekirjelduses märgitud, et rakenduvad piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. Lisaks sisaldub kutsekirjelduses joonealune märkus, et projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. Seega tulnuks kaebajal tuua välja, et kolmanda isiku poolt pakutud projekteerimise projektijuhile rakendub mõni kutsestandardi kutsekirjelduses loetletud ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise piirangutest. Seda ei ole kaebaja teinud. Täiendavalt juhib kolmas isik jätkuvalt tähelepanu ka sellele, et kolmanda isiku pakkumuses märgitud projekteerimise projektijuhil on ka volitatud ehitusinsener, tase 8 kutse. Nimetud kutse annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel projekteerimise juhtimise alal ilma tehniliste piiranguteta. Kolmas isik nõustub VAKO-ga selles, et esiteks ei tulenenud RHAD-st nõuet, et projekteerimise projektijuhil peaks olema projekteerimise juhtimise lisakompetents ning teiseks, et X. Xil oli olemas ka vajalik pädevus projekteerimise juhtimiseks. 5) Kuna X. Xi poolt kogemus projekteerimise juhtimisel ei saa olla omandatud ebaseaduslikult, tulenevalt X. Xi kutse(te)st, on kogu vastav käsitlus ainetu. VAKO ei ole hinnanud kolmanda isiku pakkumust RHAD-ga vastavaks kolmanda isiku poolt esitatud täiendava nimekirja alusel , vaid VAKO on põhjendatult lugenud RHAD-le vastavaks esitatud 6(9)
3-25-3227 pakkumuse. Samuti ei ole kolmas isik kohtumenetluses oma pakkumust muutnud ja sellisena ei ole seda loetelu käsitlenud ka VAKO. Tegemist oli näitliku nimekirjaga tõendamaks, et kui vastustaja hankijana oleks pöördunud X. Xi töökogemust puudutava selgituse nõudega kolmanda isiku poole, oleks tulemus olnud sama. Selle väitega ei võta aga ei kolmas isik ega ka VAKO õigeks etteheidet, et X. Xi töökogemus ei oleks olnud pakkumuses sisalduva teabe kohaselt piisavalt tõendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja esitas 03.11.2025 menetlusdokumendi lisana elektriinseneri pädevustunnistusi väljastava Kiwa Estonia OÜ tegevjuhi Tõnu Roosaare 28.10.2025 e-kirja, milles viimane selgitab, et 7. kutsetaseme diplomeeritud inseneri ametialane pädevus „sõltub tema spetsialiseerumisest ja valitavate kompetentside hulgast“. Kaebaja põhjendas tõendi esitamist sellega, et on kaebuses läbivalt väitnud, et Kutsekoja kureeritavas süsteemis peab isikul teatava kutsealase pädevuse olemasoluks olema mitte vaid teatav üldine kutse nagu nt „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, vaid ka asjaomane spetsialiseerumine ja kompetents. Seda kinnitabki kaebaja hinnangul täiendavalt Kiwa Estonia tegevjuht. Vastustaja ja kolmas isik leiavad 06.11.2025 menetlusdokumentides, et kaebaja esitatud tõend on esitatud hilinenult ning käesoleva haldusasja lahendamisel asjassepuutumatu. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega. Halduskohtu 15.10.2025 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt võisid menetlusosalised esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 29.10.2025 ning vastata teise poole avaldustele ja seisukohtadele, sealhulgas esitada menetluskulu dokumente kuni 06.11.2025. Uue tõendi esitamine peale 29.10.2025 polnud seega lubatud (vt ka HKMS § 51 lg 3). Hilinenult esitatud tõendit menetleb kohus juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks on mõjuv põhjus. Kaebaja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oleks olnud mõjuv põhjus, ka viivitaks uue tõendi vastuvõtmine asja menetlemist, kuna hankeasjas tuleb otsus kuulutada 45 päeva jooksul ning täiendavat seisukohtade esitamise aega tõendiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks ei ole võimalik määrata. Kohtu hinnangul tuleb tõendi vastuvõtmisest keelduda ka seetõttu, et see on asjakohatu, puudutades hoopis elektriinseneeria valdkonda ning see ei oma seost käesoleva vaidluse esemega, kus relevantne on RHAD-i sisustamise ehitusinseneeria valdkonnas. Seega jääb vastav tõend asja juurde võtmata.
11.Vastavustingimuste „Projekteerimise projektijuhi“ nõudena on sätestatud: „Vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Vähemalt 5aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Hanketeate eRHRis avaldamise kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2 suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemust meeskonnas projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi projekteerimistööd.“. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku esitatud projekteerimise projektijuht ei vasta töökogemuse ja referentstöö nõude osas RHAD-le.
12.Kohus kaebaja väidetega ei nõustu jagades VAKO, hankija ja kolmanda isiku seisukohti.
13.Vastavustingimuste kohaselt tuli pakkujal pakkumuses esitada projekteerimise projektijuhi kehtiva kutsetunnistuse koopia või samaväärse dokumendi (vabas vormis dokument), samuti spetsialisti CV (Dokumendi vorm / Vorm 1_projekteerimise projektijuht.docx). Kui vastutava spetsialisti tööandjaks on pakkujaga mitteseotud isik (isik ei 7(9)
3-25-3227 ole pakkuja töötaja), tuli lisada vastutava spetsialisti tööandja kinnitus, et tööandja on teadlik vastutava spetsialisti osalemisest riigihankes ning et tema töökoormus võimaldab tal täita riigihanke hankelepingust tulenevaid kohustusi. (vabas vormis dokument). Vaidlust ei ole selles, et kõik RHAD-s nõutud dokumendid on kolmas isik ettenähtud nõuetele vastavalt täidetuna pakkumuses esitanud. Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkumuse vastavuse kontroll Projektijuhi tingimuses esitatud töökogemuse nõude osas tuli hankijal täita RHAD-s nõutud andmete (eelkõige CV) alusel ning hankija ei pidanud asuma küsima muid andmeid, mida RHAD-s ei nõutud. Täiendavat kontrolli oleks olnud põhjust läbi viia siis, kui esitatud andmed oleksid puudustega või oleks alus kahelda nende tõele vastavuses. Kohtule nähtuvalt ei pidanud hankijal vastavat kahtlust tekkima. Kohus jagab VAKO seisukohta, et ükski õigusakt ei keela isikul ühel töökohal täita mitmeid tööülesandeid ning hankija ei pidanud asuma välja selgitama, millises ulatuses on spetsialist täitnud projektijuhi ja millises ulatuses insener-konstruktori tööülesandeid, olukorras, kus CV-st oli näha, et töökogemuse pikkuse nõue on piisava ajavaruga täidetud. VAKO-ga tuleb nõustuda ka selles, et CV-s esitatud amet hõlmab ka projektijuhi ametit, st isik pidi tööülesannete täitmiseks ka projekte juhtima.
14.Küsimusele, kas lisakompetentsi (projekteerimise juhtimine) nõude saab tuletada töökogemuse nõudest (Vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina), tuleb vastata eitavalt. Kohus nõustub VAKO, vastustaja ja kolmanda isiku põhjendustega, et hankija ei ole kehtestanud RHAD-is nõuet, et projektijuhi töökogemus peab olema omandatud sellise kutsega töötades, mille kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise juhtimise lisakompetentsi. Hankija ei tohi pakkumuste hindamisel anda RHAD-le üksikule nõudele sellist sisu, mis läheb vastuollu mõne teise RHAD nõudega. Kaebaja toodud tõlgendus muudaks RHAD Vastavustingimuste esimese lause sõnastust viisil, et ühe alternatiivina esitatud lisakompetents „projekteerimise juhtimine“ ei oleks enam alternatiivne, vaid obligatoorne nõue. Selliselt oleks RHAD-le antud tõlgendus, mis oleks pakkujatele üllatuslik ning viiks vastuoluni RHS üldpõhimõtetega ‒ rikutud oleks läbipaistvuse ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Kaebaja hinnang, et RHAD-s esitatud kutsenõuded on projekteerimise õiguspäraseks juhtimiseks tegelikult ebapiisavad (kaebuse p 26), tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebajal pole õigust nõuda tema enda arusaamist toetava RHAD kehtestamist. Kaebaja ei saa hankijale dikteerida, milline peaks olema RHAD konkreetne sõnastus, ka on õige VAKO tähelepanek, et see vaidlus tulnuks maha pidada varem ‒ hanketingimuste vaidlustamise raames. Sealjuures kaebaja ise möönab, et projekteerimise juhtimine ei kuulu EhS §-s 24 toodud „teatud tegevusalade“ hulka, mille osas EhS § 23 lg 5 ja § 24 otsesõnu nõuavad kindlat kutsetunnistust (kaebuse p 29). VAKO on seega õiguspäraselt asunud seisukohale, et kuigi X. Xil puudub eraldi „projekteerimise juhtimise“ lisakompetents vastava kutsestandardi järgi, on X. Xil olemasoleva kutsekvalifikatsiooniga õigus EhS-i järgi tegutseda projekteerimistööde teostamisel vastutava spetsialistina, milline õigus hõlmab ka õigust juhtida projekteerimisprotsessi, mistõttu ei takistanud EhS ka sisuliselt omandada olemasolevate kvalifikatsioonide (kutsete) raames töötades projekteerimise juhtimise töökogemust. Kaebaja on VAKO menetluses toetunud EEL tegevdirektor T. Rubeni seisukohale (dtl 99-100), mille kohaselt kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Viidatud seisukoht ei anna hankijale alust jätta vastavaks tunnistamata pakkumus, mis vastab hankija kehtestatud RHADle. See ei võimalda ka kõrvale lükata kogemust, mis on reaalselt olemas ja nõuetekohaselt tõendatud. Sellisel juhul oleks sobivaks lahenduseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ning uue RHAD-i koostamine. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija kaalutlusotsus.
8(9)
3-25-3227
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et VAKO on arvestanud lubamatuid tõendeid. Vaidlustusmenetluses on esitatud SA Narva Haigla kinnitus, et KIRDE PROJEKT OÜ on koostanud Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise põhiprojekti täies mahus ning et X. X oli nimetatud töö projektijuht (dtl 50). Tegemist pole olukorraga, kus pakkumus oleks muudetud nõuetele vastavaks vaidlustus- või kohtumenetluses, sest tegemist on andmete küsimisega, mida RHAD ette ei näinud, vaid kogutud andmed kinnitasid täiendavalt pakkumuse vastavust RHAD-le. Tegemist polnud ka pakkumuse sisulise muutmisega, sest kolmanda isiku pakkumuse vastavus RHAD-le oli tuvastatud juba varem esitatud dokumentide alusel. Ühest küljest leiab kaebaja, et vastustaja peaks tegema „sisulist kontrolli“ ja küsima täiendavaid andmeid, mida RHAD ei nõudnud, ning, kui hankija seda on teinud, leiab kaebaja, et tegemist on menetluslike õiguste rikkumisega ning kogutud andmeid, mis kinnitavad pakkumuse koosseisus esitatud andmete õigsust, ei tohiks arvesse võtta. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine vastuoluline ja kaebaja etteheited põhjendamatud. Kohtule nähtuvalt väljatoodud referentsobjekti ‒ Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise projekteerimine ‒ osas kaebajal (kohtumenetluses )sisulised vastuväited puuduvad.
16.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb Innopolis Insenerid OÜ-l kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud. Kolmas isik taotleb 06.11.2025 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude hüvitamist summas 900 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud põhjendatud maksumusega. Hankija ei ole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad hankija võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.