Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.jaanuaril 2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-25-3227
Haldusasi
Innopolis Insenerid OÜ kaebus tühistada Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes “Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935) 18.08.2025 vastu võetud KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise, pakkumuse edukaks tunnistamise, KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsused ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.09.2025 otsus vaidlustusasjas nr 196-25/285935 Kaebaja (apellant) – Innopolis Insenerid OÜ, lepinguline esindaja v-adv Mart Parind Vastustaja – Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, volitatud esindaja Janika Pajula Kolmas isik – KIRDE PROJEKT OÜ, lepinguline esindaja v-adv Rait Sarjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Innopolis Insenerid OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Avalikul kohtuistungil 05.01.2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta Innopolis Insenerid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 otsus muutmata.
2.Mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt KIRDE PROJEKT OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 630 eurot. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt 26.01.2026. Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).
3-25-3227
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20.06.2025 alustas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka PERH, hankija või vastustaja) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (riigihangete registri viitenumber 285935). Riigihanke alusdokumentides (RHAD) pakkumuse vastavustingimuste hulgas nõudis hankija mh (vastavustingimus nr 3), et pakkujal peab olema hankelepingu täitmiseks vähemalt järgmisele kolmele nõudele vastav projekteerimise projektijuht: Vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Hanketeate eRHRis avaldamise kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2 suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemust meeskonnas projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi projekteerimistööd. Vastavustingimusele vastavuse tõendamiseks pidi pakkuja esitama isiku kehtiva kutsetunnistuse koopia või samaväärse dokumendi, hankija etteantud vormil isiku CV ja kui isik ei ole pakkuja töötaja, siis tema tööandja kinnituse.
2.Riigihankes esitati kolm pakkumust, sh esitasid pakkumuse Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi ka kaebaja) ja KIRDE PROJEKT OÜ (edaspidi ka kolmas isik). 18.08.2025 teavitas PERH Innopolis Insenerid OÜ-d järgmistest otsustest: 1) tunnistada kõik pakkumused vastavaks; 2) tunnistada edukaks KIRDE PROJEKT OÜ pakkumus; 3) kvalifitseerida KIRDE PROJEKT OÜ kui edukas pakkuja; 4) jätta KIRDE PROJEKT OÜ kui edukas pakkuja kõrvaldamata.
3.Innopolis Insenerid OÜ esitas 28.08.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo) vaidlustuse KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise, KIRDE PROJEKT OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste peale. VaKo jättis 23.09.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 196-25/285935 vaidlustuse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Hankija on kolmanda isiku spetsialisti kohta esitatud andmeid piisavalt kontrollinud ja leidnud õigesti, et pakkumus vastab selles osas RHAD-le. Pakkumuses on esitatud nõutud vormile vastav CV, kus töökogemuse tabelis on esitatud kõik nõutavad andmed, sh ettevõtte nimi, töötamise periood ja amet. Töötamise periood (10.12.2012 – käesoleva ajani) täidab nõutava 5-aastase perioodi. Hankija ei ole nõudnud tingimuse täitmise tõendamist kuidagi rangemalt, sh projektides osalemisega. Ametina on märgitud projektijuht, insener-konstruktor, vastav lahter tuli pakkujal täita omal äranägemisel vastavust tõendaval viisil ja kusagilt ei tulene, et isik ei võiks täita ühel töökohal mitmeid erinevaid ülesandeid. Esitatud amet hõlmab igal juhul ka projektijuhi ametit, st isik pidi ka projekte juhtima. Puudub kahtlus, et tegemist oleks projektijuhtimisega mingis muus valdkonnas kui projekteerimine, seda ei väida ka kaebaja. Kolmanda isiku juhatuse liige on CV digitaalse allkirjastamisega töökogemust sisuliselt kinnitanud ning hankija võis seda usaldada ega pidanud koguma täiendavaid tõendeid. Kolmas isik on ka vaidlustusmenetluses korduvalt kinnitanud, et isik on tegutsenud projekteerimise projektijuhina. Kui kaebaja leiab, et 2(10)
3-25-3227 vastavust oleks pidanud tõendama kuidagi teisiti, ei ole ta RHAD-d õigeaegselt vaidlustanud. Õige ei ole kaebaja väide, et kuivõrd ehitusseadustiku (EhS) § 23 lg 2 1. lause ja lg 5, § 24 lg 1 ja lg 2 p 2 koosmõjust tulenevalt ei tohi ehitustööde projekteerimist juhtida ilma asjaomase kutsekompetentsita isik ja isiku kutsetunnistused ei hõlma projekteerimise juhtimise kompetentsi, siis ei saanud ta nõutud töökogemust omandada ega töökogemuse nõuet täita. Hankija ei ole kehtestanud nõuet, et projektijuhi töökogemus peab olema omandatud sellise kutsega töötades, mille kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise juhtimise lisakompetentsi, järelikult ei pidanud hankija seda ka kontrollima. Lisaks ei ole projekteerimise projektijuhtimine iseenesest EhS-s eraldi reguleeritud tegevus, mis eeldaks vastavat lisakompetentsi. EhS sätestab, et projekteerijal peab olema vastutav spetsialist, kellel on vastav kutsetunnistus ja EhS mõttes piisab selleks, kui isikul on diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) kutsetunnistus vastavas tegevusvaldkonnas (antud juhul: hoone ehitusprojekti koostamine). Kutsestandardi kohaselt on diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Isiku õigus tegutseda projekteerimistööde teostamisel vastutava spetsialistina hõlmab ka õigust juhtida projekteerimisprotsessi. Hankija on ka varasema referentsi tingimuse täitmist piisavalt kontrollinud. CV-s on varasema referentsi nõude täitmise kohta märgitud, et esitatakse töö, kus isik osales projekteerimistööde projektijuhina projekteerimise meeskonnas põhiprojekti mahus ja selleks on esitatud üks teostatud objekt (Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise projekteerimine), mille projekteeritud korruse pindala on 1259,9 m2, samuti on esitatud kõik muud RHAD-s nõutud andmed. Andmed täidavad tingimuse. 12.08.2025 pöördus hankija CV-s märgitud projekti kontaktisiku poole järelepärimisega ja sai kinnituse, et referentslepingu alusel koostati põhiprojekt täies mahus ja isik oli nimetatud töö projektijuht. Hankija võis neid andmeid usaldada. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, millest tuleneks, et antud objektile võiks tugineda sinult juhul, kui isik oleks taotlenud ehitisregistrist ehitusluba või kantud projektile „AA_Uldosa“ koostajana. RHAD ei sätesta vastavustingimust, et projektijuhi kogemus sarnase projekteerimistöö teostamisel peab olema omandatud üksnes ja ainult sellise kutsega projektijuhina töötamisest, mille kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise juhtimise lisakompetentsi, mistõttu hankija ei pidanud seda ka pakkumuse vastavuse kontrollimisel kontrollima. Kuna isikul on kutsekvalifikatsioonist tulenev pädevus ka projekteerimisprotsessi juhtimiseks, ei ole alust kahtluseks, et tema kogemus oleks omandatud õigusvastaselt.
4.Innopolis Insenerid OÜ esitas 03.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnevalt VaKo-s vaidlustatud otsuste ja VaKo 23.09.2025 otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Kolmanda isiku projektijuht täidab vaid esimese kolmest vastavustingimuse nõudest, st tal on vastav kutse. Pika perioodi kohta alates 10.12.2012 on nimetatud mitut erinevat ametikohta (projektijuht, insener-konstruktor). Hoolas hankija oleks pidanud riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-st 2 tulenevalt uurima, mis ajal isik millist positsiooni täitis, samuti kas on olnud pikemaid töölt eemalviibimisi. Hankija ei saanud ainult ajavahemiku pikkusest tuletada, et küllap on isik olnud vähemalt 5 aastat projektijuht, kontroll oli formaalne. Asjakohatud on hankija viited majandustegevuse registrile (MTR) ja tõigale, et isik on äriregistris registreeritud FIE-na. Isikul ei saa olla nõutavat töökogemust ega referentsprojekti, kuna vastava kutsekompetentsi puudumisel (kutsetunnistusel puudub kompetents „projekteerimise 3(10)
3-25-3227 juhtimine“) ei saanud ta selliseid töid õiguspäraselt teostada. Õige ei ole PERH-i lihtsustatud lähenemine, et 8. taseme kutse katab kõik 7. taseme kutse kompetentsid. Kogemus inseneride koolitamisel ei tähenda kogemust projekteerimise juhtimisel. Varasem töökogemus peab olema saadud õiguspäraselt. VaKo on lubamatult aktsepteerinud pelgalt formaalset vastavuse kontrolli ja võtnud arvesse vaidlustusmenetluses esitatud kinnitusi.
5.PERH vaidles kaebusele vastu kokkuvõttes järgmistel põhjendustel. Kaebaja ei ole RHAD-s kehtestatud vastavustingimust ega nõutavate tõendite loetelu vaidlustanud, kui ta leidis, et need ei võimalda vastavust piisavalt kontrollida. Hankija pidas töökogemuse ja referentsobjekti kontrolliks RHAD-s piisavaks pakkujate esitatavaid CV-sid. RHS-st ei tulene keeldu selliseid nõudeid kehtestada ega kohustust nõuda mingeid kindlaid tõendeid. Kui CV oli esitatud ja hankijal ei tekkinud kahtlust andmete tõele vastavuses, ei pidanud ta hakkama teostama täiendavat kontrolli. Sh ei pidanud küsima selgitusi isiku tööülesannete proportsiooni kohta, sest miski ei keela isikul täita ühel töökohal mitmeid ülesandeid. Ülemäärane kontroll ei ole lubatud. Sama hästi võiks hakata uurima, kas isik on üldse tööd teinud või tegeles tööajast ka muude asjadega. VaKo on asjakohaselt selgitanud, et õigusaktidest ei tulene keeldu juhtida projekteerimistöid ilma vastava lisakompetentsita. Kehtestatud tingimustest tuleb lähtuda, nagu need on, ja vaidluse korral tuleb tingimust tõlgendada pakkujatele vähem koormaval viisil. Hankija ei ole hankinud projekteerimise juhtimise teenust, vaid projekteerimisteenust, ja ta ei ole soovinud kehtestada ebaproportsionaalselt koormavaid tingimusi.
6.Kolmas isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata kokkuvõttes järgmistel põhjendustel. VaKo on kaebaja väidetele ammendavalt vastanud. VaKo selgitas õigesti, et esiteks ei tulenenud RHAD-st nõuet, et projekteerimise projektijuhil peaks olema projekteerimise juhtimise lisakompetents, ning teiseks, et kolmanda isiku projektijuhil oli olemas ka vajalik pädevus projekteerimise juhtimiseks. VaKo on osutanud diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsestandardile, mille kutsekirjelduses sisaldub piirang ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele (vt osa II). Projekteerimise juhtimise osas (vt osa VI) on kutsekirjelduses märgitud, et rakenduvad piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. Kaebaja ei ole välja toonud, et kolmanda isiku projektijuhile rakenduks mõni kutsestandardi kutsekirjelduses loetletud ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise piirangutest. Lisaks on projektijuhil ka volitatud ehitusinsener, tase 8 kutse, mis annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel projekteerimise juhtimise alal ilma tehniliste piiranguteta. VaKo ei ole hinnanud kolmanda isiku pakkumust RHAD-ga vastavaks kolmanda isiku poolt esitatud täiendava nimekirja alusel.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Kohtu põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Kohus jagab VaKo seisukohti. Projektijuhi vastavustingimuse kontroll tuli hankijal teha RHAD-s nõutud andmete (eelkõige CV) alusel ning hankija ei pidanud küsima muid andmeid, mida RHAD-s ei nõutud. Täiendavat kontrolli oleks olnud põhjust teha
4(10)
3-25-3227 siis, kui esitatud andmed oleksid puudustega või oleks alus kahelda nende tõele vastavuses. Ükski õigusakt ei keela isikul ühel töökohal täita mitmeid tööülesandeid ning CV-s esitatud amet hõlmab ka projektijuhi ametit. Hankija ei ole kehtestanud RHAD-s nõuet, et projektijuhi töökogemus peab olema omandatud sellise kutsega töötades, mille kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise juhtimise lisakompetentsi. Lisakompetentsi (projekteerimise juhtimine) nõuet ei saa tuletada töökogemuse nõudest (vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina). Hankija ei tohi pakkumuste hindamisel anda RHAD üksikule nõudele sellist sisu, mis läheks vastuollu mõne teise RHAD nõudega. Kaebaja toodud tõlgendus muudaks RHAD vastavustingimuse esimese lause sõnastust viisil, et ühe alternatiivina esitatud lisakompetents „projekteerimise juhtimine“ ei oleks enam alternatiivne, vaid obligatoorne nõue. Selliselt oleks RHAD-le antud tõlgendus, mis oleks pakkujatele üllatuslik ning viiks vastuoluni RHS üldpõhimõtetega. Kaebajal pole õigust nõuda tema enda arusaamist toetava RHAD kehtestamist ja ta ei ole RHAD-d ka vaidlustanud. VaKo on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kuigi isikul puudub eraldi „projekteerimise juhtimise“ lisakompetents vastava kutsestandardi järgi, on tal olemasoleva kutsekvalifikatsiooniga õigus EhS järgi tegutseda projekteerimistööde teostamisel vastutava spetsialistina. See hõlmab ka õigust juhtida projekteerimisprotsessi, mistõttu ei takistanud EhS ka sisuliselt omandada olemasolevate kvalifikatsioonide (kutsete) raames töötades projekteerimise juhtimise töökogemust. VaKo ei arvestanud lubamatuid tõendeid. Vaidlustusmenetluses esitati SA Narva Haigla kinnitus, et KIRDE PROJEKT OÜ on koostanud Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise põhiprojekti täies mahus ning hankes esitatud projektijuht oli nimetatud töö projektijuht (dtl 50). Tegemist pole olukorraga, kus pakkumus oleks muudetud nõuetele vastavaks vaidlustus- või kohtumenetluses, sest tegemist on andmete küsimisega, mida RHAD ette ei näinud, vaid kogutud andmed kinnitasid täiendavalt pakkumuse vastavust RHAD-le. Tegemist polnud ka pakkumuse sisulise muutmisega, sest kolmanda isiku pakkumuse vastavus RHAD-le oli tuvastatud juba varem esitatud dokumentide alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 27.11.2025 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Sisuliselt tugineb kaebaja eelnevalt kirjeldatud õiguslikele põhjendustele. Kaebaja etteheited halduskohtu otsusele on kokkuvõttes järgmised. Sisuliselt ei ole halduskohus tegelenud kaebaja väidete, vaid mingite muude argumentidega, kohus ei ole kaebuse sisu mõistnud. Kaebaja pole väitnud, nagu ei tohiks inimene täita tööandja juures mitut positsiooni korraga. Kaebaja väide on, et üksnes ajavahemikust ei saa järeldada, et terve ajavahemiku vältel on täidetud kindlasti mõlemat töörolli. Samuti ei saa ainult märksõnast „projektijuht“ teha järeldust, et isik pidi kindlasti ka projekte juhtima, nagu tegid VaKo ja halduskohus. Halduskohus on põhjendamatult hakanud analüüsima, kuidas kaebaja tõlgendus muudaks kutsenõuet, mille üle vaidlus puudub. Kehtiva kutse nõuet ei saa segi ajada varasema kogemuse või referentsprojekti nõudega. Esimesele tingimusele vastav kutsetunnistus ei näita,
5(10)
3-25-3227 et isikul on ka nõutav töökogemus või et tema varasem väidetav tegevus projekteerimise projektijuhina on vastanud EhS nõuetele. Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebaja väited, et VaKo on lubamatult arvestanud kolmanda isiku vaidlustusmenetluses esitatud kinnitusi ja täiendavat loetelu täidetud lepingutest, käsitledes selle asemel põhjendamatult hoopis VaKo poolt arvestatud SA Narva Haigla kinnituskirja, mida kaebaja ei vaidlustanud. Pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline. PERH on vastavust kontrollinud üksnes lähtudes kolmanda isiku kinnitustest (CV-st), mis on vastuolus RHS eelnõu seletuskirjas väljendatud seadusandja tahtega. Nii saaks riigihankest džungliseadusega „muinasjuttude võistlus“. Asjakohatu on kohtu väide, et kaebaja pidanuks RHAD vaidlustama, kuna kaebajat ei häiri mitte nõue, vaid see, kuidas on tingimuse täidetust kontrollitud, st mitte tingimuse sisu, vaid selle kohaldamise õiguspärasus. Pakkuja usaldamine pole kohane olukorras, kus lisaks kinnitusele saab küsida ja kontrollida ka sisulist tõendit. CV ei ole objektiivne tõend. Selle nõudmine RHAD-s ei võta hankijalt kohustust pakkumuse vastavust täiendavate tõendite abil sisuliselt kontrollida. VaKo-t ega halduskohut ei ole häirinud, et PERH on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistanud ilmselgelt kohatute argumentide pinnalt, nt et isik on äriregistris registreerinud FIE-na või tema nimi käib läbi MTR-ist. Kolmanda isiku projektijuhil ei saa olla nõutavat töökogemust ega referentsprojekti põhjusel, et vajaliku kutsekompetentsi puudumise tõttu ei ole ta saanud asjaomaseid töid teostada, vähemalt mitte õiguspäraselt. Isikul on järgmised kehtivad kutsed: (i)
„diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, kompetentsid: ehitise audit, ehitusprojekti ekspertiis ja hoone ehitusprojekti koostamine;
(iii)
„volitatud ehitusinsener, tase 8“; kompetents: inseneride koolitamine ja arendustöö.
Projekteerimise juhtimine ei kuulu küll EhS §-s 24 toodud „teatud tegevusalade“ hulka, mille osas EhS § 23 lg 5 ja § 24 otsesõnu nõuavad kindlat kutsetunnistust (seaduse erinormist võrsuv kutsetunnistuse nõue). EhS-st tulenevad aga järgmised nõuded: (i)
EhS § 22 lg 1 esimene lause sätestab, et ettevõtja peab olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks.
(ii)
EhS § 22 lg 2 täpsustab, et ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel ja tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonile (nn pädev isik).
(iii)
EhS § 23 lg 2 esimene lause omakorda sätestab, et isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon.
Nendest normidest tuleneb, et isegi kui mingi tegevus ei ole §-ga 24 hõlmatud, ei tähenda see, et seda võiks teha kes iganes, vaid teostaja peab olema pädev. Kutse- või pädevustunnistus võimaldab eeldada isiku vastavust kutse- või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks (EhS § 23 lg 4). Antud isiku kutsetunnistused on väljastanud Eesti Ehitusinseneride Liit, mille tegevdirektori seletuse esitas kaebaja juba VaKo-le. Seletuse kohaselt ei anna ükski isiku kutsetest õigust tegutseda projekteerimise projektijuhina, kuna puudub kompetents „projekteerimise juhtimine“. VaKo on tõendi kõrvale jätnud ja halduskohus asus ise kutsereegleid sisustama, 6(10)
3-25-3227 jõudes eksliku tulemini. Määrav on konkreetne kompetents, mitte laiem kutse. Näiteks on „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“ kutsel kokku 23 alamkompetentsi. Antud isikul olemasolevad kompetentsid nendest ei hõlma projekteerimistööde juhtimise kompetentse. Ka
8.taseme kutse ei hõlma kõiki 7. taseme kutse kompetentse.
9.Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja selles viidatud VaKo otsuse põhjendustega, täpsustades ja täiendades neid vastuseks apellatsioonkaebusele.
11.Kokkuvõttes on kaebaja vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise põhjusel, et vastustaja ei ole piisavalt kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust vastavustingimusele nr 3. Täpsemalt ei ole vastustaja kaebaja arvates kontrollinud, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud projektijuht on tegelikult töötanud viie aasta vältel projekteerimise projektijuhina (teine alatingimus), ja isikul ei saagi olla õiguspäraselt omandatud ei töökogemust ega teostatud referentsprojekti, kuna talle omistatud kutse ei hõlma projekteerimise juhtimise kompetentsi (nii teine kui kolmas alatingimus). Hindamaks kaebaja etteheidete põhjendatust, tuleb esmaselt tuvastada, mis oli vaidlusaluste RHAD vastavustingimuste sisu ja kontrolliese.
12.Hankija kohustuste ulatus pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei ole abstraktsel tasandil üheselt määratletav. Õige on kaebaja väide, et pakkumuse vastavuse kontroll RHS § 114 lg-te 1 ja 2 alusel peab olema sisuline, st põhinema hankija sisulisel veendumusel, et pakkumus vastab nõuetele. Seadus ei keela aga hankijal kujundada oma siseveendumust pakkuja kinnituste põhjal. Riigikohtu seisukoht selles küsimuses on olnud ühene: hankijal on õigus pakkuja väiteid ja kinnitusi usaldada ning kohtul ei ole pädevust sekkuda hankija kaalutlusruumi, kui hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda kinnitustega (RKHKo 19.12.2019 nr 3-19-1464, p 16; 02.09.2025 nr 3-24-2485, p 29). Kaebaja väide, et olukorras, kus kinnitused on kontrollitavad, tuleb see eeldus ümber pöörata, ei ole põhjendatud. Ainult asjaolu, et mingi teave võib olla kontrollitav ka algallikast, ei muuda pakkuja kinnitust vastavuskontrolli alusena kõlbmatuks. RHS § 114 lg-s 2 käsitletakse selgituste küsimist ja arvestamist selgelt võimaluse, mitte kohustusena. Kas pakkuja kinnitustest lähtumist saab pidada õiguspäraseks, ei sõltu mitte vastavustingimuse sisust ega objektiivse teabe olemasolust, vaid sellest, kas hankijal pidi tekkima pakkuja kinnituse õigsuses põhjendatud kahtlus. See omakorda sõltub vastavustingimuse sisust ja kontrolliesemest. Hankijal on põhjust küsida täiendavat teavet sellises olukorras ja sellise asjaolu kohta, mille puhul tal on kahtlus, et pakkuja väide on vale, või kus kinnitus on liiga üldine ja täiendav või täpsem teave võiks vaatamata kinnituse põhimõttelisele tõelevastavusele viia pakkumuse tagasilükkamiseni.
13.Kaebaja esimene sisuline väide on, et vastavustingimuse nr 3 teise alatingimuse puhul ei ole kolmanda isiku pakkumuse vastavust piisavalt kontrollitud, kuna hankija ei veendunud sisuliselt, et pakkumuses nimetatud spetsialist tegelikult töötas vähemalt viie aasta vältel projekteerimise projektijuhina. Halduskohus leidis, et vastustajal oli alus tuvastada see kinnituse alusel, et isik on alates 10.12.2012 kuni pakkumuse esitamiseni olnud pakkuja juures projektijuht, insener-konstruktor, kuna töökogemuse nõue oli täidetud piisava ajavaruga ja ametinimetuse kohaselt pidi isik ka projekte juhtima. Kuigi halduskohtu otsusele saab ette heita, et täpselt ei selgu, millise tähtsuse omistas halduskohus eeldusele, et isik pidi ka projekte juhtima, nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et isiku töökogemus 7(10)
3-25-3227 oli vastavustingimuse täitmiseks piisavalt pikk. Pakkumuse sõnastusest tuleneb, et alates 10.12.2012 on isik täitnud projektijuhi ja insener-konstruktori ülesandeid. Sõnastust saab kohtu hinnangul mõista nii, et nimetatud ülesandeid või rolle on isik täitnud alates viidatud kuupäevast ja sellest ei pidanud vastustajal tekkima kaebaja osundatud kahtlust, et võib-olla on isik sellel perioodil olnud pikalt ühes ja lühidalt (alla viie aasta) teises rollis. Mõistlikult tõlgendades viitab sõnastus rollide kumuleeruvusele. Sedastades, et isik võib täita samaaegselt mitut rolli, ei ole VaKo ja halduskohus asunud lahendama vaidluse esemesse mitte kuuluvat küsimust, nagu väidab kaebaja, vaid andnud hinnangu, kuidas sai hankija loogiliselt pakkumust mõista. Samuti ei pidanud vastustajal tekkima põhjendatud kahtlust, et projekteerimise pädevusega ja projekteerimise projektijuhi kohale pakutud isiku projektijuhi kogemus CV-s võis tähendada hoopis mingi muu valdkonna kui RHAD-s nõutud projekteerimise projektijuhtimist. Pakkuja kinnituse õigsuse ja asjakohasuse eeldamist ei saa selles olukorras pidada kuidagi ebamõistlikuks ning ka kaebaja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis tekitaksid kolmanda isiku kinnituses sisulisi kahtlusi.
14.Lisaks sellele, et vastustajal ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust kinnituse õigsuses, ei oleks täpsustav teave tulenevalt vastavustingimuse sisust eelduslikult saanud tuua kaasa ka pakkumuse tagasilükkamist. Nõue, et isikul peab olema 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina, on silmapaistvalt abstraktne ja sellele mittevastavuse tõttu pakkumuse tagasilükkamise lävend on kõrge. Nõudest ei tulene, et isikul pidanuks olema püsivalt kehtiv täisajaga tööleping viie aasta vältel, et ta oleks pidanud viie aasta jooksul katkematult projekte juhtima, et tema ametinimetus oleks pidanud tingimata olema „projekteerimise projektijuht“ või et ta oleks üldse pidanud olema kellegagi töösuhtes. Kuivõrd vastavustingimust ei saa täiendada lisanõuetega, mida RHAD ei sisalda, tuleks tingimus eelduslikult täidetuks lugeda ka nt juhul, kui isik oleks juhtinud projekte, töötades hoopis teise ametinimetusega ametikohal, töötanud projektijuhi ametikohal, kuid teinud osaliselt ka muid töid, või juhtinud projekte viie aasta vältel mitte töö-, vaid käsundus- või töövõtulepingute alusel. Kohtule ei nähtu, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud kinnitusest, isegi kui kaebaja esile tõstetud töösuhte detailid ei olnud üheselt tuvastatavad, oleks saanud vastustajal tekkida kahtlus, et täpsustav teave töökogemuse kohta võinuks viia kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseni.
15.Kaebaja teine sisuline väide on, et nii vastavustingimuse nr 3 teises alatingimuses nõutud töökogemuse arvestamise perioodil kui kolmandas alatingimuses nimetatud referentsprojekti juhtimise ajal pidanuks isikul olema vähemalt 7. taseme projekteerija kutse koos projekteerimise juhtimise kompetentsiga. Kaebaja õiguslik seisukoht on, et selline kohustus tuleneb EhS § 22 lg-test 1 ja 2 ning § 23 lg-st 2, mille kohaselt peab ettevõtjal olema tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonist tulenev pädevus tööde tegemiseks ning isiku pädevus tuleneb tema kvalifikatsioonist. Kaebaja leiab, et nendest normidest tulenevalt peab ka sellistel ehitusvaldkonna tegevusaladel, mis ei kuulu EhS § 24 lg-s 2 loetletud kvalifikatsiooni tõendamise kohustusega tegevusalade hulka, olema isikul töö tegemiseks kutse ja vastava kompetentsiga tõendatud kvalifikatsioon vastavalt kehtivale kutsestandardile.
16.Selliseks tõlgenduseks puudub õiguslik alus, kuna seadusandja ei ole andnud kutse andja poolt omistatavale kutsele eneseteostus- ega ettevõtlusvabaduse üldpiirangu õiguslikku tähendust. Kutsestandardil põhineva kutse olemasolu mingiks tegevuseks on õiguslikult nõutav juhul, kui õigusaktiga on taoline kohustus kehtestatud. Muudel juhtudel on kutse õiguslik funktsioon anda isikule võimalus oma kutsealast pädevust teisele isikule, näiteks projekteerimistöö tellijale, süsteemselt ja kontrollitavalt tõendada, kuid see ei aseta tellijale kohustust nõuda kutse olemasolu – see on tellija õigus. Kutse või selle raames mingi konkreetse kompetentsi puudumine ei saa tõendada, et isikul vastav pädevus sisuliselt puuduks ning tellijal on vabadus otsustada, millist pädevust ta teenuse pakkujalt nõuab ning 8(10)
3-25-3227 kas ja milliste tõendite esitamist ta pädevuse tõendamiseks soovib. RHS ei sätesta erisusi sellest põhimõttest, mistõttu on selline vabadus ka hankijal, kui ta sõlmib lepingu riigihanke teel. Kutse kui pädevuse tõendamise instrument ei ole seetõttu sisutu. Samuti ei muuda pädevuse tõendamise kohustuse puudumine olematuks EhS § 22 lg-st 1 tulenevat keeldu mitte pakkuda teenuseid, milleks isikul tegelikult sisuline pädevus puudub.
17.Kaebajal on põhimõtteliselt õigus, et ükski ehitusinseneri kutsestandardi tase ei hõlma automaatselt kõiki kompetentse ehk EhS mõttes pädevusi ja kutse tõendab isiku pädevust omistatud kompetentside ulatuses vastavalt kutsestandardis toodud kirjeldusele. Põhjendatud ei ole aga kaebaja tõlgendus, et ehitusvaldkonnas peab pädevus olema alati (kutsega või muu pädevustunnistusega) tõendatud. Selline tõlgendus on otseses vastuolus EhS § 24 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt eeldab ehitusalal majandustegevuse korras tegutsemine ja teenuste pakkumine kvalifikatsiooni tõendamist konkreetselt selles paragrahvis nimetatud juhtudel. EhS § 24 lg 2 p 2 kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud majandustegevuse korras ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise teenuse osutamiseks, kuid säte ei sisalda nõuet, et isiku pädevus peaks olema tõendatud projekteerimise juhtimise või projekteerimise projektijuhtimise tegevusaladel. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest, et EhS § 24 lg 2 p-s 2 nimetatud ehitusprojekti koostamise tegevusala hõlmaks universaalselt kõiki ehitusprojekteerimisega seotud tegevusi, mille pädevust tuleks tõendada vastavalt kutsestandardile. Ehitusinseneri kutsestandardid eristavad selgelt nt ehitusprojekti koostamise, omanikujärelevalve, ehitise auditi ning ka projekteerimise juhtimise kompetentse. Olukorras, kus EhS § 24 lg 2 loetelus on lisaks p-s 2 nimetatud ehitusprojekti koostamisele konkreetselt välja toodud ka mitmed muud tegevusalad, mis üksüheselt vastavad teatud projekteerija kutse kompetentsidele (p 3 omanikujärelevalve tegemine, p 7 ehitusprojekti ekspertiis, p 8 ehitise audit), oleks põhjendamatu asuda seisukohale, et p-s 2 nimetatud ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise tegevusala hõlmab üksiku erandina lisaks kutsestandardites nimetatud ehitusprojekti koostamise kompetentsidele ka kõiki muid projekteerija kompetentse ja seab piiranguid nendel tegevusaladel tegusemiseks. Erinevalt ehitusloakohustusliku ehitusprojekti koostamisest ei pea projekteerimise juhtimise pädevus olema EhS § 24 alusel tõendatud, vaid sellekohase pädevuse tõendamise nõudmine on tellija vabadus. Eneseteostusja ettevõtlusvabaduse piirangut ei saa tuletada seaduse laiendavast tõlgendusest, faktist, et kutse andja mingit valikulist kompetentsi koos kutsega omistab, ega lihtsalt sellest, et see võiks tunduda mõistlik.
18.Kuivõrd seadusest ei tulene, et projekteerimise juhtimine või projektijuhtimine ehitusprojekti koostamise alal eeldaks pädevuse tõendamist kutsega, ei saa tekkida küsimust, kas vastustaja oleks pidanud veenduma n-ö isiku kogemuse omandamise õiguspärasuses ja millisel viisil. Lisaks seadusest tuleneva kohustuse puudumisele ei tulene ka RHAD-st, et vastustaja oleks soovinud nõuda pakutavalt spetsialistilt kutse olemasolu nõutava kogemuse omandamise ajal. Kaebaja väidab iseenesest õigesti, et vastavustingimuse nr 3 kolme alatingimust tuleb õiguslikult käsitada eraldi tingimustena ja menetluslikult eraldi käsitleda. Õige ei ole aga kaebaja väide, nagu oleks VaKo või halduskohus need nõuded omavahel segi ajanud. VaKo ja halduskohtu põhjendusi saab mõista nii, et ühe tõlgendusargumendina on viidatud mh sellele, et vastavustingimuse nr 3 esimese alatingimuse sisu ei toeta kaebaja esitatud teise ja kolmanda alatingimuse kitsendavat tõlgendust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline tõlgendusargument lubamatu ega asjakohatu, vaid selgitab loogiliselt, kuidas pidi mõistlik pakkuja hanketingimusi mõistma. Olukorras, kus projekteerimise projektijuhtimise pädevus ei pea seadusest tulenevalt olema kutse ja vastava kompetentsiga tõendatud ning hankija ei nõua esimeses alatingimuses, et spetsialisti kehtiv kutse hõlmaks tingimata projekteerimise juhtimise kompetentsi, ei saa loogiliselt eeldada, et teised, spetsialisti varasemat kogemust puudutavad alatingimused, mis kutse ja pädevuse küsimuses vaikivad, 9(10)
3-25-3227 tegelikult sellist lisanõuet sisaldaksid. Ka sisuliselt puudub mõistlik põhjus eeldada, et samalt spetsialistilt nõutakse varasema kogemuse omandamisel kõrgemat või spetsiifilisemat pädevust kui hankelepingu täitmisel. Taoline tõlgendus, kui see ei tulene selgesõnaliselt vastavustingimuse sõnastusest, oleks ilmselt ebaloogiline ja mõistlikule pakkujale ettenähtamatu.
19.Kuna kogemuse omandamise ajal projekteerimise juhtimise kutsekompetentsi olemasolu nõuet ei tulenenud seadusest ega RHAD-st, langeb ära küsimus, kas vastustaja oleks pidanud sellise nõude täitmist vastavustingimuse nr 3 teise ja kolmanda alatingimuse puhul kontrollima. Vastustaja kontrollis kolmanda isiku pakkumuse vastavust vastavustingimuse nr 3 teisele alatingimusele pakkuja kinnituse alusel ja kolmandale alatingimusele lisaks referentsobjekti tellijalt küsitud kinnituse alusel õiguspäraselt. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja see tuleb jätta rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Kolmas isik, kes osales menetluses vastustaja poolel, palub mõista kaebajalt välja oma õigusabikulu 630 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab lepingulise esindaja 3,5 töötunnile. Kulu kandmise kohustus on tõendatud Osaühingu Advokaadibüroo Namm 23.12.2025 arvega. Kulu on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.