lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2173/11

Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2173/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2390
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2173

Haldusasi

PCG OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26.04.2024 otsusele nr 1330.3/24/778 ja 25.06.2024 vaideotsusele nr 1330.3/24/1000-1

Menetlusosalised

Kaebaja – PCG OÜ, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Lisbet Sadam

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

PCG OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta PCG OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-2173 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.12.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5).

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 08.11.2022 otsusega nr 13-30.3/22/1662 PCG OÜ-le põllumajandusministri 13.03.2015 määruse nr 25

3-24-2173 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (meetme määrus või määrus nr 25) alusel toetuse 106 251,21 eurot. Toetus määrati tootmishoone rekonstrueerimiseks (s.o olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks metallide töötlemise tööstushooneks). Määratud toetusest on maksetaotluse alusel välja makstud 45 065,91 eurot.

2.PRIA tunnistas 26.04.2024 otsusega nr 13-30.3/24/778 kehtetuks 08.11.2022 otsuse nr 13-30.3/22/1662, jättis PCG OÜ-le välja maksmata maksetaotluste nr 13-30.3/24/133 ja nr 13-30.3/24/648 alusel taotletud toetuse kogusummas 50 585,75 eurot ning nõudis tagasi toetuse summas 45 065,91 eurot. Kuna PCG OÜ-ga seotud isik ProfitOne OÜ on juba samal programmperioodil samast meetmest toetust saanud, siis on meetme määruse § 8 lg-s 2 sätestatud maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta ületatud.
3.PCG OÜ esitas 23.05.2024 vaide, mille PRIA jättis 25.06.2024. a vaideotsusega nr 1330.3/24/1000-1 rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused: Isikute seotuse ja valitseva mõju hindamisel on asjakohane tugineda nii konkurentsiseaduse (KonkS) kui ka tulumaksuseaduse (TuMS) sätetele. Valitsev mõju võib seisneda erinevates otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses ning selle esinemisel ei ole vaja tõendada, kas otsustavat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama. Asjas on tuvastatud, et seotud isikutele on määratud määruses nr 25 sätestatust suuremas ulatuses toetust. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ tegutsevad samas valdkonnas ühes asukohas, ettevõtetel on omavahelised tehingud, nad kasutavad sama tootmisruumi ning kaup liigub läbi üksteise tegutsemisala. Lisaks jagavad ettevõtted tegevuskulusid. Seotud isikute juhtimine toimub läbi samade füüsiliste isikute, kes on vennad. Nad on mõlemad juhatuse liikmed ja võrdsed osanikud ka Ringi Arendus OÜ-s. Isikute ühine tegutsemine kolmandas äriühingus on oluline aspekt seotuse hindamisel, kuivõrd sellest nähtub vaide esitaja ja seotud isiku ühine majanduslik huvi. Määrav ei ole nende äriühingute erinev EMTAK kood. Mõlemad tegutsevad samas valdkonnas (metallitööstus). Vaide esitaja töökirjeldusest ilmneb, et PCG OÜ teeb materjali eeltöötluse ja sellele järgneva tegevuse ProfitOne OÜ, st tegemist on üksteisele vahetult eelneva või järgneva tegevusega. Ühiste sõidukite ja nende kulude jagamine on vaid üks asjaolu kogumist, mis näitab ettevõtete tihedat seost.
4.PCG OÜ esitas 25.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 26.04.2024 otsuse ja 25.06.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha uus otsus.
5.PRIA palus jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 10.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Meetme määruse § 8 lg 2 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 200 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku. Vastavalt meetme määruse § 8 lg-le 3 ei saa ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Vastustaja peab kaebajaga seotud ettevõtjaks ProfitOne OÜ-d, kes on saanud sama meetme raames ja samas toetusvoorus 2018. a-l toetust 142 982,19 eurot. Vaidluse põhiküsimus on, kas kaebajat ja ProfitOne OÜ-d saab ühise majandusliku huvi kaudu lugeda seotud ettevõteteks eelpool viidatud sätete tähenduses. Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et vastustaja pole põhjendamiskohustust piisavalt täitnud. Piisavad põhjendused on esitatud juba PRIA 26.04.2024 otsuses ning vaideotsuses on vastustaja oma põhjendusi veelgi täiendanud. 2(6)

3-24-2173 PRIA on toetustaotluste halduskontrolli käigus tuvastanud järgmised asjaolud, millele ta tugines nii vaidlustatud haldusakti ja vaideotsust tehes kui ka kohtumenetluses: 1) PCG OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on Vallo Loob; 2) PCG OÜ tegevusala on metallitööstus. PCG OÜ on saanud varem samast meetmest toetust 43 724 eurot; 3) samast meetmest on varem toetust 142 982,19 eurot saanud ka samal katastriüksusel tegutsev ProfitOne OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige on Avo Loob. ProfitOne OÜ tegevusala on metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine; 4) Vallo Loob ja Avo Loob on vennad; 5) PCG OÜ esitas 04.09.2023 PRIA-le toetustaotluse 64002300066, millega taotles 50 021,16 eurot toetust kahe sildkraana soetamiseks ning paigaldamiseks tootmishoonesse Pärnu maakond, Pärnu linn, Ahaste küla, Tööstuse, katastriüksus (katastritunnus 62401:001:0753). Toetustaotluse halduskontrolli käigus selgus, et tegevuseks samal katastriüksusel on varem samast meetmest toetust saanud ka ProfitOne OÜ. PRIA rahuldas PCG OÜ 03.11.2023 pöördumise taotluse nr 64002300066 tagasivõtmiseks; 6) PCG OÜ kasutab nimetatud hoonet 19.09.2022 kümneks aastaks seatud tasuta hoonestusõiguse lepingu alusel. Lisaks on hoonestusõiguse alusel sama hoone kasutajaks Kolm Tigu OÜ. ProfitOne OÜ kasutab hoonet 01.08.2020 OÜ-ga SA2 sõlmitud rendilepingu alusel. Lepingute lisadeks olevatelt plaanidelt nähtub, et ruumid asuvad samas hoones kõrvuti. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ kasutavad sama tootmishoonet ühiselt; 7) V. ja A. Loob on seotud veel erinevate ettevõtetega, sh Ringi Arendus OÜ, kus nad on võrdsetes osades osanikud ning juhatuse liikmed; 8) PCG OÜ majandusaasta andmetest nähtuvalt maksis ProfitOne OÜ PCG OÜ-le töösõitudeks määratud sõiduauto BMW 319 renti 2021. a jaanuar kuni juuli ning MERCEDES-BENZ S 350 D renti august kuni detsember 2021 eest. PCG OÜ 2021. ja 2022. majandusaasta pearaamatute andmetest selgub, et töösõitudeks määratud auto MERCEDES-BENZ S 350 D kulud jagatakse võrdsetes osades ettevõtete Metalboss OÜ, OÜ SA2, ProfitOne OÜ, Kolm Tigu OÜ ning Plekikoda OÜ vahel. Kütust ostetakse Metalboss OÜ vahendusel; 9) lisaks PCG OÜ-le, kes taotles seitsmendast taotlusvoorust toetust 50 021,16 eurot, taotles toetust ka Trans-Bool OÜ, mille juhatuse liige ja osanik on Avo Loob. Trans-Bool OÜ taotles toetust 199 9448,19 eurot (taotlustoimiku nr 64002300086), kuid taotlus jäeti rahuldamata, kuna ProfitOne OÜ oli juba samast meetmest toetust saanud. Õige pole kaebaja seisukoht, et asjas on kohaldatav nn vähese tähtsusega abi määrus – Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013 – ning selle art 2 lg-s 2 sätestatud „ühe ettevõtja“ määratlus. Määruses on rangem ja konkreetsem ühe ettevõtte määratlus, kuid tegemist on suurema üldistuse astmega määrusega, mis ei välista konkreetse programmiperioodi ja meetme raames täiendavate kriteeriumite sätestamist ja kohaldamist. Iga toetusmeetme puhul tuleb silmas pidada ka selle eesmärki. Määruses nr 25 käsitletud toetusmeetme puhul on eesmärk luua toetuse abil maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades eelduses uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit. Toetuse piirmäära eesmärk on vältida toetuse koondumist omavahel seotud ettevõtjate kätte, tagades õiglase konkurentsiolukorra (määrus nr 25 § 8 lg 3). Vastustaja leiab õigesti, et meetme määruses peetakse silmas kas ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid. Kujunenud kohtupraktika järgi on ettevõtjate seotuse hindamisel asjakohane võtta arvesse ka TuMS § 8 lg-s 1 sätestatut, mille järgi käsitletakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi ning isikuid juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. 3(6)

3-24-2173 Isikute seotust ja omavahelist mõju hinnates on asjakohane arvestada nende majanduslikke, organisatsioonilisi ja isikulisi tihedaid seoseid ning tegevust kogumis. Vastasel korral ei teeniks piirmäära kehtestamine meetme eesmärki. Tegutsemine samas valdkonnas (metallitööd) ja samal katastriüksusel või seal asuvas tootmishoones ei viita iseenesest valitsevale mõjule. Ka ei välista kehtiv õigus ettevõtjate vastastikust koostööd erinevatel lepingulistel alustel. Küll aga omavad need asjaolud tähendust koosmõjus muude tuvastatud ja eelpool kirjeldatud asjaoludega. Kaebaja lühike selgitus tööprotsesside ning detailide ja toodete liikumise kohta ei veena, et samas tootmishoones ProfitOne OÜ-ga ja SA2 OÜ-ga toimuv tootmine on eraldatud sel määral, et välistada kaebaja ja ProfitOne OÜ vastastikune mõju ja ühine majanduslik huvi. Tootmisprotsessi kirjeldusest ilmneb, et selle erinevad etapid on üksteisele järgnevad ning tööoperatsiooni eripärast sõltuvalt toimuvad vastavalt erinevas järjestuses ning erinevate detailide liikumine erinevate äriühingute vahel sõltub tööoperatsioonist. Eelnev ei välista, et äriühingutel on ühine huvi lõpptulemuse vastu. Vastustaja on põhjendatult pidanud oluliseks ka A. Loobi ja V. Loobi ühist tegevust kolmandate äriühingute juhtimisel. Kolm Tigu OÜ ja Osaühing Plekikoda juhatuse liige ja ainuosanik on V. Loob. Ka Kolm Tigu OÜ kasutab kaebajaga sama tootmishoonet hoonestusõiguse lepingu alusel. Kaebaja, Kolm Tigu OÜ, Osaühing Plekikoda ja ProfitOne OÜ jagavad sõidukite kulu. V. Loob töötab tootmishoone omanikuks olevas Metallboss OÜ-s, kellega samuti jagatakse sõidukite kulu ning kelle vahendusel ostetakse sõidukitele kütust. Eelnevat arvestades leidis vastustaja põhjendatult, et kaebaja ja ProfitOne OÜ puhul esineb ühine majanduslik huvi ning neid saab toetuse taotlemise kontekstis käsitada ühtse ettevõttena, kellele kohaldub määruse nr 25 § 8 lg-s 3 sätestatud toetuslagi. Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.PCG OÜ palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus eksis määruse nr 25 §-s 8 sätestatud ühtseks ettevõtjaks lugemise regulatsioonile hinnangu andmisel. Järgitav ei ole kohtu seisukoht, miks ei ole praegusel juhul kohaldatav vähese tähtsusega abi määrus. PRIA enda kodulehel on konkreetse toetusmeetme tutvustuse juures märgitud, et tegemist on vähese tähtsusega abiga. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et määruse nr 25 kontekstis tuleb valitseva mõju hindamisel lähtuda laiemast tõlgendusest, kui seda määratleb vähese tähtsusega abi määrus. Määruse nr 25 § 8 lg 6 viitab konkreetselt, et üheks ettevõtjaks määratlemisel tuleb lähtuda vähese tähtsusega abi määruse art 2 lg-st 2. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on keelatud anda valitseva mõju mõistele teistsugust tähendust kui konkurentsiõiguses. TuMS § 8 lg 1 „ühise majandusliku huvi“ mõiste on oluliselt laiem ja subjektiivsem. Halduskohus ei ole valitseva mõju tuvastamisel õigesti hinnanud omandiõigusele, juhtimisõigusele ja kontrollile keskenduvaid kriteeriume, mis tulenevad vähese tähtsusega abi määruse art 2 lg-st 2. Ühtegi nimetatud normis loetletud seost kaebaja puhul ei esine. Halduskohus eksis väitega, et V. Loob töötab samas tootmishoones asuvas Metalboss OÜ-s. V. Loob töötas seal 2023. a-l lühiajaliselt kolm kuud. Halduskohtu leidis otsuses, et valitseva mõju olemasolu ei ole vaja faktiliselt tuvastada ning piisab, kui ettevõtete üksteise mõjutamise võimalus on tõeline. Samas ei nähtu, et halduskohus

4(6)

3-24-2173 oleks mõjutamise tõelisuse kindlaks teinud. Valitseva mõju hindamine on oluline osa konkurentsiõiguse analüüsist. Vastav analüüs halduskohtu otsuses puudub. Poolte vahel ei esine majanduslikke sidemeid, mille kaudu oleksid ettevõtted üksteisega rahalises või kaubanduslikus sõltuvussuhtes. Sellist sidet saaks jaatada vaid siis, kui suhte ära langemisel muutuks ettevõte toimimisvõimetuks. Seda pole tuvastatud. Kaebaja tegevus on alates selle loomisest 2014. a-l olnud kasumlik. See ei muutuks, kui kaebaja peaks asuma kütust ostma otse tanklast või kui kaebaja kaotaks sõidukite rendikulu. Kaebajal on oma klientuur, mille teenindamine jätkuks ka siis, kui ProfitOne OÜ ei ostaks kaebajalt enam teenuseid. Ettevõtete vahel ei toimu finantstoetamist ning puuduvad organisatsioonilised või õiguslikud sidemed. Halduskohus on TuMS § 8 lg-t 1 ebaõigesti sisustanud. „Ühine majanduslik huvi“ on määratlemata õigusmõiste. Kohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes ettevõtete ühine majanduslik huvi ning et pooled on tegutsenud teineteise kasuks. Asjassepuutuv ei ole fakt, et V. Loob ja A. Loob omavad ka kolmandat ettevõtet, millel puudub mistahes puutumus metallitööstuse ettevõttega.

8.PRIA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist.
10.Tartu Ringkonnakohus on 25.02.2025 otsuse nr 3-22-129 p-s 38 asunud seisukohale, et määruse nr 25 alusel antava maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse määramisel toetuse maksimaalne lubatud suurus, selle rakendumine ka valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetele, samuti nende ettevõtete määratlemise õiguslik alus on ära toodud määruse nr 25 § 8 lg-tes 2 ja 3. Kuna määruse nr 25 § 8 lg 6 kohaldamisalasse ei kuulu sama toetuse määramisel valitseva mõju kaudu seotud ettevõttetele toetuse maksimaalse suuruse kehtestamine, siis ei saa sätet ega selles viidatud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 art 2 lg-t 2 kohaldada määruse nr 25 § 8 lg-te 2 ja 3 rakendamisel. Määruse (EL) nr 1407/2013 art 2 lg 2 kriteeriumide järgi ettevõtjate seotuse tuvastamine oleks asjakohane, kui vastustaja heidaks ette vähese tähtsusega abi piirmäära ületamist. Lisaks märkis ringkonnakohus eelviidatud lahendi p-s 33, et määruses nr 25 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) ei ole täpsemalt reguleeritud, milliste tunnuste alusel hinnata isikute seotust. TuMS § 8 lg 1 reguleerib seotud isikute mõistet maksustamisega seonduvalt. Ringkonnakohus ei näe toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks siinkohal analoogia korras kohaldatavad. Sama on Tartu Ringkonnakohus sedastanud juba 29.04.2021 otsuses nr 3-19-1474. Ringkonnakohus jääb väljakujunenud praktika juurde ka praeguses asjas ega hakka õiguslikku analüüsi kordama.
11.TuMS § 8 lg 1 järgi saab seotud isikuteks pidada isikuid, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. TuMS § 8 lg 1 p 1 kohaselt käsitatakse igal juhul seotud isikutena muu hulgas külgjoones sugulasi. Samas ei ole vastustaja seotuse tuvastamisel lähtunud ainuüksi asjaolust, et A. Loob ja V. Loob on vennad, vaid on kõiki olulisi asjaolusid hinnanud kogumis.

5(6)

3-24-2173 Selleks, et tegemist oleks seotud isikutega TuMS § 8 lg 1 tähenduses, ei pea vastama mõnele sama lõike p-des 1–9 toodud tunnusele. Tegemist on näitliku loeteluga.

12.Vaidlust pole selles, et kaebaja ja ProfitOne OÜ tegutsevad mõlemad metallitööstuses samas asukohas, nad kasutavad sama tootmisruumi ning kaup liigub läbi üksteise tegutsemisala. Äriühingud jagavad tegutsemiskulusid ning neil on omavahelised tehingud. PRIA-le esitatud taotluse järgi tegeleb kaebaja metallpindade ja detailide puhastamisega haaveldamise teel ja pindade katmisega kaarleektsinkimise meetodil. ProfitOne OÜ tegevusalaks on lehtmetalli mehhaaniline töötlemine (lõikamine lasermeetodil). Kaebaja on vastuseks PRIA järelepärimisele selgitanud, et osad detailid vajavad puhastamist enne lõikamist, osad järelpuhastamist. Kaebaja teostab ProfitOne OÜ-le alltöövõttu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et alltöövõtt oleks marginaalne. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et sisuliselt on tegemist ühtse tootmisprotsessiga, mis on kantud mõlema äriühingu ühisest majanduslikust huvist. Ühine majanduslik huvi ei tähenda siinjuures, et üks äriühing on teisest sõltuvuses. Samuti ei tähenda see, et kui üks lõpetab tegevuse, siis toob see vahetult kaasa ka teise majandustegevuse katkemise. Määruse nr 25 kontekstis on oluline tuvastada, et äriühingute majandustegevus on korraldatud viisil, mis üldjuhul eeldab mõlema panust tootmisprotsessi. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude põhjal saab sellist tootmiskorraldust jaatada. Seega oli määruse nr 25 § 8 lg-te 2 ja 3 kohaldamine põhjendatud.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja