Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 10.11.2025, Tartu 3-25-891 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja pöördumistele nr 113/24/481-1, 2-3/24/2600-1 ja 2-2/2-25/1028-3 vastamisega ning Tartu Vangla kohustamiseks alustada menetlust ametniku suhtes Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 4 muutmata.
2.Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, millega jäeti määruskaebus rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 11.08.2024 Tartu Vanglale märgukirja, vaide ja kahjunõudena pealkirjastatud avalduse nr 1-13/24/481-1, milles ta nõudis alandava käitumise eest 10 000 eurot. X.X.-i väitel seisneb vangla õigusvastane tegevus selles, et vaatamata kohtuasjadele, milles kohtud rahuldasid tema kaebused, jätkas vanglaametnik J. Rammo tööd juhtkonnas. Tartu Vangla tõlgendas 11.08.2024. a avaldust kahju hüvitamise taotlusena ning jättis selle 29.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/481-2 rahuldamata. Vangla märkis, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse vanglaametniku koondamist. Ametniku koondamata jätmine ei saanud tuua kaasa võimalikke rahas hüvitatavaid tagajärgi.
2.X.X. esitas 30.10.2024 Tartu Vanglale pöördumise nr 2-3/24/2600-1 seoses 29.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/481-2. Kinnipeetav märkis, et vangla lahendas üksnes tema kahju hüvitamise nõude, kuid ta pöördus vangla poole ka märgukirja ja vaidega. X.X. väitel ta piinleb, kui näeb, et rikkumisi toime pannud ametnik saab toetust ja ametikõrgendust. X.X. märkis 30.10.2024. a täiendavates avaldustes, et kontaktisik J. Rammo pidi arvestama tema vaimse puude ja erinevate psüühikahäiretega, abistama teda resotsialiseerimises ja ühiskonnastamises, kuid ei teinud seda. X.X. lisas, et 2019 jäi tal ära arsti vastuvõtt TÜ Kliinikumis ametniku E. Eessaare tegevuse tõttu, kes ka jäi vanglasse tööle, kuigi 150 inimest koondati. Tartu Vangla selgitas 27.12.2024. a vastuses nr 2-3/24/2600-2, et kinnipeetava õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et konkreetne vanglaametnik ei osutunud isikuks, keda koondati.
3.Justiits- ja Digiministeeriumis (JDM) registreeriti 30.01.2025 X.X.-i pöördumine nr 117/1095-1, milles ta avaldas rahulolematust, et inspektor-kontaktisikut ja üksuse juhti J. Rammot ei koondatud. JDM edastas pöördumise 13.02.2025. a kirjaga nr 11-7/1095-2 vastamiseks Tartu Vanglale. Tartu Vangla selgitas 03.03.2025. a vastuses nr 2-2/2-25/1028-2, et on kinnipeetavale juba varasemalt vastanud ning vangla jäi enda seisukohtade juurde. X.X. märkis 03.04.2025. a pöördumises nr 2-2/2-25/1028-3, et ta ei näe 03.03.2025. a vastusest, kuhu esitada vaie või kaebus ning ta nõuab otsust, mis võimaldab esitada kaebust kohtule. Tartu Vangla selgitas 24.04.2025. a vastuses nr 2-2/2-25/1028-4, et X.X.-i pöördumine nr 22/2-25/1028-1 on märgukiri tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p-st 2. Vangla 03.03.2025. a vastuse puhul on tegemist vastusega märgukirjale, mis ei ole haldusakt ega ole vaidemenetluses vaidlustatav. Sellest tulenevalt ei ole vastuskirja lõppu lisatud vaidlustusviidet.
4.X.X. esitas 04.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta märkis, et ta pöördus vangla poole ja ka JDM-sse, kust saadeti jälle vanglale, kuid vangla andis vastuse, et midagi ei tee. Kaebaja soovis, et kohus nõuaks vanglalt materjalid, mis on seotud 03.03.2025. a dokumendiga nr 2-2/2-25/1028-2 ning dokumentidega nr 2-3/24/2600 ja 1-13/24/481. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja soovis advokaati.
5.Tartu Halduskohus jättis 03.10.2025. a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta. Kaebajal tuli selgelt välja tuua, millise nõude ta Tartu Vangla vastu esitab ning kaebust faktiliselt põhjendada.
6.X.X. märkis 10.10.2025. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et vaidlus puudutab vanglaametnikku, kes töötas kontaktisikuna ja hiljem üksuse juhina. Ametniku käitumise tunnistasid kohtud mitu korda õigusvastaseks, kuid vangla hoiab teda tööl. Vangla käitub seadusevastaselt, kui koondab 150-200 ametnikku, kes on ausad ja korralikud, kuid rikkuja jätab tööle. Kaebaja jäi JDM-le ja vanglale esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus.
7.Tartu Halduskohus lõpetas 31.10.2025. a määrusega menetluse osaliselt, s.o hüvitamiskaebuse osas (resolutsiooni p 1); tagastas kaebaja kaebuse ülejäänud osas
2
(resolutsiooni p 2); jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3); jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Kohus tõlgendas, et kaebaja soovib nõuda vanglalt 10 000 euro suurust hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest; soovib vaidlustada Tartu Vangla tegevust seoses tema pöördumistele nr 1-13/24/481-1, 2-3/24/2600-1 ja 2-2/2-25/1028-3 vastamisega; taotleb vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist vaidele ja märgukirjale vastamisel ning vangla kohustamist algatada konkreetse ametniku suhtes menetlus. 2) Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale 11.08.2024. Vanglal tuli taotlus lahendada hiljemalt 11.10.2024 (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1), kuid vangla lahendas selle 29.10.2024. Kaebaja pidanuks hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduma hiljemalt 2024. a novembris. Kaebaja pöördus kohtusse alles 04.04.2025. Kaebaja sai vangla 29.10.2024. a otsuse väljatrüki kätte 30.10.2024. Seega ei pöördunud kaebaja kaebusega kohtusse ka mitte 30 päeva jooksul pärast vangla otsuse saamist. Kaebus on esitatud oluliselt kaebetähtaega rikkudes. Kaebajal ei esine ilmselgelt mõjuvat põhjust kaebuse hilinenult esitamiseks ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Vangla 29.10.2024. a otsuses on märgitud korrektne vaidlustamisviide. Kaebajal ei saanud olla objektiivseid takistusi kaebusega kohtu poole pöördumisel sel ajal, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 11.10.-01.12.2024 halduskohtule 8 erinevat kaebust. Arvestades kaebaja kohtumenetluses osalemise kogemust on kaebajale teada kohustusliku kohtueelse menetluse kord ja kaebetähtaja järgimise kohustus. Kaebajal ei saanud olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegselt esitamiseks. Seepärast ei teinud kohus kaebajale ettepanekut kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus lõpetas haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. 3) Kaebus ülejäänud nõuete osas kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal puudub nende nõuete osas kaebeõigus, kuna riivatud ei ole kaebajale kuuluvaid subjektiivseid avalikke õigusi, s.t kaebajale ei tulene õigustloovatest aktidest õigusi, mida vangla tagama peaks. Kaebaja ei saa nõuda vangla vastuste õigusvastasuse kindlakstegemist põhjusel, et talle ei ole vastatud tema soovitud viisil. Vangla ei jätnud kaebajale vastamata, vaid selgitas kaebajale, et vanglaametniku koondamata jätmine ei saa rikkuda kinnipeetava õigusi. Vangla vastus märgukirjale ei ole haldusakt, mille osas saaks esitada tühistamiskaebuse. Kaebaja ei saa ka kohustamiskaebusega nõuda endale meelepärast vastust ning kohus ei saaks kaebust lahendades kohustada vanglat konkreetse sisuga vastust andma. Kaebajal puudub kaebeõigus nõuda konkreetse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist või muude karistuslike meetmete kohaldamist. Ka ei saa kaebaja nõuda vanglale ettekirjutuse tegemist, keda ametnikest koondada või mitte. 4) Kaebaja on võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jättis riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.X.X. esitas 05.11.2025 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määrus ja anda uus hinnang või saata asi tagasi halduskohtule. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivust, nagu seda tegi ringkonnakohus 31.10.2025 haldusasjas nr 3-23-1278. Veel palub kaebaja anda talle advokaat, kuna terviseprobleemide ja ravimite mõju tõttu ei ole ta suuteline ise sellega hakkama saama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3
9.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut silmas pidades ja arvestades määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 tühistamist.
10.Kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivust tõlgendab ringkonnakohus taotlusena vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Seejuures arvestab ringkonnakohus, et kaebaja määruskaebuses viidatud haldusasjas nr 3-23-1278 jätkas ringkonnakohus kaebajale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning võttis kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba, mistõttu kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tähelepanuta.
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale (I) ning seejärel määruse resolutsiooni p-de 2 (II) ja 4 (III) peale. I
13.Tartu Halduskohus lõpetas 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt menetluse hüvitamiskaebuse osas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et hüvitamiskaebus on esitatud oluliselt kaebetähtaega rikkudes ning kaebajatähtaja ennistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb menetlus vastavas osas lõpetada. Nimelt pidanuks kaebaja hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduma hiljemalt 2024. a novembris, kuid kaebaja pöördus kohtusse alles 04.04.2025. Kuna halduskohtu hinnangul ei saanud kaebajal olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegselt esitamiseks, siis ei pidanud halduskohus vajalikuks teha kaebajale ettepanekut kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
14.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 kohaselt kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma kaebajale ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (TrtRKm 24.11.2023, 3-22-2185, p 19; TlnRKm 23.02.2022, nr 3-212053, p 12).
15.Kaebus halduskohtule on esitatud 04.04.2025. Seega leidis halduskohus õigesti, et käesolevas haldusasjas on kaebus esitatud kaebetähtaja olulise ületamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et täidetud on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused, seega
4
lõpetas halduskohus õigustatult käesoleva haldusasja menetluse. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda eeltoodud osas halduskohtust erinevale seisukohale. Ka ei ole kaebaja määruskaebuses välja toonud ühtegi sisulist põhjendust, mis annaks aluse halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks.
16.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata. II
17.Tartu Halduskohus tagastas 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse ülejäänud osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus selgitas (määruse põhjenduste p 16), et kaebaja ei saa nõuda vangla vastuste õigusvastasuse kindlakstegemist põhjusel, et talle ei vastatud tema soovitud viisil. Vangla ei jätnud kaebajale vastamata. Veel selgitas halduskohus (määruse põhjenduste p 17), et vangla vastus märgukirjale ei ole haldusakt, mille osas saaks esitada tühistamiskaebuse ning kaebaja ei saa ka kohustamiskaebusega nõuda endale meelepärast vastust. Halduskohus sedastas, et asjaolu, et kaebaja ei nõustu saadud vastusega, ei muuda seda õigusvastaseks. Halduskohus selgitas (määruse põhjenduste p 18), et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda konkreetse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist või karistuslike meetmete kohaldamist ega ka nõuda vanglale ettekirjutuse tegemist, keda ametnikest koondada või mitte. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti.
18.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p-i 2 muutmata. III
19.Tartu Halduskohus jättis 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p 4 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi taolist väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.
20.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p-i 4 muutmata.
21.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
5
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.