Korrakaitse › Vanglad

3-23-960 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-960

3-23-960 uuesti ära. Sealjuures jaanuarikuus julgeoleku inspektori juures ütluste andmisel selgitati, et 30 päeva jooksul lahendatakse asi ja kaebaja saab uue televiisori. Kaebaja taotleb varalise kahju (teleri parandus) hüvitamist summas 100 eurot. Kaebaja lasi televiisorile pärast selle lõhkumist teha diagnostika ja tellis teleri paranduse, kokku kulus televiisori parandamiseks 100 eurot. Kaebaja sai televiisori tagasi 14.06.2023. Vangla samaväärse vea tõttu (kambriukse lukustamata jätmine) lõhuti televiisor taas teise kaaskinnipeetava poolt. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju (hirmutunne) hüvitamist summas 520 eurot. Kaebaja ja televiisori lõhkunud kinnipeetav Y paigutati vanglasiseselt ümber nii, et kaebaja koliti kõrvalosakonda. Kinnipeetavate eluosakondi eraldas uks, ent kaaskinnipeetav ähvardas kaebajat teda nähes. Kaebaja teatas sellest vastustajale ning kaaskinnipeetav paigutati ümber teisele korrusele. Kaaskinnipeetav ilmus aga kaebaja sektorisse koos valvuriga toitu jagades, mispeale kaebaja teavitas vastustajat kinnipeetavate vahelistest pingetest ja teineteisest eemalehoidmise vajalikkusest. Vastustaja tuli kaebajale vastu ega lubanud kaaskinnitaval kaebaja sektoris enam toitu jagada. Küll aga pääses 17.06.2023 kaaskinnipeetav sektoritevahelisel alal valvurit (kes tegi kaebaja sektori ukse lahti ja läks ise hoopis teise sektorisse) oodates kaebaja sektori lahtise ukse vahele seisma ja kaebajat ähvardama. Kaebajas tekitas intsident hirmu, sest olukord oleks võinud eskaleeruda ning samuti võis kaaskinnipeetav seeläbi õhutada ka teisi kinnipeetavaid kaebaja vastu. Kuigi vastustaja on teadlik kinnipeetavate vahelistest konfliktidest ja kaaskinnipeetava ohtlikkusest kaebajale, eirab vastutaja sellest hoolimata kinnipeetavate omavahelist isolatsioonis hoidmise vajadust. Kaebaja peab taluma hingepiina ja pidevat hirmu, kuna leiab, et lõpuks ei saagi ta kaaskinnipeetava tõttu jalutamas, tööl, huviringides või mujal käia. Vangla vastutab kaebajale mittevaralise kahju tekitamise eest, kuivõrd vastustajal puudub kontroll teiste kinnipeetavate üle ning vastutaja ei taga vangla julgeolekut. Vastustaja on kaaskinnipeetavate eraldamise reegleid rikkunud korduvalt. Vastustaja tegevuse ja pideva hirmul oleku tõttu on kaebaja vaimne tervis halvenenud ning kaebajale on määratud vanglaeluga toimetulekuks ravimid.

4(8)

3-23-960 viibinud ja läbisaamisega probleeme vangla ei tuvastanud. Seega puudusid vanglasisese paigutamise otsustamisel kinnipeetavate ühes eluosakonnas viibimist välistavad asjaolud. Kuna kaebaja telerit ei lõhkunud vangla teenistujad, ei ole vangla kahju tekitaja ja puudub vangla õigusvastane tegevus. Seega ei ole täidetud varalise kahju hüvitamise eeldused ning televiisori väärtuse hüvitamise või asendamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust avatud osakonnas kinnipeetava kambrist väljaviimisel kambriukse lukustamiseks. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ lisas 1.8 kehtestatud III üksuse avatud kambrite päevakava kohaselt on kambrite uksed avatud 08.55˗11.50, 13.00˗17.30 ja 18.40˗19.30. Avatud eluosakondade kinnipeetavad on sageli hõivatud erinevate tegevustega (nt tööhõives, õppetegevuses ja sotsiaalprogrammides osalemine, igapäevased jalutuskäigud, jumalateenistus, sport, vanglatöötajate (vanglaametnikud, meditsiinitöötajad jne) vastuvõtud), millest tulenevalt on kinnipeetavaid vaja pidevalt väljaspoole eluosakonda saata. Seega toimub avatud osakondades igapäevaselt massiliselt kinnipeetavate saatmisi. Kuivõrd avatud eluosakonna kinnipeetav saab päevakavas sätestatud ajal eluosakonnasiseselt iseseivalt ringi liikuda, läheb kinnipeetav enne saatmist enamasti juba ise eluosakonna ukse juurde, mistõttu saatmist teostaval vanglaametnikul ei ole vajadust kinnipeetava kambri juurde minna. Kuna kambriust ei lukustata, ei ole ka kinnipeetava eluosakonda tagasi saatmisel vanglaametnikul vaja kinnipeetava kambri juurde minna. Sellise praktika rakendamisele ei ole kaebajal varasemalt olnud vastuväiteid. Kuigi 17.06.2023 avati kaaskinnipeetav Yle R5 eluosakonna uks ekslikult, ei sisenenud ta kaebaja eluosakonda, vaid seisis ca 12 sekundit osakonna uksel ning hõikas midagi, mida võib arvata ähvarduseks. Sealjuures ei toimunud kinnipeetavate vahel füüsilist konflikti. Kaebaja ei teavitanud koheselt vanglateenistuse ametnikke olukorrast, vaid alles päev hiljem. Teise kinnipeetava provotseeriv käitumine võib põhjustada ebameeldivaid emotsioone, kuid vangla ei saa kinnipeetavate ebatsensuurset või solvavat suhtlemist ennetada, vaid rakendada tagantjärele mõjutusvahendeid. Toidujagamise ajal ei olnud kaebaja ohus, kuivõrd toidujagajat saadab üksuses valvur ning toitlustamisel on eluosakonna kambrite uksed suletud, toidukandik antakse kambrisse läbi luugi. Samuti ei ole keegi kaebajale teinud takistusi jalutuskäikudel ega hõivetegevustel osalemiseks. Kaebaja loobus Eesti Vanglatööstuses tööl käimisest 01.06.2023, kuna töötasu ei rahuldanud teda ning alates 07.09.2023 osaleb kaebaja kaplanite programmis „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“. Mittevaralise kahju väljamõistmise eeldus on haldusorgani õigusvastane tegevus, ent vastustaja ei ole õigusvastaselt tegutsenud. Kaebajale negatiivset emotsiooni tekitanud sündmuse saab seostada kaaskinnipeetava, mitte vangla tegevusega.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mille tulemusena kaebaja õiguseid rikuti. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) kohaselt mõistetakse avatud osakonna all osakonda, kus kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal (p 1.5). Kodukorra seletuskirja p 1.5.1 kohaselt on päevakavas sätestatud aegadel osakonna kambrite uksed lahti. Kaaskinnipeetavate poolt õigusvastase teo toimepanemise ajal viibis kaebaja eluosakondades R3 ja R5, mis on avatud eluosakonnad. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust lukustada avatud eluosakonnas kinnipeetavate kambrite uksed kinnipeetavate tööle või 1

Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja terviktekst alates 13.06.2023

5(8)

3-23-960 mistahes muule eluosakonnast väljapoole jääva tegevusele saatmisel. Seega ei saa kaaskinnipeetavate poolt televiisori lõhkumisega seoses vastustajale ette heita tegevusetust, mis oleks kaebajale kaasa toonud kahju. Vanglale saaks kaebajale varalise kahju tekitamist ette heita juhul, kui oleks tuvastatud, et vanglateenistus või -ametnikud mingi konkreetse toimingu käigus lõhkusid kaebaja televiisori. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 5 lg 2 kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vanglal on suur kaalutlusõigus kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel (nt Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11; 28.04.2011 otsus nr 3-3-1-10-11, p 14). Juhul kui kinnipeetavate vahel on ühes osakonnas viibides konflikt, saab vangla otsustada kinnipeetavate vangalasisese ümberpaigutamise üle julgeoleku tagamiseks. Vastustaja on selgitanud, et enne televiisori lõhkumist vaidlusalustel kuupäevadel (19.01.2023 ja 25.06.2023) ei olnud vastustajale teada, et kaebajal oleks temaga samas eluosakonnas viibivate kaaskinnipeetavatega mingisugune varasem konflikt olnud või esineks konkreetsete kaaskinnipeetavatega ühes eluosakonnas paiknemist välistavaid asjaolusid. Ka kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks olnud televiisorit lõhkunud kaaskinnipeetavatega varasemaid konflikte. Seega ei saanud vastustaja kaebaja televiisori suhtes plaanitavaid vandalismiakte ette näha ega ennetavalt kaebajat televiisori lõhkunud kinnipeetavatest ümber paigutada. Kuna kaebaja ja kaaskinnipeetavate Y ja C eraldi hoidmiseks ei olnud vastustajal mingit põhjust, ei ole vastustaja ka kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja vangla käitumise ja kaebajal ilmnenud tagajärje vahel puudub põhjuslik seos. Vastustaja paigutas pärast esmast televiisori lõhkumise intsidenti kaebaja teise eluosakonda ning mõlema kaaskinnipeetava suhtes nende toime pandud korrarikkumise osas (televiisori lõhkumisega seoses) on vastustaja viinud läbi väärteomenetlused, st kaaskinnipeetavad on õigusrikkumiste eest vastutusele võetud. Ehkki vastustajal on julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumiste ärahoidmiseks teatud juhtudel võimalik kõrvale kalduda ka vangistusseaduse (VangS) § 8 lg-s 1 sätestatud kinnipeetavate üldisest elukorraldusest, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust osa kambrite või teatud osakondade lõikes või lukustada teatud kambreid päevakavast erinevalt (nt VangS § 8 lg 2, § 69 lg 2 p 1), on tegemist erandlike julgeoleku tagamise abinõudega, mille esinemiseks peab esinema tegelik oht julgeolekule või vähemalt põhjendatud kahtlus sellise ohu esinemiseks. Olukorras, kus sellised asjaolud puudusid, ei saa vastustajale ette heita õigusvastast tegevusetust. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus televiisori lõhkumise eest kambriukse lukustamata jätmise tõttu kahju hüvitamiseks summas 215 eurot ja televiisori parandamisega seotud kulutuste kandmisega kahju hüvitamiseks summas 100 eurot rahuldamata. Kaebaja palub hüvitada talle tekkinud mittevaralise kahju seoses sellega, et 17.06.2023 pääses kaebaja televiisori lõhkunud kaaskinnipeetav eluosakondade vahelisel alal valvurit oodates kaebaja sektori lahtise ukse vahele seisma ja kaebajat ähvardama. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja heidab vastustajale ette kaebaja turvalisuse tagamata jätmist seoses 17.06.2023 toimunud intsidendiga ning kaebaja seostab hingelisi läbielamisi ka kaaskinnipeetava poolt televiisori lõhkumisega, muretsedes nii oma vara kui ka enese heaolu pärast. Kuivõrd süülist õigusvastast tegevust ei saa vastustajale ette heita ja seetõttu ka kahju hüvitamist nõuda, puudub õiguslik alus ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ka mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on õigusvastane tegevus avalik õiguslikus suhtes. Vastustaja on kaebaja ees tekkinud ebamugavuse eest juba vabandanud ning juhtinud üksuse tähelepanu kinnipeetavate vaheliste isolatsioonide säilitamisele. Kaebajale tekkinud 6(8)

3-23-960 ebamugavused ja võimalikud hingelised läbielamised on olnud tingitud kaaskinnipeetava käitumisest, kes vaidlusaluse intsidendi toimumise ajal rikkus vangla kodukorda (nt p 1.13.1. viisakusreeglite järgimine, p 1.14.12. vaimse vägivalla keeld, p 1.14.14. hõikamise keeld jne). Vastustaja ei vastuta kaebajale kaaskinnipeetava poolt tekitatud läbielamiste eest. Seetõttu jääb kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-960 tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Viidatud sätetest tuleneb reegel, et kambrid lukustatakse öörahu algusest äratuseni ning muul sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal, kui kinnipeetav eraldatakse kambrisse. Järelikult lukustatakse kamber VangS § 8 kohaselt siis, kui kinnipeetav on kambris sees, mitte siis, kui teda seal ei ole. VangS ei näe ette kambri lukustamist kinnipeetava vara kaitseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.