P.R kaebus tühistada osaliselt Sotsiaalkindlustusameti 01.04.2025 otsus nr P6- 2025-798778 ja 04.06.2025 vaideotsus nr 5.2-3/12498-2 so osas, milles toetuse määramise alguse kuupäevaks on määratud 22.10.2024 ja teha uus otsus, millega määrata kaebajale eestkostetava lapse toetus kuupäevaga alates 04.01.2024 Kaebuse esitaja: P.R Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet
Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.12.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.SKA 01.04.2025 otsusega nr P6-2025-798778 määrati P.Rle eestkostetava lapse toetus seoses G.Fi kasvatamisega tagasiulatuvalt perioodiks 22.10.2024 – 21.04.2025 (dtl 6).
02.05.2025 esitas P.R vaide SKA 01.04.2025 otsusele nr P6- 2025-798778. Vaides palus P.R tühistada osaliselt 01.04.2025 otsus ja teha uus otsus, millega P.Rle määrata eestkostetava lapse toetus seoses lapse G.Fi kasvatamisega alates 04.01.2024 (dtl 7-9). SKA 04.06.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/12498-2 otsustati jätta P.R vaie Sotsiaalkindlustusameti 01.04.2025 otsusele nr P6-2025- 798778 rahuldamata (dtl 17-19).
2.04.07.2025 saabus Tallinna Halduskohtule P.R kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 04.06.2025 otsus nr P6 2025-798778 osaliselt ning kohustada SKA-d määrata P.Rle eestkostetava toetuse saamine seoses G.Fi kasvatamisega alates 04.01.2024.
3.15.08.2025 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning 16.10.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava haldusakti tegemisel, on rikutud tema subjektiivseid õigusi, mille sisuks on eestkostetava toetuse saamine lapse G.Fi eest vastavalt
PHS § 20
Kaebuse esitaja väidab, et faktilist eestkostet G.Fi üle teostab tema, mitte aga J.L. J.L alaliselt elab välisriigis ega täida oma vanemlike kohustusi, ei pea last ülal ja ei hoolitse tema eest. Laps jätkab elamist kaebaja perekonnas koos oma vendadega.
4.2.Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18337 rahuldas kaebuse esitaja määruskaebuse (dtl 25-30) ja otsustas:
1.„Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 määrus osas, mis puudutab G.Fi:
1.1.resolutsiooni p 12, millega maakohus jättis muutmata J.Li hooldusõiguse G.Fi suhtes ning lapse üle eestkoste seadmata;
1.2.resolutsiooni p 13, milles maakohus jättis rahuldamata P.R 13. detsembri 2023 taotluse esialgse õiguskaitse korras G.Fi ajutise eestkostja volituste pikendamiseks;
1.3.resolutsiooni p 14, milles maakohus tühistas G.Figa seonduvad esialgse õiguskaitse abinõud.“
4.2.Tsiviilmenetluse käigus tuvastati, et lapse isa sõnade järgi, ta ei ole seni võtnud last enda juurde elama, kuna arvab, et seda võib teha üksnes eestkostja (kaebaja) nõusolekul. Kaebaja on selle vastu. Ta soovib saada jälle lapse eestkostjaks eesmärgil, et saada riigi poolt suurt rahalist hüvitist.
4.3.Seega, käesolevaks ajaks on tekkinud selline olukord, et seni lapse isa lapse seadusliku esindajana ei ole teostanud hooldusõigust lapse suhtes. Faktiliselt tegeles sellega kaebaja, kes on lapse vanaema. Lapse isa väidab, et ta ikkagi soovib ja on valmis võtma lapse enda juurde elama. Seni ta ei teinud seda, kuna arvas, et kaebaja on endiselt lapse eestkostja, ning ootas lõplikku kohtuotsust tsiviilasjas.
4.4.Lähtudes ülaltoodud väidetest leiab kaebaja, et vaidlustatav haldusakt kuulub tühistamisele. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2
5.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub kohtul arvestada lisaks käesolevas seisukohas toodule ka vaidlustatud otsuses (dtl 6) ja vaideotsuses (dtl 17-19) toodut. Täiendavalt märgib SKA järgmist:
5.1.Vastustaja ja kaebaja on erimeelt selles, kas kaebuse esitajal on õigus saada eestkostetava lapse toetust alates 04.01.2024 või alates 22.10.2024.
5.2.PHS § 25 annab loetelu isikutest, kellel on õigus peretoetusi taotleda – last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või mõni muu sättes nimetatud isik. Vanaema selles nimetatud ei ole.
5.3.PHS § 20 lõikest 2 tulenevalt tekib eestkostetava lapse toetuse saamise õigus eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval. Viru Maakohtu 22.10.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18337 määrati kaebaja G.Fi ajutiseks eestkostjaks kuni tsiviilasjas nr 2-22-18337 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (dtl 51). Eeltoodust tulenevalt on kaebaja õigustatud saama eestkostetava lapse toetust alates 22.10.24 – 21.04.2025, mistõttu määratigi kaebajale vastustaja poolt 01.04.2025 otsusega nr P6-2025-798778 PHS § 20 lõike 1 alusel eestkosteava lapsetoetuse märkides toetuse saamise perioodiks 22.10.2024 – 21.04.2025.
5.4.Kaebaja leiab kaebuses, et tal on õigus saada eestkostetava lapse toetust G.Fi kasvatamise eest alates 04.01.2024, kuna ta on olnud lapse faktiline eestkostja lapse ema surmast alates, sest lapse isa lapse suhtes hooldusõigust ei teosta. Vastustaja selgitab, et G.Fi eestkoste asjas määrati Viru Maakohu 04.07.2023 kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 alusel kaebaja G.Fi ajutiseks eestkostjaks kuni tsiviilasjas nr 2-2218337 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks st eestkoste seati perioodiks 04.07.2023 – 03.01.2024. Järgmine kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-18337, millega G.File ajutine eestkoste seati tehti Viru Maakohtu poolt 22.10.2024. Kohus määras kaebaja G.Fi ajutiseks eestkostjaks kuni tsiviilasjas nr 2-22-18337 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, mis tähendab, et ajutine eestkoste seati perioodiks 22.10.2024 – 21.04.2025. Seega perioodil 04.01.2024 – 21.10.2024 G.Fil füüsilisest isikust eestkostjat määratud ei olnud. Samale asjaolule viitas ka Tallinna Halduskohus 29.09.2025 kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-242865 tehtud kohtumääruse punktis 11. Kuna perioodil 04.01.2024 – 21.10.2024 ei olnud kohtumäärust, mille alusel oleks kaebaja olnud G.Fi eestkostjaks, siis ei ole kaebaja õigustatud sel perioodil ka eestkosteava lapse toetust saama. Kaebaja on küll faktiliselt eestkostet G.Fi üle teostanud juba lapse ema surmast alates ja ka seetõttu, et lapse isa ei ole teostanud lapse suhtes hooldusõigust, kuid eestkostetava lapse toetuse määramiseks peab olema eestkoste lapsele seatud kohtumäärusega.
5.5.Kaebaja on kaebusele lisanud (dtl 21-24) ka Viru Maakohtu 21.04.2025 tsiviilasjas nr 222-18337 tehtud kohtumääruse, millega pikendati kaebaja eestkostja ametiaega kuni 20.10.2025. Eelnimetatud kohtumäärus ei ole antud asjas asjakohane, kuna see ei puuduta vaidlusalust perioodi. Selle kohtumääruse alusel makstakse vastustaja poolt kaebajale eestkosteava lapse toetust G.Fi kasvatamise eest. Eestkostetava lapse toetus on kaebajale määratud 13.05.2025 otsusega perioodiks 22.04.2025 - 20.10.2025.
5.6.Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebaja kaebus rahuldamata täies ulatuses ja kaebaja menetluskulud jätta kaebaja kanda. 3
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 01.04.2025 otsus nr P6-2025798778 ja selle suhtes 04.06.2025 tehtud vaideotsus vastab eeltoodud nõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 6) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 17-19), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal Vastustaja seisukohad). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt alljärgnevat.
8.Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas kaebuse esitajal on õigus saada eestkostetava lapse toetust alates 04.01.2024 või alates 22.10.2024. Perehüvitiste seadus (PHS) § 20 lg 1 sätestab, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. PHS § 20 lg 1 ei ole diskretsiooninorm, sest ainult Kõigi sättes toodud eelduste täidetuse korral on isikul õigus eestkostetava lapse toetust saada. Kui eeldused täidetud ei ole, siis ei ole võimalik talle ka toetust määrata. Toetuse maksmise eelduseks on seega: 1) laps, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ning tema eest hoolitseda ning 2) lapsele on määratud füüsilisest isikust eestkostja kohtumäärusega (eestkoste kohtumäärus). Käesoleval juhul oli täidetud vaidlusaluse perioodi osas üksnes esimene eeldus, teine eeldus oli täitmata.
9.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et Viru Maakohus peatas 23.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras G.Fi isa hooldusõiguse lapse suhtes kuni tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ja määras lapse ajutiseks eestkostjaks kaebaja. Kohus kontrollis neid asjaolusid ka tsiviilasja nr 2-22-18337 materjalidest, mis on kohtute infosüsteemis. Seoses kuuekuulise perioodi lõppemisega määras kohus 04.07.2023 määrusega lapse ajutiseks eestkostjaks kaebaja. Maakohus võttis 21.12.2023 määrusega G.Fi poolvendade isalt ära isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse, seadis poolvendade üle eestkoste kuni nende täisealiseks saamiseni ning määras nende eestkostjaks avaldaja (käesolevas asjas kaebaja). Maakohus jättis G.Fi isa hooldusõiguse lapse suhtes muutmata ning lapsele eestkostja määramata (p 12). Maakohus 4
jättis rahuldamata avaldaja 13.12.2023 taotluse pikendada lapse ja tema poolvendade ajutist eestkostet (p 13) ning tühistas 23. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud (p 14). Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele eestkostja määramise osas alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, vanema õiguste määramise osas kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist (p 15). Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 16) ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (p 17). Kaebaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles maakohus jättis muutmata isa hooldusõiguse ja lapsele eestkostja määramata, jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja tühistas 23.12.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 27.02.2024 määrusega läbi vaatamata, leides, et vanaemal puudub õigus maakohtu määruse peale määruskaebust esitada. Riigikohus tühistas 04.09.2024 määrusega ringkonnakohtu 27.02.2024 määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus otsustas 24.09.2024 määrusega (vt dtl 25-30): „Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 määrus osas, mis puudutab G.Fi:
1.1.resolutsiooni p 12, millega maakohus jättis muutmata J.Li hooldusõiguse G.Fi suhtes ning lapse üle eestkoste seadmata;
1.2.resolutsiooni p 13, milles maakohus jättis rahuldamata P.R 13. detsembri 2023 taotluse esialgse õiguskaitse korras G.Fi ajutise eestkostja volituste pikendamiseks;
1.3.resolutsiooni p 14, milles maakohus tühistas G.Figa seonduvad esialgse õiguskaitse abinõud;
1.4.resolutsiooni p-d 16 ja 17, mis puudutavad P.R, G.Fi, Narva linna ja J.Li menetluskulusid.
2.Q.Sit ja O.Nit puudutavas osas on Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 määrus edasi kaebamata jõustunud.
3.Rahuldada P.R määruskaebus.
4.Saata tsiviilasi tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.“ Viru Maakohtu 22.10.2024 määrusega nr 2-22-18337 (vt dtl 50-55) otsustas kohus: „1. Rahuldada P.R esialgse õiguskaitse taotlus. 2. Määrata G.Fi (isikukood xxxxxxxxxxx) ajutiseks eestkostjaks P.R (isikukood yyyyyyyyyyy) kuni tsiviilasjas nr 2-22-18337 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 3. P.R on G.Fi seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema G.Fi kasvatamise ja ülalpidamise eest, lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest, andma kohtule aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. 4. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi asjade ajamisega alaealise lapse eest, milleks on vajalik alaealise lapse seadusliku esindaja nõusolek. 5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavakstegemisest.“
10.Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled selle üle, kas kaebuse esitajal oli õigus saada eestkostetava lapse toetust alates 04.01.2024 või alates 22.10.2024.
10.1.Kohus leiab, et eeltoodud õigusliku regulatsiooni ja faktliste asjaolude pinnalt on esiteks tuvastatav, et Viru Maakohtu otsustus tühistada esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine ja jätta rahuldamata taotlus ajutise eestkoste pikendamiseks on tühistatud ja kohus ei olnud kaebaja taotluse lahendamise seisuga asjas lõpplahendit teinud, siis oli jõus Viru Maakohtu 23.12.2022 nr 2-22-18337 määrusega kohaldatud abinõud ning isa hooldusõigus lapse suhtes oli jätkuvalt peatatud ka alates 04.01.2024. Lapse ema on surnud. Seega oli laps vanemliku 5
hooleta. Samuti on tsiviilasja materjalidest tuvastatav, et perioodil 04.01.2024 kuni 22.10.2024 ei olnud G.File füüsilisest isikust eestkostjat kohtu poolt määratud.
10.2.Kuigi kohus inimlikult mõistab kaebajat ja seda, et faktiliselt kasvatas G.Fi kaebaja ja selle üle vaidlus puudub. Samas juriidiliselt ei olnud kaebaja alates 04.01.2024 enam G.Fi eestkostja. Nimelt kehtis selles osas varasem määrus, millega määrati ajutine eestkoste kuni 03.01.2024. Automaatselt see aga järgmise määruse (so 21.12.2023) tegemisel (millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata) ja mis hiljem tühistati, ei pikenenud, sest eestkoste saab tekkida üksnes eestkoste seadmisega kohtu poolt (PKS § 173 lg 1). Alates 04.01.2024 ei olnud G.File eestkostet seatud.
10.3.Kuivõrd G.Fi isa hooldusõigus oli peatatud ja tema ema surnud, siis kohaldus alates 04.01.2024 G.Fi suhtes seadusjärgne eestkoste regulatsioon. Teisisõnu oli antud perioodil lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg 1 tema eestkostja ülesannete täitjaks rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ehk antud juhul Narva linn. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja määranud kaebajale õiguspäraselt eestkostetava lapse toetuse alates 22.10.2024 mitte aga alates 04.01.2024. Arvestades eeltoodut tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
11.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
12.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).