V.F-i kaebus Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirja nr 1-25/13/30, 07.02.2025 käskkirja nr 6-1/1-25/229, 04.02.2025 käskkirja nr 1-25/1-3/24, 09.04.2025 vaideotsuse nr 1-8/125/64-3, 09.04.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/59-4, 09.04.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/65-3 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – V.F Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetlusosaliste endi kanda.
menetluskulud
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 08.12.2025. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkirjaga nr 1-25/1-3/24 tunnistati V.F süüdi Tallinna Vangla avavangla 14.11.2024 käskkirja nr 5-1/24/2107 lisa 1 p 19.10 nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks nejaks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et isik ei pane katsseajal toime uut distsipliinirikkumist. V.F-i suhtes piiratakse kartserikaristuse kandmise ajaks vangistusseaduse (VangS) § 22, § 24, § 25, § 30, § 31, § 31 1, § 32, § 34, § 341, § 35, § 36, § 37, § 38, § 41, § 43, § 46, § 48 kohaldamist.
2.Tallinna Vangla tunnistas 07.02.2025 käskirjaga nr 1-25/1-3/30 V.F-i süüdi Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 5 nõuete
rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et isik ei pane katsseajal toime uut distsipliinirikkumist. V.F-i suhtes piiratakse kartserikaristuse kandmise ajaks VangS § 22, § 24, § 25, § 30, § 31, § 31 1, § 32, § 34, § 34 1, § 35, § 36, § 37, § 38, § 41, § 43, § 46, § 48 kohaldamist.
3.Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/229 paigutati V.F ümber karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse.
4.Tallinna Vangla jättis 09.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/64-3 V.F-i vaide Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkirja nr 1-25/1-3/24 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
5.Tallinna Vangla jättis 09.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/59-4 V.F-i vaide Tallinna Vangla 07.02.2025 käskirja nr 1-25/1-3/30 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
6.Tallinna Vangla jättis 09.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/65-3 V.F-i vaide Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/229 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 06.05.2025 V.F-i kaebus nimetatud haldusaktide tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata distsiplinaarasjad uuesti läbi. 17.05.2025 kaebaja loobus kohustamisnõudest.
KAEBAJA SEISUKOHAD
8.Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt ning määratud karistused õõnestavad vanglateenistuse usaldusväärsust. Vangla ei ole tõendanud, et kaebajal oli elektrooniline sigaret või et ta seda kasutas. Kaebaja leidis elektroonilise sigareti oma töökohas riietusruumi pingilt, mille oli sinna unustanud keegi praktikantidest. Kaebaja kirjeldas menetlejale sündmusi detailselt, kuid menetleja ei arvestanud nendega.
9.Ravim nimetusega Pregabaliin on retsepti alusel müüdav valuvaigisti, mida kasutatakse pikaajalise valu raviks. Seega ei ole selle hankimine apteegist võimalik ning kinnipeetavad on lisaks jälgimise all. Käskkirjas ei ole välja toodud, millised ravimi manustamist kinnitavad nähtavad mõjud kaebajal avaldusid, et valvuril tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja tarvitas vaadeldavat ravimit. Vangla ei ole vastanud, millisest allikast pärines teadmine, et uurimiseks saadeti Pregabaliini joobe tuvastamine. Kaebajale ei ole joobe akti tutvustatud. Vangla ei ole määratlenud väidetavat ravimi tarvitamise aega, kohta ega ravimi kogust. Kaebajalt ei ole leitud tablette. Vangla ei ole tõendanud, et kaebaja tarvitas ravimit tahtlikult ning seda, kuidas ravim võis sattuda kaebaja organismi. Vangla väited teadlikust tarvitamisest on meelevaldsed ja tõendamata. Kaebaja ei ole teadlikult ega tahtlikult tarvitanud ravimeid, kuivõrd arst ei ole kaebajale sellist ravimit kirjutanud.
10.Distsiplinaarkaristuse saab määrata süülise rikkumise eest. Vangla ei ole kaebaja rikkumisi tõendanud. Menetleja on rikkunud kaalutlusõigust ning ei ole hinnanud tõendeid korrektselt. Karistused on põhjendamatud ning ebaproportsionaalsed.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja jääb käskkirjades ja vaideotsustes toodud seisukohtade juurde. Tallinna Vangla käskkirjad nr 1-25/1-3/30, nr 6-1/1-25/229 ja nr 1-25/1-3/24 vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 51 sätestatud nõuetele. Kaebaja oli lubatud Tallinna Vangla 14.11.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/2107 avavanglast tööle Weldman OÜ-sse. Käskkirja lisas 1 on sätestatud kinnipeetava õigused, kohustused ja keelud väljaspool vanglat töötamisel. Lisa 1 punkti 19.10. kohaselt on kinnipeetavale vangla nõusolekul töökohal, töökohtade vahel ning vangla ja töökoha/kaupluse vahel omada ja kasutada elektroonilist sigaretti, suitsuvabu tubakatooteid (nt 2(7)
närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas), suitsetamistarbeid ja tubakatoodetega seonduvad tooteid. Kaebaja on käskkirjaga 15.11.2024 tutvunud.
12.Tallinna Vangla avavangla üksuse juht kontrollis 10.01.2025 kaebajat tema töökohal Weldman OÜ-s. Läbiotsimisel leiti kaebaja teksajaki välimisest rinnataskust musta ja oranži värvusega elektrooniline sigaret VOZOL Dragon Fruit Banana Cherry. Juhtum on fikseeritud 10.01.2025 ettekandega nr 1-25-359. Kuna kaebaja rikkus käskkirjaga nr 5-1/24/2107 pandud elektroonilise sigareti omamise keeldu, võis teda distsiplinaarkorras karistada. Vangla on kaebajat menetlusest teavitanud, kaebaja on ära kuulatud, kogutud on asjakohased tõendid ja kaebaja süü on tuvastatud. Menetlus on läbi viidud pädevust omava isiku poolt ja tähtaegselt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud süüteoga. Kehtiv distsiplinaarkaristus tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise eest on avavanglasse paigutamist välistav asjaolu. Seega ka avavanglas olles on elektroonilise sigareti, suitsuvabade tubakatoodete, suitsetamistarvete ja tubakatoodetega seonduvate toodete omamise ja kasutamise keelu eiramisel tegu olulise rikkumisega.
13.Kaebaja väide, et ta võttis riietusruumi pingilt elektroonilise sigareti kaasa tööülesandeid täites, on pelgalt enda tegu õigustav. Tööandja poolt vanglale edastatud info kohaselt olid V.F keevitusinstruktori abiline ja tema tööülesanneteks oli materjalide vastuvõtt ja sorteerimine, keevitusaparaatide hooldamine, keevitustöökoja korrashoid ja keevitusinstruktori abistamine õppeprotsessis. Isegi kui keevitustöökoja korrashoiu kohustuse alla kuulus riietusruumi korras hoidmine, pidi kaebaja teadma, et ei saa tööandja ruumidest keelatud esemeid leides neid endale taskusse ega enda asjade hulka panna. Kaebaja pidi teadma, et elektroonilise sigareti enda jaki taskusse pistes rikub ta käskkirja nr 5-1/24/2107 lisa 1 punkti 19.10, sest ta ei olnud selle omamiseks luba saanud. Weldman OÜ esindaja on 22.01.2025 selgitusi andes küll tõdenud, et õpilased on mõnikord oma asju maha unustanud, kuid tema sõnutsi on õpilased asju jätnud koolitusklassi, mitte riietusruumi. Seega tööandja esindaja selgitused kaebaja väidetega ei kattu.
14.Kuna vanglal oli kahtlus, et kaebaja on ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud retseptiravimit Pregabalin, võeti 20.12.2025 kaebajalt uriiniproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) tuvastas kaebaja uriinis Pregabalini. Sündmus on fikseeritud joobeseisundi tuvastamise aktis ja 13.01.2025 ettekandes nr 1-25-453. Lääne-Tallinna Keskhaigla on kinnitanud, et kaebajale ei ole olnud enne uriiniproovi võtmist määratud ravimit toimeainega Pregabalin. Seega on kaebaja Pregabaliini manustanud ilma arsti ettekirjutuseta. Kuna kaebaja rikkus VSkE § 64 1 punkti 5, võis teda distsiplinaarkorras karistada. Vangla on kaebajat menetlusest teavitanud, kaebaja on ära kuulatud, kogutud on asjakohased tõendid ja kaebaja süü on tuvastatud. Menetlus on läbi viidud pädevust omava isiku poolt ja tähtaegselt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud süüteoga.
15.Vangla ei pea kaebajale avaldama ega käskkirja märkima, millel põhineb kahtlustus, et kaebaja on keelatud viisil retseptiravimit tarvitanud. Olenemata sellest, kas kaebajal väliseid joobetunnuseid esines või mitte, oli vanglal õigus võimalikku joobe tuvastamiseks kaebajalt uriiniproovi võtta. Kus, millal ja kui palju kaebaja keelatud ravimit oli tarvitanud, ei omanud tähtsust. Kinnitust on leidnud, et arst ei olnud kaebajale Pregabalini toimeainega ravimit välja kirjutanud ja sõltumatu ekspertiis tegi kindlaks, et kaebaja organismis leidus Pregabalini. Distsiplinaarmenetluses antud ütlustes kahtlustas kaebaja, et Pregabalin on tema organismi sattunud toakaaslase X.Y sülje kaudu või on hoopis toakaaslane tema toidu sisse teadlikult ravimit pannud. Menetleja võttis X.Ylt selgitused ja kinnipeetav kinnitas, et ta ei ole midagi sellist teinud. Vanglal ei olnud alust kahelda X.Y ütluste tõesuses. Vaidemenetluses kaebaja uusi teooriaid, kuidas ravim tema organismi sattus, välja ei too, kuid kohtule esitatud kaebuses asub kaebaja väitma, et talle võidi ravimipinalisse panna vale ravim. Tegemist on uue väitega, mille osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja tuleb seetõttu tähelepanuta jätta. Vangla täpsustab, et ravimipinalisse panevad ravimeid üksnes Lääne-Tallinna Keskhaigla meedikud, mitte 3(7)
vanglateenistujad. Kaebaja väide, kuidas kinnipeetavatele süsteemselt ja pidevalt valesid ravimeid vanglates antakse, on ilmselge liialdus. Kaebaja on täiskasvanud inimene ja avavanglas oli ravimipinal tema enda käes. Kuna ta ka ise väitis, et sai vaid arsti määratud vererõhku alandavat ravimit, olnuks tal endal ka lihtne märgata, kui pinalisse oleks sattunud vale ravim. Kaebaja ei ole sellisest tähelepanekust vanglat teavitanud ja vanglal ei ole ütegi tõendit, mis annaks alust arvamuseks, et kaebaja ravimipinalisse oleks vale ravim sattunud. Kaebaja saab kaebusele lisatud Pärnu Maakohtu 22.08.2019 kohtumäärusest kriminaalasjas nr x-xx-xxxx valesti aru. Küsimuse all ei olnud kaebajale karistuse määramine, vaid määratud vanglakaristuse täitmisele pööramine. Kohus jättis kriminaalhooldaja ettekande rahuldamata, kuna sel hetkel ei olnud võimalik tuvastada, et V.F teadlikult narkootilist ainet tarvitas, kuna algatatud kriminaalasi oli alles pooleli. Lisatud määrus näitab pigem seda, et kaebajal ongi muster keelatud aineid tarvitada ja siis väita, et teised isikud on süüdi, et keelatud aine on tema organismi sattunud.
16.Vastavalt VangS § 20 lg-s 1 sätestatule saab avavanglasse paigutada kinnipeetava, kelle suhtes on vanglal usaldus, et ta ei pane avavanglas olles uusi õigusrikkumisi toime. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt tubakatoodete või süütamisvahendite korra rikkumise eest määratud distsiplinaarkaristus välistab kinnipeetava paigutamise avavanglasse. Selline rikkumine välistab ka avavanglas paiknemise. Kuna kaebajat oli distsiplinaarkorras keelatud aine tarvitamise ja keelatud eseme omamise eest karistatud, puudus vanglal kaebaja osas veendumus, et ta suudab edaspidi avavanglas õiguskuulekalt käituda. Tallinna Vangla paigutas 07.02.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/229 V.F-i edaspidiseks karistuse kandmiseks Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Käskkirja on andnud pädev vanglaametnik ja kinnisesse vanglasse paigutamist on piisaval määral kaalutud ja põhjendatud.
17.Kaebaja ei too kaebuses välja, et vaideotsus muul viisil tema õigusi rikuks. Kaebaja vaided jäeti rahuldamata, sest vaidlustatud käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks puudus alus. Vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, vaideotsused on allkirjastanud pädev isik ja vaide rahuldamata jätmist on vaideotsustes piisava põhjalikkusega motiveeritud.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtu hinnangul vastavad vaidlustatud haldusaktid nimetatud sätetele ning on õiguspärased. Tallinna Vangla 07.02.2025 käskiri nr 1-25/1-3/30
19.Tallinna Vangla koostas 20.12.2024 joobeseisundi tuvastamise akti, mille kohaselt proovi võtmise aluseks oli asjaolu, et vanglal oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja on ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud ravimit Pregabaliin. EKEI joobeseisundi tuvastamise 02.01.2025 saatekirja kohaselt leiti ekspertiisiks võetud uriinist ravimit Pregabaliin (dtl 94). Tallinna Vangla koostas 13.01.2025 ettekande nr 1-25-453 (dtl 92), mille kohaselt laekus Tallinna Vanglale 09.01.2025 EKEI uuringuvastus, et 20.12.2024 V.F võetud uriiniproov (124978) sisaldas 4(7)
pregabaliini. Lääne-Tallinna Keskhaigla 20.01.2025 vastuses kinnitatakse, et kinnipeetavale V.F ei ole enne 21.12.2024 arst määranud ravimit toimeainega Pregabaliin (dtl 100). X.Y kinnitas, et ei ole midagi pannud kaebaja toiduainete sisse, mis sisaldaks pregabaliini ja ta ei ole kaebajat ähvardanud (dtl 104).
20.Kohus on ühel meelel vastustajaga, et vangla ei pea käskkirja märkima, millel põhineb kahtlustus, et kaebaja on keelatud viisil retseptiravimit tarvitanud. VangS § 671 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud psühhotroopse aine tarvitamine tervishoiutöötaja ettekirjutuseta. Vanglateenistuse ametnikul on õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Keelatud aine tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38– 41 sätestatud korrast. Nimetatud sättest tuleneb vanglale õigus tuvastada võimalik keelatud aine tarvitamine. Arvestades otsuse eelmises punktis toodut, tuvastas EKEI, et kaebaja organismis leidus Pregabalini toimeainega ravimit, samas kui arst ei olnud seda kaebajale määranud. Kohtul puudub alus kahelda EKEI tuvastatud andmetes. See tähendab, et kaebaja tarvitas VSkE § 641 p-s 7 sätestatud keelatud ainet. Kaebajale on antud võimalus esitada vastuväiteid EKEI tuvastatud asjaolude osas (dtl 96). Eelnevast saab järeldada, et kaebajale on tutvustatud ka EKEI vastust.
21.Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl 90), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on kasutanud (dtl 106).
22.Vangla on nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kahe ööpäeva pikkune kartserikaristus. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga 3 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliini rikkumist. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Kohtul puudub alus pidada määratud karistust distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid arvestades ülemääraseks. Kaebaja väited, et ta ei ole vaadeldavat ravimit tarvitanud, on haldusmenetluses kogutud tõenditega ümber lükatud. EKEI laboris tehtud test kinnitas, et kaebaja organismist leiti ravimit, millise ravimi kirjutas arst välja kaebaja kambrikaaslasele. X.Y kinnitas, et ta ei ole kaebajale ravimit andnud. Samuti ei ole vanglale teadaolevalt kambrikaaslaste vahel konflikti, mis võiks kaasa tuua pahatahtliku käitumise kambrikaaslaste vahel. Eelnevat ei too välja ka kaebaja ise. Asjakohased ei ole kaebaja viited Pärnu Maakohtu 22.08.2019 kohtumäärusele nr xxx-xxxx (dtl 32), kus kohus leidis, et ei ole võimalik tuvastada kaebaja teadlikku narkootilise aine tarvitamist. Praegusel juhul oli kaebaja kontrollitud keskkonnas, kus tal on võimalik jälgida, mida ning kust ta tarbib. Usutavad ei ole kaebaja väited, et ravim võis kaebaja organismi sattuda tahtmatult.
23.Tallinna Vangla 07.02.2025 käskirjaga nr 1-25/1-3/30 määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane, distsiplinaarkaristuse valikul on kaalutlusõigust teostatud nõuetekohaselt. Kuna 09.04.2025 vaideotsus nr 1-8/1-25/64-3 kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku, siis ei kuulu ka see tühistamisele. Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkiri nr 1-25/1-3/24
24.VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid. VangS § 22 lg 1 alusel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada soodustusi, sh liikumine järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses töötamisega. Soodustuse kohaldamise eelduseks on kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal ning piisav alus oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud 5(7)
ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). VangS § 22 lg 2 sõnastusest on selge, et selles peetakse silmas tulevikku suunatud tegevust, s.o kinnipeetav järgib eeskirju, mis kaasnevad soodustuse kohaldamisega.
25.Tallinna Vangla koostas 10.01.2025 ettekande nr 1-25-359, mille kohaselt teostades kaebajale 10.01.2025 kella 11.10 paiku tema töökohal Weldman OÜ aadressil Lennujaama tee 7, Tallinn kontoris läbiotsimist, leiti teksasjaki välimisest rinnataskust elektrooniline sigaret VOZOL Dragon Fruit Banana Cherry (dtl 57).
26.Weldman OÜ esindaja kinnitas 22.01.2025 telefoni teel menetlejale, et mõnikord on juhtunud, et osad õpilased on jätnud erinevaid riideesemeid ja asju peale koolitust klassi. Kuivõrd 10.01.2025 ei viibinud tööandja esindaja töökohal, ei teadnud ta, mida kaebaja võis leida ega ole näinud, kas kaebaja suitsetab.
27.Tallinna Vangla 14.11.2024 käskkirja nr 5-1/24/2107 lisa 1 p 19.10 järgi on väljaspool vanglat töötaval kinnipeetaval keelatud omada ja kasutada vangla nõusolekuta töökohal, töökohtade vahel ning vangla ja töökoha/kauplusevahel liikumisel elektroonilist sigaretti (dtl 54). Kaebaja kinnitas allkirjaga, et on nimetatud käskkirjast teadlik (dtl 55). Seega oli kaebaja teadlik, et tal on keelatud omada elektroonilist sigaretti.
28.Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on kasutanud (dtl 70, 83).
29.Vangla on nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks nelja ööpäeva pikkune kartserikaristus. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliini rikkumist. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Kohtul puudub alus pidada määratud karistust distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid arvestades ülemääraseks.
30.Asjakohased ei ole kaebaja väited, et ta ei omanud elektroonilist sigaretti, vaid leidis selle tööülesannete täitmise käigus ning see oli üksnes tema valduses. Vastustaja kinnitusel töötas kaebaja keevitusinstruktori abilisena ja tema tööülesanneteks oli materjalide vastuvõtt ja sorteerimine, keevitusaparaatide hooldamine, keevitustöökoja korrashoid ja keevitusinstruktori abistamine õppeprotsessis. Seega on õige kaebaja väide, et keevitustöökoja korrashoiu kohustuse alla kuulus ka riietusruumi korras hoidmine. Asjas esitatud materjalidest (eelkõige tööandja seletustest, vt otsuse p 26) nähtuvalt ei saa välistada, et kaebaja leidis sigareti tööülesannete täitmise käigus, kuid kaebaja olles teadlik, et tegemist on keelatud esemega, oleks pidanud esimesel võimalusel sigaretist vabanema. Kaebaja pannes elektroonilise sigareti enda taskusse, võttis teadliku riski, et ta võib rikkuda Tallinna Vangla 14.11.2024 käskkirjast nr 5-1/24/2107 tulenevat keeldu. Tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada olukorras, kus elektrooniline sigaret oli kaebaja valduses, kas sigaret oli ka kaebaja omandis. Seega lähtus vangla õigesti eeldusest, et kaebaja rikkus Tallinna Vangla 14.11.2024 käskkirjast nr 5-1/24/2107 tulenevat keeldu.
31.Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkirjaga nr 1-25/1-3/24 määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane, distsiplinaarkaristuse valikul on kaalutlusõigust teostatud nõuetekohaselt. Kuna 09.04.2025 vaideotsus nr 1-8/1-25/59-4 kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku, siis ei kuulu ka see tühistamisele. Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkiri nr 6-1/1-25/229
6(7)
32.Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/229 paigutati kaebaja ümber karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Vastava otsustuse tingis Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkirjaga nr 1-25/1-3/24 määratud distsiplinaarkaristus. Kohus tuvastas kohtuotsuse eelmises punktis, et Tallinna Vangla 04.02.2025 käskkiri nr 1-25/1-3/24 on õiguspärane.
33.Käskkirjas nr 6-1/1-25/229 on viidatud asjakohaselt VangS §-le 21 ning Justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaan“ § 17 lg-le 2 ja § 20 lg-le 1. VangS § 21 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava avavanglast kinnisesse vanglasse ümber paigutada, kui kinnipeetav ei täida vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õigusrikkumisi või kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Käskkirja nr 6-1/125/229 põhjendustest nähtub, et selles peetakse silmas olukorda, kus pärast kinnipeetava avavanglasse paigutamist selgub, et ta ei sobi kandma karistust avatud režiimil. Kaebajale heideti ette õigusaktide ja käskkirjade rikkumist. Arvestades, et avavanglast kinnisesse vanglasse ümber paigutamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, tuleb sellises otsuses näidata kinnipeetava ümberpaigutamist põhjendavad asjaolud.
34.Käskkirjas nr 6-1/1-25/229 märgitakse, et kaebaja kuritarvitas vangla usaldust. Kaebaja pani lühikese aja vältel toime mitu rikkumist, millest kaks rikkumist pani toime väljaspool avavangalt. VangS § 20 lg 1 kohaselt on kinnipeetava avavanglasse paigutamise üheks eelduseks see, et on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Selle all ei tule silmas pidada üksnes õiguskorras keelatud tegude, s.o väär-või kuritegudest hoidumist, vaid kinnipeetava vastutusvõimet tervikuna iseloomustavaid tunnuseid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2016 otsus nr 3-14-51918, p 25). Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkirjas nr 6-1/1-25/229 välja toodud, et kaebajal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Sellises olukorras ei olnud vanglal enam alust kaebajat usaldada ja eeldada, et kaebaja ei pane toime uusi rikkumisi. Seega esines alus paigutada kaebaja ümber kinnisesse osakonda. Vangla on käskkirjas nr 6-1/1-25/229 oma otsust piisavalt motiveerinud. Kohus on ühel meelel vanglaga, et kinnisesse vanglasse paigutamine on vangla prognoosiotsus, kus vangla hindab, kas seni toimunut arvestades või pidada tõenäoliseks, et isik ei pane toime uut õigusrikkumist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud haldusmenetluse nõuetele vastavust.
35.Tallinna Vangla 07.02.2025 käskkiri nr 6-1/1-25/229 on õiguspärane ning kaalutlusõigust on teostatud nõuetekohaselt. Kuna 09.04.2025 vaideotsus nr 1-8/1-25/65-3 ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, siis ei kuulu ka see tühistamisele.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.