Riigihanked › Riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-2602 osaks, neist osa nr 6 on „Horisontaalsed teadmussiirde tegevused“. Hange on kõikides osades suunatud raamlepingu sõlmimisele kahe kuni viie pakkujaga.

2(6)

3-25-2602 VAKO 26.05.2025 otsuse resolutsiooni tulemus oli see, et kehtivuse kaotas kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja seeläbi lasus hankijal kohustus teha selles osas uus otsus. VAKO ei teinud ettekirjutust kindla sisuga otsuse tegemiseks. Riigihangete formalistlikkus, otsuste ajaline järgnevus ja eelkõige tehtud otsuste kehtivus ja edasikaebekord ning –tähtajad muutuksid illusoorseks, kui ajaliselt järgneva otsuse tegemisel on võimalik tugineda varasema otsuse esemeks oleva tingimuse mittetäitmisele olukorras, kus seda kontrolliv ja fikseeriv haldusakt või eelhaldusakt on kehtiv. VAKO on jätnud vaidluse eseme – pakkumuse edukaks tunnistamine – sisuliselt kontrollimata, asudes selle asemel kontrollima varasema kehtiva haldusakti õiguspärasust ja heites hankijale ette, et vastavuse kontroll on toimunud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse esemeks ei ole pakkumuse vastavuse kontroll, vaid vastavaks tunnistatud pakkumuste sisuline hindamine. Visionest Institute OÜ ei kaotanud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimalust mitte hankija tegevuse tulemusena, vaid seetõttu, et ta ei vaidlustanud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust tähtaegselt ja juba VAKO esimeses menetluses ei vaadatud selle otsuse peale esitatud vaidlustust sisuliselt läbi ning tegemist on siiani kehtiva haldusaktiga. Võib vaielda selle üle, kas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses pakkumuse vastavust kinnitavate asjaolude välja toomine on põhjendatud, kuid see ei muuda iseenesest pakkumuse edukaks tunnistamise otsust õigusvastaseks. Hankija sai tugineda kehtivale haldusaktile ning piirduda üksnes pakkumuse edukaks tunnistamisel oluliste tingimuste kontrollimise ja pakkumuste hindamisega. Kohus ei võta seisukohta VAKO esimese otsuse õiguspärasuse kohta, sest see pole praeguses asjas vaidluse esemeks, kuid ebaõige on Visionest Institute OÜ ja VAKO seisukoht, et vastustaja tegevus on varasema VAKO otsusega vastuolus. Riigihangete seaduse (RHS) § 200 lg 6 kohaselt on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Kuna VAKO otsuse kohaselt jäi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale esitatud Visionest Institute OÜ vaidlustus läbi vaatamata ja selles osas kohtumenetlust ei järgnenud, siis pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtivus säilis ja hankija võis sellele tugineda. See, et VAKO tunnistas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks ja viitas selle raames vastavuse otsusele ning selle raames vastava vastuolu hindamise asjakohasusele, ei toonud hankijale kaasa kohustust asuda uut vastavuse otsust koostama, sest see polnud vaidluse esemeks ning sarnane kohustus ei ole kajastamist leidnud ka siduvas VAKO otsuse resolutsioonis. Sellises olukorras ei esina res judicata põhimõtte rikkumist. Isegi kui nõustuda Visionest Institute OÜ-ga ja VAKO-ga, et hankija pidi uuesti pakkumuse vastavust hindama ja tegema uue otsuse, siis tuleks hankijal välja anda sama resolutsiooniga uus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, sest lähtuda tuli Vormis 1 märgitud üldkulu määrast. Seda järeldust kinnitavad vastavuskriteeriumites, hindamiskriteeriumites ning hanke lisaandmete p-s 3.7 esitatud teave koosmõjus. Lisaks tuleb silmas pidada, et kolmas isik ei saanud Vorm 1 märgitud üldkulu määra erinevusest (22% vs 20%) eelist, sest eelise oleks andnud madalam tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest lähtuvalt võeti aluseks Vormil 1 märgitud 22%. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-25-2602 ning VAKO 28.07.2025 otsus muutmata. Apellant jääb VAKOS ja halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Hankija 10.06.2025 otsus on RHS § 200 lg 6 mõttes vastuolus VAKO 26.05.2025 otsusega. Pärast vaidlustuse rahuldamist on sama hanget jätkavale hankijale kohustuslik nii VAKO otsuse resolutsioon kui ka vaidluse eseme raamidesse jäävad põhjendused. VAKO jõustunud otsus mõjutab ka neid hankija otsuseid, mida otseselt ei vaidlustatud. Sel põhjusel oleks hankija pidanud peale VAKO 26.05.2025 otsuse jõustumist muutma ka oma 01.04.2025 pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust. Halduskohus leidis ebaõigesti, et VAKO asus 28.07.2025 otsuses uuesti läbi viima kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrolli. VAKO märkis otsuse p-s 16.2.3, et „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija on asunud Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega kõrvaldama Kolmanda isiku 4 pakkumuses puudusi, mis pidid olema kõrvaldatud juba pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel, on vastavasisuline Hankija tegevus vastuolus RHS § 117 lg-ga 3 ja Hankija otsus Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamiseks RHS § 117 lg 1 alusel Osas 6, mis põhineb lubamatul arvutusvea parandamisel RHS § 117 lg 3 alusel, tuleb tunnistada kehtetuks.“ Põhjendamatu on halduskohtu etteheide, et apellant ei vaidlustanud 01.04.2025 vastavusotsust. Nimetatud otsuses ei sisaldunud mingeid põhjendusi. Need esitas hankija algselt 15.04.2025 ning hiljem 10.06.2025 pakkumuste edukaks tunnistamise otsustes. Seejuures on hankija ise selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tegi ta vastavuskontrolli pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tegemisel. Hankija ei saa pakkumuste vastavust puudutavaid põhjendusi hakata esmakordselt esitama pakkumuste edukaks tunnistamise otsuses selleks, et võtta pakkujatelt õigus/võimalus vaidlustada pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust. VAKO leidis 26.05.2025 otsuses, et tegemist ei olnud kolmanda isiku pakkumuses sisaldunud arvutusvea parandamisega, vaid esines vastuolu pakkumuse erinevates dokumentides esitatud andmete vahel. Sellise vastuolu võimaliku kõrvaldamise lubatavuse osas tuli hankijal anda hinnang kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-te 1 ja 2 alusel, mitte pakkumuse edukaks tunnistamisel RHS § 117 lg-te 1 ja 3 alusel. Halduskohus tuvastas otsuses kaks olulist asjaolu: 1) VAKO 26.05.2025 otsuse põhjendustes tuvastati hankija kohustus teostada vastavuskontroll kolmanda isiku pakkumusele ja 2) hankija lisas selle kohta selgitused 10.06.2025 edukaks tunnistamise otsusesse, muutmata seejuures 01.04.2025 vastavusotsust. Halduskohus õigustab hankija tegevust põhjusel, et VAKO ei tunnistanud hankija 01.04.2025 vastavusotsust kehtetuks, jättes arvestamata, et apellant ei saanud vaidlustada otsust, mille põhjendused esitas hankija alles pakkumuste edukaks tunnistamise otsuses. Hankija lisas 10.06.2025 otsuse osas 6 kõikide pakkujate edukaks tunnistamise otsuse juurde põhjenduse: „“Tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr“ kohaselt tuli pakkujal sisestada riigihanke maksumusena üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr (exceli tabeli lahter C8). Kuna RHR-i töölehel ja Vormil 1 olev numbriline näitaja neljal pakkujal erines, lähtus Hankija vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule pakkumuse hindamisel Vormil 1 esitatud numbrilisest näitajast.“ Hankija püüab igal juhul saavutada olukorda, et kolmas isik saaks tema lepingupartneriks. RHAD-s ei olnud mitte kuskil sätestatud, milline dokument on ülimuslik teise ees või kuidas ületatakse ebaselgusi. Halduskohus järeldas alusetult, et pole vahet, mida pakkuja märgib riigihangete registrisse ja lähtuda tuli just Vormi 1 andmetest.

3-25-2602

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2602 Hankija taotleb 17.10.2025 menetluskulude nimekirjas esindajakulu 2042,50 eurot (käibemaksuta) hüvitamist. Lisaks esitas vastustaja 27.10.2025 täiendava taotluse esindajakulu 376,25 eurot (käibemaksuta) hüvitamiseks. Seega on esindajakulu kokku 2418,75 eurot. Arvestades, et halduskohus pidas põhjendatud menetluskuluks 2150 eurot ning kohtupraktika kohaselt ei tohiks teise kohtuastme menetluskulud üldjuhul esimese kohtuastme menetluskulusid ületada, loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 2000 eurot (käibemaksuta) (HKMS § 109 lg 6). Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohaldamisele kuulub HKMS § 108 lg 61, mistõttu tuleks menetluskulud jätta hankija kanda. Vaidluse esemeks ei ole hankija 01.04.2025 otsus ning seega pole asjakohane lähtuda selle haldusakti väidetavatest põhjendamispuudustest. Lisaks ei ole tegemist olukorraga, kus kohus oleks jätnud oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.