Maaelu Teadmuskeskus kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2025. a otsuse nr 15525/287952 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) Visionest Institute OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Vastustaja (hankija) Maaelu Teadmuskeskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Mart Parind Kolmas isik MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus, seaduslik esindaja Liia Lust
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maaelu Teadmuskeskus kaebus.
2.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2025. a otsus nr 155-25/287952 ja teha uus otsus, millega jätta Visionest Institute OÜ vaidlustus Maaelu Teadmuskeskus 10. juuni 2025. a otsuse peale rahuldamata.
3.Mõista Visionest Institute OÜ-lt Maaelu Teadmuskeskus kasuks välja vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses kantud menetluskuludest 6675 eurot.
4.Jätta vaidlustus- ja kohtumenetluses Visionest Institute OÜ kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. septembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1, § 67 lg 4). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
3-25-2602
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maaelu Teadmuskeskus kuulutas 6. veebruaril 2025 välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952). Hange on jaotatud kuueks osaks, neist osa nr 6 on „Horisontaalsed teadmussiirde tegevused“. Hange on kõikides osades suunatud raamlepingu sõlmimisele kahe kuni viie pakkujaga.
2.Maaelu Teadmuskeskus tunnistas 1. aprillil 2025 hanke osas nr 6 esitatud pakkumused vastavaks ja 15. aprillil 2025 edukaks viis enim hindepunkte teeninud pakkumust, sh MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus.
3.Visionest Institute OÜ esitas vaidlustuse vaidlustuskomisjonile (VAKO), mille VAKO 26. mai 2025. a otsusega osaliselt rahuldas (vaidlustusasi nr 107-25/287952). VAKO jättis vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse hanke osas nr 6 vastavaks tunnistamise peale mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata ja rahuldas vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse hanke osas nr 6 edukaks tunnistamise peale. Visionest Institute OÜ vaidlustas VAKO otsuse osaliselt halduskohtus, kuid see kaebus ei hõlmanud hanke osa nr 6 (haldusasi nr 3-25-1818). See menetlus on hetkel Tallinna Ringkonnakohtus pooleli.
4.Maaelu Teadmuskeskus tegi 10. juunil 2025 hanke osas nr 6 uue pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse, millega tunnistas teiste hulgas edukaks ka MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus. Visionest Institute OÜ vaidlustas selle otsuse vaidlustuskomisjonis.
5.VAKO rahuldas 28. juuli 2025. a otsusega Visionest Institute OÜ kaebuse ning tunnistas eelnimetatud haldusakti kehtetuks.
6.Maaelu Teadmuskeskus esitas 7. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub VAKO 28. juuli 2025. a otsuse nr 155-25/287952 tühistada. Maaelu Teadmuskeskus hinnangul vaidlustas Visionest Institute OÜ sisuliselt ka kolmanda isiku pakkumuse vastavust, mitte ainult edukaks tunnistamist ning kaebus oleks tulnud seetõttu jätta läbi vaatamata. Pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine on eraldi otsustused. Ka sisulises osas on VAKO otsus ebaõige.
7.Tartu Halduskohus võttis 8. augusti 2025. a määrusega Maaelu Teadmuskeskuse kaebuse VAKO 28. juuli 2025. a otsuse nr 155-25/287952 tühistamiseks menetlusse, kaasas kolmanda isikuna MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ning andis tähtaja kaebuse vastuse esitamiseks ning VAKO-le toimiku esitamiseks.
8.VAKO esitas kohtule 11. augustil 2025 vaidlustusmenetluse toimiku.
9.Visionest Institute OÜ esitas kohtule 15. augustil 2025 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
10.Kolmas isik MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus kaebusele vastust ei esitanud.
11.Tartu Halduskohus määras 19. augusti 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
12.1.VAKO on ebaõigesti võimaldanud esitada kaebuse, milles sisuliselt hinnatakse varasem kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus ümber ja hinnatakse selle õiguspärasust. VAKO on väljunud kaebuse piiridest ja hinnanud asjaolusid, mida tulnuks vaidlustada pakkumuse vastavuse otsuse kaudu. Hankija tunnistas kolmanda isiku pakkumise vastavaks 1. aprilli 2025. a otsusega. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mille vaidlustamine ei ole enam lubatav ning VAKO oleks pidanud kaebaja kaebuse jätma riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 1, p 3 või p 7 alusel läbi vaatamata. VAKO viidatud RHS § 114 käsitleb pakkumuse vastavust, mitte pakkumuse hindamist ja edukaks tunnistamist, mida reguleerib
RHS § 117.
12.2.Vastustaja on kolmanda isiku pakkumuses sisalduva ebatäpsuse selle avastamisest alates lugenud vormiliseks, mida on võimalik ületada. Kolmas isik märkis riigihangete registri („RHR“) töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ühe üldkulude määra, Vormile 1 aga teise üldkulude määra. Hankija lähtus Vormile 1 märgitud üldkulude määrast. Hindamiskriteeriumi nr 3 juures on selgitus, et pakkuja sisestab riigihanke maksumuse üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määra (Exceli tabel lahter C8).
12.3.Ebaõige on VAKO osutus, et hankija on teinud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses toiminguid, mis õiguslikult kuuluvad vastavusotsuse juurde. Vastustaja hindas pakkumusi vastavalt kehtestatud hindamisreeglitele ega väljunud hindamise etapis lubatud piiridest. Hindamise protokollis esinevate remarkidega soovis hankija tagada otsuse selguse ja jälgitavuse, mitte kontrollida pakkumuse vastavust. Riigihankeõigus ei keela hankijal ühe pakkumuse osas suvalisel ajahetkel hankemenetluses uuesti vastavuskontrolli mõtteid mõelda. Seda on tunnustatud ka Riigikohtu praktikas (otsus asjas nr 3-20-924, p 10.1, 12.1 ja 17). Samuti tuleb riigihanke alusdokumendi p 3.7 järgi esitada Vormil 1 kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, veebipõhiste tegevustega seotud üldkulude määr ja trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr ning need liidetakse kokku (igal üldkulu määral on erinev osakaal). Saadud summa moodustab hinnatava „Tegevuse korraldamisega seotud üldkulude määra.“ Seega moodustub õige üldkulude määr Vorm 1 lahtris C8 kajastatud summadest. Vorm 1 on pakkuja pakutava üldkulude määra n-ö algallikas ning sealne info tuleb kanda RHR-i hindamislehele kui sekundaarsesse dokumenti vaid põhjusel, et pakkumused esitatakse läbi RHR-i.
12.4.Sisuliselt tähendab VAKO otsus hankija jaoks seda, et esikohale seatakse hankemenetlus formaalselt ning tagaplaanile jääb riigihanke korraldamise tegelik põhjus – vajadus konkreetse eseme järele. Riigihanke korraldamine ei tohiks muutuda hankija jaoks niivõrd koormavaks ja kurnavaks, et soovitud eseme hankimine muutub hankemenetluse tõttu ebamõistlikult kalliks või hankemenetlus ise niivõrd pikaks, mistõttu ei ole eseme hankimine enam vajalik/otstarbekas. Vastustaja peaks ka vaidlustatud otsuse tühistamisel võtma uuel asja arutamisel vastu samasisulise otsuse.
12.5.VAKO rahuldas esimeses otsuses kaebaja vaidlustuse osaliselt seetõttu, et hankija oli kolmanda isiku pakkumuses sisaldunud ebakõla lugenud ekslikult arvutusveaks. Teisalt oli selge, et hankija peab uuel otsustamisel tegema samasisulise otsuse, mistõttu oli VAKO esimene otsus ebaökonoomne, kuid hankija otsustas otsust selles osas mitte vaidlustada. Kaebaja ei ole VAKO esimeses otsuses kajastatut eiranud. Hankija kõrvaldas VAKO esimeses otsuses esile toodud vead kõige ökonoomsemal ja õiguspärasel viisil. Hankija ei ole kordki väitnud, et on pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses tegelenud pakkumuse vastavuse hindamisega. Otsuses sisaldunud märkused pakkumuse ebakõlale on esitatud
3
3-25-2602 hankija tegevuse jälgitavuse tagamise eesmärgil. Varasemat pakkumuse vastavuse otsust ei ole kehtetuks tunnistatud, hankija on lugenud selle otsuse tagantjärele täiendavalt motiveerituks, et kõrvalda VAKO esimeses otsuses tehtud etteheited.
13.Visionest Institute OÜ jääb vaidlustuskomisjoni menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
13.1.Vaidlustatud hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on varasema VAKO otsusega RHS § 200 lg 5 mõttes vastuolus. Hankija püüab kaebusega uuesti avada vaidluse, mis lõppes VAKO 26. mai 2025. a otsusega asjas nr 107-25/287952. VAKO ei pidanud juba varem lahendatud asjaga seotud argumente detailselt kordama. Hankija ei tohi teha uut samasisulist otsust, mis on vastuolus VAKO otsuse põhjendustega, kuid käesoleval juhul hankija seda tegi. VAKO jõustunud otsus samas riigihankes mõjutab ka hankija neid otsuseid, mida otseselt ei vaidlustatud ehk antud juhul vastavusotsust, mida hankija oleks VAKO 26. mai 2025. a otsuses kajastatud argumentatsiooni arvestades pidanud muutma.
13.2.VAKO nõustus 26. mai 2025. a otsuses vaidlustajaga, et tegemist ei ole arvutusveaga ega RHS § 117 lg-s 3 sätestatud arvutusvea parandamisega. Tegemist on esitatud dokumentide vastuoluga. Sisuline puudus tingib pakkumuse tagasilükkamise. Sellise vastuolu kõrvaldamise lubatavust tuli hankijal hinnata vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-te 1 ja 2 alusel, mitte pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses RHS § 117 lg-te 1 ja 3 alusel. Hankija on edukaks tunnistamise otsuses teinud lubamatu arvutusvea parandamise RHS § 117 lg 3 alusel ning see on otsuse tühistamiseks piisav. Ühelgi juhul ei ole võimalik puudust kõrvaldada, kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud tagasi lükata. Hankija ei saa pakkumuste vastavust puudutavaid põhjendusi hakata esmakordselt esitama pakkumuste edukaks tunnistamise otsuses selleks, et võtta pakkujatelt õigus/võimalus vaidlustada pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust.
13.3.Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane, täidaks ka vaidlustaja pakkumus hankija eesmärgi tunnistada edukaks paremusjärjestuse alusel viis kõrgema hindepunktide kogusummaga pakkujat. Seega tulnuks hankijal tunnistada vaidlustuse esitaja pakkumus edukaks.
13.4.Kaebaja leiab, et vajadus konkreetse eseme või väljavalitud partneri (s.o. kolmanda isiku) järele ei kaalu üles riigihankeõiguse üldpõhimõtteid ja VAKO otsuse res judicata toimet. Õigusriigis ei ole kohane väita, et eesmärk pühendab abinõu.
13.5.Ilmselgelt püüab hankija saavutada olukorda, kus mittevastav kolmas isik saab hankija lepingupartneriks. RHAD-st ei tulene Vorm 1 ülimuslikkust teiste dokumentide ees ning selles ei ole reguleeritud ebaselguste ületamise viisi. Hankijal ei ole õigust otsustada, kumb pakkuja esitatud numbritest on korrektne, ning seeläbi ka õigus vastuolu kõrvaldada. Kui hierarhiline lähenemine eksisteeriks, siis oleks vastavustingimustes sätestatut aluseks võttes just RHR väljale sisestatud andmed olulisemad.
KOHTU SEISUKOHT
14.Vaidluse all on hankija 10. juuni 2025. a pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus. VAKO tunnistas 28. juuli 2025. a otsusega eelnimetatud otsuse kehtetuks, sest tema hinnangul oli hankija läinud vastuollu varasemas VAKO 26. mai 2025. a otsuses võetud seisukohtadega ning ebakohaselt asunud pakkumuses esinenud vastuolu kõrvaldama pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses ajal, kui vastav kontroll tulnuks teha vastavaks tunnistamise otsuses. Kaebaja hinnangul on VAKO ületanud vaidlustuse piire ja andnud pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel hinnangu pakkumuse vastavuse kohta ning sedagi ebaõigesti. Kaebaja hinnangul tulnuks Visionest Institute OÜ
4
3-25-2602 vaidlustus hankija 10. juuni 2025. a otsuse peale jätta läbi vaatamata või selle sisulisel läbivaatamisel rahuldamata. Visionest Institute OÜ hinnangul on VAKO otsus õiguspärane ning hankija 10. juuni 2025. a otsus on õigesti kehtetuks tunnistatud, sest hankija kontrollis ebakohaselt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse raames kolmanda isiku pakkumuse vastavust.
15.Vaidlust ei ole selles, et VAKO tunnistas 26. mai 2025. a otsusega esimese kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks. Pooled on eri meelt VAKO otsuse sisus ning seal esitatud põhjenduste siduvuses uue otsuse tegemise kontekstis.
16.Kohus ei nõustu hankijaga, et kaebaja vaidlustus tulnuks jätta läbi vaatamata, kuid nõustub sellega, et VAKO on kaebuse piire ületades asunud vaidluse esemeks oleva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale esitatud vaidlustust lahendades kontrollima varasema kehtiva haldusakti (pakkumuse vastavaks tunnistamine) õiguspärasust ning on seetõttu vaidlustatud hankija pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ebaõigesti kehtetuks tunnistanud. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuli VAKO-l kontrollida hindamiskriteeriumite täitmist, mitte naasta pakkumuse vastavuse juurde olenemata sellest, et hankija oli üldkulu määra kajastamisel esinenud vastuolu kohta esitanud põhjendusi ka selles otsuses.
17.Kuna Visionest Institute OÜ ei vaidlustanud uuesti varasemat pakkumuse vastavuse otsust, siis ei ole RHS § 192 lg 3 p-de 1, 3 või 7 alusel koostoimes RHS § 198 lg 3 p-ga 8 vaidlustuse läbi vaatamata jätmine võimalik. Asjaolu, et asja lahendamisel käsitleti ka pakkumuse vastavuse temaatikat ei muuda uuesti vaidlustuse ja ka praeguse kaebuse esemeks hankija 1. aprilli 2025. a otsust, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks. Vaidluse esemeks on hankija 10. juuni 2025. a otsus, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks ning mille raames esitas hankija ka selgituse, millisest üldkulu määrast lähtutakse.
18.Vaidlus puudub selles, et pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus oli uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal kehtiv. VAKO 26. mai 2025. a otsuse resolutsiooniga nr 2 otsustati RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 1 alusel jätta vaidlustus riigihanke osas nr 6 läbi vaatamata osas, milles taotleti MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse vastavaks tunnistamise otse kehtetuks tunnistamist. Sama otsuse resolutsiooni punktiga 3 rahuldati vaidlustus osaliselt ja tunnistati kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus osas, milles tunnistati edukaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus. Muus osas jäeti vaidlustus rahuldamata. Nimetatust järeldub, et hoolimata VAKO põhjendustele antavast tõlgendusest ei tunnistatud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust kehtetuks ehk õiguslikult on tegemist kehtiva haldusaktiga, millest hankija pidi ja sai lähtuda (vt haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ja § 61 lg 2). Täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt ning haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine. Isegi kui kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus oli sisult õigusvastane, ei muuda see haldusakti kehtivust. Ka varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et hankija võib pakkumuste edukaks tunnistamise korralduses tugineda õigusvastasele, kuid kehtivale haldusaktile (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-45-12).
19.Kohus möönab, et senise kohtupraktika kohaselt on RHS § 200 lg-st 6 lähtuvalt hankijale täitmiseks kohustuslikud ka vaidluse eseme raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused ja sellega sätestatakse erand haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 kolmandast
5
3-25-2602 lausest (vt varasemalt kehtinud samasisulise RHS § 127 lg 5 kontekstis Riigikohtu halduskolleegiumi 9. augusti 2016. a otsust asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.5). VAKO asus esimeses otsuses seisukohale, et sisuliselt ei ole tegemist arvutusvea parandamisega, vaid vastuoluga pakkumuses, mille kõrvaldamise lubatavuse osas tuli anda hinnang pakkumuse vastavuse hindamisel. Kohtu hinnangul ei olnud hankijal kohustust uuendada menetlust selle otsustuse suhtes lähtuvalt VAKO esimese otsuse põhjendustest, kui ta leidis, et pakkumuse vastavaks tunnistamine oli sisuliselt siiski õiguspärane ning hankija on seda ka vaidlustatud otsuses teinud, selgitades vastuolu olemust ja samale lõpptulemusele jõudmise viisi. Asjaolu, et hankija on seda selgitanud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses, ei anna alust selle otsuse tühistamiseks.
20.Visionest Institute OÜ osutab VAKO esimese otsuse resolutsiooni sisule osaliselt ka selliseid tagajärgi, mida resolutsiooni sõnastust aluseks võttes ei ole võimalik järeldada. VAKO otsusega ei ole kolmanda isiku pakkumist peetud mittevastavaks ega ole kohustatud hankijat seda otsust muutma või uuesti üle vaatama, samuti on meelevaldne kaebaja järeldus, et VAKO on selle otsusega pidanud edukaks hoopis kaebaja pakkumust ning et kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud jätta kõrvale. Eelviidatud VAKO otsuse resolutsioon ja põhjendused ei võimalda ühelgi moel selliste järeldusteni jõuda. Resolutsiooni tulemus oli see, et kehtivuse kaotas kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamise otsus ja seeläbi lasus hankijal kohustus teha selles osas uus otsus. VAKO ei teinud ettekirjutust kindla sisuga otsuse tegemiseks. Visionest Institute OÜ tõlgendab VAKO esimest otsust endale sobivalt oluliselt laiemate tagajärgedega kui VAKO esimese otsuse resolutsioonis kajastatud on.
21.Riigihangete formalistlikkus, otsuste ajaline järgnevus ja eelkõige tehtud otsuste kehtivus ja edasikaebekord ning –tähtajad muutuksid illusoorseks, kui ajaliselt järgneva otsuse tegemisel on võimalik tugineda varasema otsuse esemeks oleva tingimuse mittetäitmisele olukorras, kus seda kontrolliv ja fikseeriv haldusakt või eelhaldusakt on kehtiv. Praegusel juhul aga VAKO oma otsusega ongi jõudnud tulemuseni, et kehtivat pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust ei tunnistata ning leitakse, et see riigihanke menetlusetapp tuleks hankijal uuesti avada olukorras, kus VAKO vaidluse esemeks ei olnud mitte asjakohane pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, sest seda ei olnud juba varasema VAKO menetluse raames kaebetähtaja ületamise tõttu võimalik sisuliselt vaidlustada. Samuti ei ole VAKO varasemas otsuses kohustanud hankijat vastavat menetlusetappi kordama ja ei saanudki seda teha, sest pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale esitatud vaidlustuse jättis VAKO esimese otsusega sisuliselt läbi vaatamata. VAKO on sisuliselt jätnud oma otsusega kõrvale varasema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse ja leidnud, et kuna vastustaja on edukaks tunnistamise otsuses esitanud lisaargumente ka varasema otsuse õigsuse kohta, siis oleks tulnud seda teha uue pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemise kaudu, milleks vastustajal puudus aga vajadus, sest see menetlusetapp oli lõppenud ja kehtiv haldusakt olemas. VAKO lähenemisega nõustudes võiks iga ajaliselt hilisema otsustuse tegemise raames naasta varasema otsuse sisulise õiguspärasuse kontrollimise juurde hoolimata sellest, et varasem otsus on kehtiv ning tunnistada uue otsuse kehtetuks, kui varasema otsuse õiguspärasus on menetlusliku või sisulise minetuse tõttu kaheldav. Sellega on VAKO jätnud vaidluse eseme – pakkumuse edukaks tunnistamine – sisuliselt kontrollimata, asudes selle asemel kontrollima varasema kehtiva haldusakti õiguspärasust ja heites hankijale ette, et vastavuse kontroll on toimunud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse esemeks ei ole pakkumuse vastavuse kontroll, vaid vastavaks tunnistatud pakkumuste sisuline hindamine. Seega ei nõustu kohus VAKO ja kaebaja seisukohaga, et vastustaja on uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse raames läinud ebaõigesti vastuollu varasema VAKO otsusega.
6
3-25-2602
22.Vastuseks Visionest Institute OÜ seisukohale, et hankija ei saa pakkumuste vastavust puudutavaid põhjendusi hakata esmakordselt esitama pakkumuste edukaks tunnistamise otsuses selleks, et võtta pakkujatelt õigus ja võimalus vaidlustada pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust, märgib kohus järgmist. Visionest Institute OÜ ei kaotanud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimalust mitte hankija tegevuse tulemusena, vaid seetõttu, et ta ei vaidlustanud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust tähtaegselt ja juba VAKO esimeses menetluses ei vaadatud selle otsuse peale esitatud vaidlustust sisuliselt läbi ning tegemist on siiani kehtiva haldusaktiga. Võib vaielda selle üle, kas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses üldse pakkumuse vastavust kinnitavate asjaolude välja toomine põhjendatud on, kuid see ei muuda iseenesest pakkumuse edukaks tunnistamise otsust õigusvastaseks. Nagu varasemalt juba mainitud sai, siis võis hankija tegelikult tugineda kehtivale haldusaktile ning piirduda üksnes pakkumuse edukaks tunnistamisel oluliste tingimuste kontrollimise ja pakkumuste hindamisega.
23.Kohus ei võta seisukohta VAKO esimese otsuse õiguspärasuse kohta, sest see pole praeguse asjas vaidluse esemeks, kuid lähtuvalt eeltoodud põhjendustest on ebaõige Visionest Institute OÜ ja VAKO seisukoht, et vastustaja tegevus on varasema VAKO otsusega vastuolus. RHS § 200 lg 6 kohaselt on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Kuna VAKO otsuse kohaselt jäi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale esitatud Visionest Institute OÜ vaidlustus läbi vaatamata ja selles osas kohtumenetlust ei järgnenud, siis pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtivus säilis ja hankija võis sellele tugineda. See, et VAKO tunnistas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks ja viitas selle raames vastavuse otsusele ning selle raames vastava vastuolu hindamise asjakohasusele ei toonud hankijale kaasa kohustust asuda uut vastavuse otsust koostama, sest see polnud vaidluse esemeks ning sarnane kohustus ei ole kajastamist leidnud ka siduvas VAKO otsuse resolutsioonis. Sellises olukorras ei oska kohus näha ka res judicata põhimõtte rikkumist.
24.Pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamisel tuli hankijal lähtuda hindamiskriteeriumitest. Osa nr 6 puhul oli kolmandaks kriteeriumiks tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, mille juures oli selgitus, et pakkuja sisestab riigihanke maksumusena üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määra (exceli tabeli lahter C8). Kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, veebipõhiste ürituste korraldamisega seotud üldkulude määr ning trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr peavad olema lõplikud ja sisaldama kõiki kulusid, makse ja makseid vastavalt riigihanke alusdokumentidele, st lõplik kulu hankija jaoks. Tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määra suurus protsentides tuleb pakkumuses esitada täpsusega üks koht pärast koma. Seega tuli pakkumuse edukaks tunnistamisel lähtuda just Vormis 1 märgitud tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määrast 22%, mistõttu ei oma selles faasis vastuolu RHR töölehele märgituga (20%) tähtsust. Hindamisel on sellest ka lähtutud.
25.Vastavate numbrite erinevus ja sellest tulenev vastuolu võis omada suuremat tähtsust pakkumuse vastavuse hindamisel, sest vastavuskriteeriumite juures oli viidatud nii RHR töölehele kui Vormile 1. Hanke lisaandmete p 3.7 järgi pidi siiski kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, veebipõhiste tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr ning trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on
7
3-25-2602 vajalikud raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud kolm määra tuli esitada Vormil 1 „Üldkulude määrad“, kus esitatud määrad liidetakse kokku järgmiste osakaaludega: 60% kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, 30% veebipõhiste tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr ja 10% trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr. Saadud summa moodustas hinnatava „Tegevuse korraldamisega seotud üldkulude määra“. Seega on Vorm 1 see, millel kajastatud üldkulu määrast tuleb lähtuda, sest riigihangete alusdokumentides on esmajoones peetud asjakohaseks Vormil 1 kajastatut.
26.Eelnevast tuleneb, et isegi kui nõustuda kaebaja ja VAKO-ga, et hankija pidi uuesti pakkumuse vastavust hindama ja tegema uue otsuse, siis tuleks hankijal välja anda sama resolutsiooniga uus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, sest lähtuda tuli Vormis 1 märgitud üldkulu määrast. Kohtu hinnangul kinnitavad seda järeldust vastavuskriteeriumites, hindamiskriteeriumites ning hanke lisaandmete p-s 3.7 esitatud teave koosmõjus. Lisaks tuleb silmas pidada, et kolmas isik ei saanud Vorm 1 märgitud üldkulu määra erinevusest (22% vs 20%) eelist, sest madalam tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr oleks talle andnud eelise. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest lähtuvalt võeti aluseks Vormil 1 märgitud 22%. Seetõttu ei ole ka sisuliselt kolmas isik üldkulu määra numbrite erinevusest Visionest Institute OÜ ees eelist saanud.
27.Eelnevat arvestades rahuldab kohus hankija Maaelu Teadmuskeskus kaebuse, tühistab riigihangete vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2025. a otsuse nr 155-25/287952 ning teeb uue otsuse, millega jätab Visionest Institute OÜ vaidlustuse Maaelu Teadmuskeskuse 10. juuni 2025. a otsuse peale rahuldamata.
28.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tühistab VAKO otsuse ja jätab Visionest Institute OÜ vaidlustuse rahuldamata, siis jäävad tema menetluskulud (VAKO-s tasutud riigilõiv ja vaidlustus- ning kohtumenetluses kantud õigusabikulu) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
29.Maaelu Teadmuskeskus kandis VAKO menetluses õigusabikulusid 3325 eurot (15h tunnihinnaga 215 eurot käibemaksuta). Halduskohtumenetluses on menetluskulud kokku 5546,25 eurot, mis koosneb kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivust kokku 1300 eurot ning õigusabikuludest 4246,25 eurot (ca 20h) käibemaksuta. Maaelu Teadmuskeskus menetluskulud vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses kokku on seega 8871,25 eurot (3325+5546,25).
30.Riigikohtu praktikat aluseks võttes on riigihanke vaidlustes avaliku sektori hankijal õigus nõuda nende õigusabikulude väljamõistmist, mis on põhjendatud ja vajalikud ning vastustaja põhitegevuse kriteeriumile ei omistata hankeasjades määravat tähendust, sest riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon. Kaebaja peab kohtumenetluses vaidlustuse rahuldamata jäämisel kandma hankija põhjendatud õigusabikulud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-68-14, p 33; nr 3-20-1198, p 30). Seega on kohtumenetluses välise õigusabi kasutamisel tekkinud hankija menetluskulud kaebajatelt välja mõistetavad.
31.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas on kajastatud osutatud õigusabiteenuse maht ning tehtud menetlustoimingud. Kohus peab haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades esindaja tunnitasu õigusabiteenuse
8
3-25-2602 kujunenud turuhindu arvestades mõistlikuks, kuid õigusabiteenuse osutamise ajakulu kohtus mõnevõrra ülepaisutatuks. Vaidluse eset ning varasemalt VAKO-s juba esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades ei ole Maaelu Teadmuskeskus esindaja ajakulu (19 tundi 45 minutit) põhjendatud. Maaelu Teadmuskeskuse kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides esitatakse valdavalt samad põhjendused kui VAKO menetlus tehti, lisaks ei saa esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega lisandunud täiendavad toimingud õigustada kohtumenetluses sedavõrd suurt ajakulu. Põhjendamatu on ka hankija esindaja viide kahele „vastasele“ kohtumenetluses. VAKO ei ole riigihankevaidluses kohtumenetluses pool HKMS § 15 mõttes. Hankija esindaja loogikat järgides oleks näiteks asja Riigikohtuni jõudes pooleks ka haldus- ja ringkonnakohus, mis ei vastaks tõele. Vaidlust lahendav organ ei ole kohtumenetluses asjas pooleks. Kohtu hinnangul on kohtumenetluses tehtud toimingutega seoses põhjendatud ajakulu 10 tunni ulatuses (2150 eurot). Vaidlustusmenetlusega seonduvate õigusabikulude vähendamiseks kohtu hinnangul alust pole. Seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulu 3325 eurot käibemaksuta, kohtumenetluses kantud riigilõivud kokku 1300 eurot ning kohtumenetlusega seotud õigusabikulu 2150 eurot käibemaksuta. Kokku loeb kohus Maaelu Teadmuskeskus menetluskuludest põhjendatuks 6675 eurot käibemaksuta ning mõistab selle Visionest Institute OÜ-lt Maaelu Teadmuskeskusele välja. Kuna Maaelu Teadmuskeskus on käibemaksukohustuslane, siis on väljamõistetav menetluskulu käibemaksuta.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.