G.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.07.2024 otsuse nr 4.2-1/6773-1 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – G.K , volitatud esindaja Igor Sumarok Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Triin Randoja ja Evelin Kääparin
Asja läbivaatamine
02.06.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta G.K kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindajate, nimed tähemärkidega. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.K-le (kaebaja) väljastati 30.07.2021 relvaluba nr DL50015458 kehtivusega kuni 25.01.2026, mille alusel oli kaebajal õigus omada relva enese ja vara kaitse eesmärgil.
2.Kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus ja ta kuulati 01.02.2024 (dtl 117119) kahtlustatavana üle karistusseadustiku § 121 lg 1, § 264 lg 1 p 3 ja § 120 lg 1 järgi kvalifit seeritavate kuritegude toimepanemises. Prokuratuur lõpetas 18.03.2024 määrusega (dtl 9596) kriminaalasja kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 alusel.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA, vastustaja) algatas samadel asjaoludel kaebaja suhtes väärteomenetluse ja karistas teda 13.06.2024 väärteootsusega (dtl 7782) loomakaitseseaduse (LoKS) § 662 lg 1 alusel rahatrahviga. Otsuse kohaselt haaras kaebaja 02.06.2023 Harju maakonnas Viimsi vallas Aiandi tee 4 trepikojas maas olnud koera rihmast kinni ja tõstis ta rihmapidi umbes 1,5 m kõrgusele põrandast. Loom niuksatas ja ei teinud pärast enam häält.
3-24-2324
Loomade Kiirabikliiniku 02.06.2023 haigusloo andmetel tuvastati koeral kõri piirkonnas valulikkus, pärast õnnetust ei ole koer haukunud ja pärast autosõitu ta oksendas. Kaebaja tekitas koerale valu ja vaimseid kannatusi, millega rikkus LoKS § 4 lg-t 1.
4.Harju Maakohus jättis 03.12.2024 otsusega väärteoasjas nr 4-24-2317 1 kaebaja kaebuse rahuldamata ja PPA väärteootsuse muutmata. Riigikohus jättis 20.02.2025 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
5.PPA peatas 05.02.2024 otsusega nr 4.2-1/1445-1 (dtl 111113) relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 p 6 alusel kaebaja relvaloa kehtivuse.
6.PPA lõpetas 25.07.2024 otsusega nr 4.2-1/6773-1 (dtl 49) RelvS § 43 lg 2 alusel kaebaja relvaloa kehtivuse peatamise ja tunnistas relvaloa RelvS § 43 lg 3 1 alusel kehtetuks. Põhjendused:
6.1.Kaebaja on enda ja teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelvi omama. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt isegi keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Relvaloa omaja peab olema tasakaalukas ja usaldusväärne.
6.2.Kaebaja suhtes registreeritud sündmused politsei infosüsteemis näitavad, et ta on konfliktne isik, kes satub kaasliiklejatega ja teiste isikutega konflikti, mida ta ei suuda rahumeelselt lahendada. Lisaks looma väärkohtlemisele tuvastati kaebaja kohta järgmised sündmused: 1) 17.06.2024 rikkus kaebaja liiklusseaduse (LS) § 242 lg-s 1 sätestatud nõuet; 2) 23.05.2023 laekus vastustajale teave, et kaebaja juhitud Toyota maastur ei näidanud suunda ja oleks teataja autot riivanud. Toyota liikus mööda Pärnamäe teed suunaga Viimsisse, tegi ohtlikke manöövreid ja oleks teataja autole pihta sõitnud. Teataja arvas, et tegemist võib olla joobes juhiga ja sõitis talle järele. Toyota sõitis Aiandi teel olevasse kortermaja hoovi, juht väljus ja asus teatajale teele ette ega lasknud tal hoovi sõita, kuna sissesõidu ees on keelav märk. Kuna teataja püüdis autoga edasi sõita, siis lõi kaebaja jalaga autot. Teataja sõnul on tema auto parema külje tagumisel tiival kaks umbes 1 cm suurust mõlki; 3) 22.10.2022 rikkus kaebaja LS § 242 lg-s 1 sätestatud nõuet; 4) 01.05.2022 juhtis kaebaja tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud mootorsõidukit; 5) 23.07.2021 laekus vastustajale teave, et kaebaja juhitud sõiduauto kihutas veoautode vahel, püüdis teatajat rammida, vilgutas teatajale tuledega 70 km/h alas; 6) 12.10.2020 sattus kaebaja konflikti teise sõidukijuhiga; 7) 17.07.2019 ületas kaebaja piirkiirust 14 km/h võrra; 8) 16.04.2017 juhtis kaebaja mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 84 +/– 3 km/h, kuigi lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 31 km/h. Samuti sooritas möödasõitu ees liikuvast sõidukist ja eiras pidevjoone nõuet. 1
6.3.Vastustaja arvestab täiendavalt süüteomenetluses tuvastatud asjaoludega. Kaebaja tekitas loomale oma käitumisega kahju, mis leidis kinnitust Loomade Kiirabikliiniku haigusloo väljavõttes. Teise elusolendi kahjustamine on lubamatu.
6.4.Vastustaja viis 10.07.2023 kaebajaga läbi vestluse. Konfliktidest rääkides kaebaja ärritus, muutus kärsituks, hääletoon tõusis, jutt muutus kiireks ja ennast õigustavaks. Oli näha, et konfliktiteemad vihastavad teda. Ta on öelnud teistele inimestele, et tal on relv, kuid ta ei ole seda kaasas kandnud ja pole olnud kavatsust relva kasutada. Ta soovib oma õiguste eest seista. Koera pärast oli konflikt, sest koer haukus pidevalt ja pikalt. Kaebaja ei näinud muud võimalust kui ise sekkuda, sest politsei ja vald ei teinud midagi tema öörahu tagamiseks. Kaebaja tegi nalja, kui ütles, et kui keegi midagi ei tee, siis tuleb koera raputada. Ta saavutas oma eesmärgi, sest koer ei haugu enam. Tal on põhimõte, et kui keegi käitub agressiivselt, siis ta käitub samamoodi, sest see mõjub. Kaebaja on harjunud ise kohapeal asju ära lahendama ega taha ametiasutuste poole pöörduda.
6.5.Arvestades, et kaebaja on viimase 4 aasta jooksul vähemalt 3 korral sattunud kaasliiklejaga konflikti, mis on päädinud politseile teatamisega, siis puudub tema suhtes usaldus, sest taoline käitumine on agressiivne teiste isikute suhtes ning selle käigus seatakse ohtu teiste inimeste tervis ja vara. Vastustaja ei saa usaldada relvaloa omajana isikut, kes igapäevases liikluses ei suuda olla rahumeelne ja teisi isikuid mitte ohustava käitumisega. Vastustaja peab kujundama kaebaja suhtes prognoosotsuse ja hindama senist käitumist ning sellest tulenevaid riske. Teisi isikuid ja ennast ohustav käitumine ei pea olema seotud tulirelvaga. Relvaloa omaja peab olema õiguskuulekas ja hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, kuna ühiskonnal on ootus, et relvaloa omaja ei ohusta teisi isikuid ega avalikku korda. Vastustaja on kohustatud välistama igasuguse ohu, mis võib relvaloa omajast lähtuda, ja tagama, et tulirelva omaja on ühiskonna kehtestatud õigusnorme järgiv. Kohtud on korduvalt leidnud, et isiku, kes käitub kõrgema ohu allika, mootorsõiduki, roolis ennast ja teisi ohustavalt, puhul ei saa eeldada, et ta teatud ettenägematutes olukordades on suuteline tagama tulirelva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud kohustusi. Kaebaja on minetanud usalduse relvaloa omajana ja vastustaja peab teiste isikute huvide kaitseks tunnistama tema relvaloa kehtetuks. Kaebaja on korduvalt liiklusrikkumisi toime pannud ja teiste isikutega pidevalt agressiivselt konflikti minev, mistõttu ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt ka siis, kui ta ei ole seni ühtegi relva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud rikkumist toime pannud. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja pani ka relvaloa kehtivuse peatamise ajal toime LS-i rikkumise. Kaebaja puhul hinnati tema kohta politsei infosüsteemis registreeritud teavet, väärteoasjas kogutud tõendeid ja relvatoimikus olevaid dokumente, millest nähtub süstemaatiline konfliktidesse sattumine mootorsõidukiga liiklemisel ja LS-is kehtestatud nõuete eiramine. Konfliktides aset leidnud agressiivsus on aja jooksul muutunud intensiivsemaks, kuna ta on tekitanud selle tagajärjel teise isiku koerale ja mootorsõidukile kahju.
6.6.Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles kaebaja õiguse eneseteostusele. Relvaloa kehtetuks tunnistamise näol ei ole tegemist relva omaja täiendava karistamisega, vaid temast potentsiaalselt tuleneva ohu ennetamisega teiste isikute turvalisusele. Otsus ei ole pöördumatu mõjuga. Kui kaebaja näitab mingi aja jooksul, et ta suudab Eestis kehtivaid seadusi järgida ja käituda viisil, mis ei sea kahtluse alla tema suhtumist õiguskorda, ning vältida konfliktidesse sattumist liiklusraevu tagajärjel, siis ei ole välistatud, et talle tema taotlusel uuesti relvaluba väljastatakse.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 25.07.2024 otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati kaebaja relvaluba kehtetuks. Põhjendused:
3(8)
3-24-2324
7.1.Vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest ja ebaõigetest kaalutlustest, on jätnud olulised asjaolud tähelepanuta ning kaebaja põhjendatud huvide ja vajadustega arvestamata. Vastustaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Otsuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks relvaloa kehtetuks tunnistamisel, sest tegemist ei ole relva kasutamisega seotud rikkumistega. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas on kaebaja endale või ühiskonnale ohtlik. Kaebaja ei ole õigusvastaselt käitunud ja otsuses toodud väited on vastustaja oletused. Koeraga seotud sündmuse osas kriminaalmenetlus lõpetati ja väärteootsus vaidlustati kohtus. Kuna puudub jõustunud kohtulahend kaebaja käitumise õigusvastasuse kohta, siis puudub õiguslik alus relvaluba kehtetuks tunnistada. Isegi kui kuriteo toimepanemist kinnitav kohtulahend on jõustunud, ei saa see olla aluseks relvaloa kehtetuks tunnistamisele.
7.2.Otsusega vähendatakse nende isikute arvu, kes on võimelised relvaga oma riiki kaitsma. Kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik. Vastustaja käitumine on vastuvõetamatu olukorras, kus Eesti piirinaaber on alustanud sõjalist agressiooni Ukraina vastu, mistõttu on julgeolekuolukord oluliselt muutunud.
7.3.Vastustaja varasem praktika on olnud selge ja ühesugune. Kui isikul on relvaluba korduvalt pikendatud, saab tal tekkida õiguspärane ootus, et ka edaspidi osutub menetlus samasuguseks. Praktika muutmine peab olema põhjendatud ja ette nähtav. Kaebaja eeldas, et kui ta ei riku RelvS-i nõudeid, siis ta ei kaota relva kandmise õigust.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on lähtunud otsuse tegemisel asjakohastest faktilistest asjaoludest, otsus on põhjendatud ja igakülgselt kaalutud. Arvesse on võetud nii kaebaja kui ka teiste isikute põhjendatud huvid. Otsus on proportsionaalne. Otsuses on selgelt välja toodud õiguslik alus – RelvS § 43 lg 3 1. Selle sätte kohaldamisel ei pea arvestama üksnes relvade kasutamisega seotud rikkumisi. Normi järgi tuleb isiku sobivuse hindamisel vaadelda tema käitumist laiemalt kui üksnes karistatust süüteo toimepanemise eest. Teise isiku turvalisust ohustavale käitumisele viitab ka suutmatus rahumeelselt konflikte lahendada, mis kaebaja puhul eskaleerub liiklusraevuks, teise isiku asja või looma tahtlikuks kahjustamiseks ning teise isiku ähvardamiseks tekitada talle kehavigastus või ta tappa. Asjakohatud on väited, mis puudutavad Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja muutunud julgeolekuolukorda.
9.Kohus jättis 10.10.2025 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
11.Ebaõige on etteheide, et vastustaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlusalune otsus anti RelvS § 43 lg 31 alusel. Viidatud sätte järgi võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
12.Tallinna Ringkonnakohus on samasisulist relvaloa andmisest keeldumise alust (RelvS § 36 lg 4 p 3) selgitanud 22.03.2022 otsuses asjas nr 3-21-2047 (p-d 10). Vastustajal on selle sätte kohaldamisel kaalutlusõigus otsustamaks, kas olukorras, kus isiku puhul on tuvastatud käitumine enda või teiste isikute turvalisust ohustaval viisil, tuleb temale relvaloa andmisest keelduda. Oluline on tuvastada, kas isik on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda
4(8)
3-24-2324
või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine hõlmab ka muid asjaolusid peale kehtiva karistatuse. Siin peetakse silmas laiemalt loa taotleja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus asjas nr 3-20-1675, p 9). Et tegu ei pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes, ei tähenda, et sama tegu ei võiks olla tunnistuseks enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS-i tähenduses. Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut kaebaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vt RelvS § 36 lg 4 p 5), vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 320-2365). 15.03.2023 jõustus karistusregistri seaduse (KarRS) muudatus, mis võimaldab vastustajal kasutada karistusregistri arhiivi andmeid ka RelvS-i nõuetele vastavuse kontrollimisel (KarRS § 20 lg 1 p 16).
13.Ohu hindamisel teeb haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus ja võib isikust lähtuva ohu prognoosimisel põhimõtteliselt arvestada ka isiku väärtegudega, mille eest määratud karistused on juba kustunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2023 otsus asjas nr 3-22-305, p 12). Mootorsõidukit kui kõrgema ohu allikat vastutustundetult juhtides ohustab isik nii ennast kui ka teisi inimesi. Seepärast iseloomustavad ka liiklusrikkumised isikut ja tema suhtumist õiguskorda. Kui isik ei pea oluliseks üldise ohutuse tagamiseks kehtestatud liiklusreeglitest kinnipidamist, on oht, et ta ei pea oluliseks ka avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud tulirelva käitlemise nõuete järgimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 otsus asjas nr 3-21-578, p 12; 28.04.2021 otsus asjas nr 3-20-1675, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
14.Relvaloa kehtetuks tunnistamisel on tegemist isikust potentsiaalselt tuleneva ohu maandamisega teiste isikute turvalisuse suhtes. Seejuures ei pea vastustaja tõendama, et isik on edaspidi relva kasutades ohtlik, vaid piisab, et asjaoludest tulenevalt saab sellise ohu realiseerumist pidada usutavaks. Relvaloa kehtetuks tunnistamise korral on tegemist isiku vaba eneseteostuse õiguse riivega ning selle riive eesmärgiks on isikute elu ja tervise, riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmine. Riigikohus on 18.06.2019 otsuses asjas nr 5-19-26 leidnud, et nimetatud eesmärkidel isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine on tema vaba eneseteostuse õiguse proportsionaalne riive. Riigikohus on viidatud otsuse p-des 50 ja 51 märkinud, et ei saa väita, et relvaloa kehtetuks tunnistamisega või uue relvaloa taotlemisega isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused kaaluksid üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse ennetavalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2022 otsus asjas nr 3-20-2365, p 12; 16.06.2022 otsus asjas nr 3-202571, p 13).
15.Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja on rikkunud korduvalt LS-i nõudeid. – –
Kaebaja rikkus 17.06.2024 LS § 16 lg-s 2 sätestatud nõuet (dtl 170, 175), st eiras liikluse reguleerija või riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku korraldust või liikluskorraldusvahendi nõuet. Kaebaja tegi 23.05.2023 liikluses ohtlikke manöövreid ega kasutanud rea vahetamisel suunatuld (dtl 170). 5(8)
3-24-2324
– – – –
Kaebaja sõitis 22.10.2022 Tallinna vanalinnas mootorsõidukiga selle liiklemise keelu piirkonnas (dtl 170, 177). Kaebaja juhis 01.05.2022 sõidukit, mis ei olnud läbinud ette nähtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (dtl 170, 180). Kaebaja käitus 23.07.2021 väidetavalt liiklusohutusreegleid rikkudes, püüdes teist liiklejat rammida (dtl 170). Kaebaja ületas 17.07.2019 piirkiirust 14 km/h võrra (dtl 171, 186).
– Kaebaja ületas 16.04.2017 piirkiirust mitte vähem kui 31 km/h ja tegi möödasõitu teisest sõidukist pidevjoont ületades (dtl 171, 188).
16.Seega on kaebaja vastustaja andmetel rikkunud liiklusnõudeid vähemalt 7 korral. Liiklusnõuete rikkumine on olnud aastate jooksul järjepidev. Kaebaja ei eitanud, et ta on viidatud rikkumised toime pannud. Seitsme aasta jooksul 7 rikkumise toime panemine õigustab järeldust, et isikule on loomuomane põhjendamatu riskikäitumine ja hoolimatu suhtumine nii tema enda kui ka teiste isikute turvalisuse tagamiseks õigusaktides sätestatud nõuetesse. Isiku puhul, kes pikema perioodi jooksul keskmiselt kord aastas jääb politseile vahele erinevate liiklusnõuete rikkumisega, on põhjust eeldada põhimõtteliselt hoolimatut ja põhjendamatut riskialdist käitumist. Arvestades liiklusjärelevalve intensiivsust Eesti teedel ja tänavatel, võib eeldada, et sedavõrd sageli rikkumistega politseile vahele jäänud sõidukijuht eirab liiklusreegleid pidevalt. Liiklusrikkumise toimepanemine näitab riskikäitumist liikluses ja sellega kaasnevate ohtude mitte mõistmist või suhtumist, et iga ohutusreeglit võib rikkuda, kui see parasjagu soodne või otstarbekas näib. Selliselt käitunud isiku puhul võib vastustaja asuda seisukohale, et isik ei pruugi hakkama saada relva hoidmist, kandmist ja kasutamist reguleerivate nõuete täpse täitmisega ning võib relva kuritarvitada ehk kasutada relva ilma, et selleks tegelikku eesmärgipärast vajadust oleks või suhtuda hoolimatult relva hoidmisega seotud nõuetesse (Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 otsus asjas nr 3-22-1368, p 8).
17.Kaebaja süstemaatilisest liiklusnormide rikkumisest pikema aja jooksul saab järeldada, et talle on omane suutmatus või soovimatus käituda liikluses õiguskuulekalt. Kiiruse ületamine, liikluskorraldusvahendite nõuete eiramine ja ohtlike manöövrite tegemine on rikkumised, mis võivad tuua kaasa liiklusavarii ning seeläbi kahju teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Seega on kaebaja teadlikult riskinud lisaks enda ohutusele ka teiste inimeste elu ja tervisega. Rikkumiste hulka ja iseloomu arvestades ei ole usutav, et kaebaja satub vastavatesse situatsioonidesse juhuslikult. Kaebaja käitumist arvestades saab järeldada, et ta ei taju oma liikluskäitumises mingit probleemi. Relvaloa omaja peaks aga olema reeglina ettenägelik ja õiguskuulekas kõigis eluvaldkondades, seda enam teist suurema ohu allikat käsitsedes. LS-i normide pidev eiramine tekitab põhjendatud kartuse, et kaebaja ei pruugi olla õiguskuulekas ja hoolikas ka RelvS-i nõuete järgimisel. Puudub kindlus, et RelvS-is sätestatud nõuetesse suhtub kaebaja suurema hoolega kui LS-i omadesse. Vastustaja ootus, et relvaloa taotleja osaleks liikluses LS-iga kooskõlas, pole ebamõistlik ega ebaproportsionaalne. Isiku järjepidev liiklusrikkumiste toimepanemine viitab riskivale käitumisele ja lubab kahelda selles, kas isik järgib ka relva hoidmist ja kasutamist käsitlevaid norme, kui nende eiramine talle mingisugusel pragmaatilisel põhjusel ebaotstarbekas näib.
18.Liiklusrikkumistest olulisem on aga kaebaja käitumine teiste isikutega. Kaebaja satub tihti konflikti ja on agressiivne. Liikluses on kaebaja sattunud teise liiklejaga konflikti ja / või käitunud agressiivselt 12.10.2020, 23.07.2021, 23.05.2023. Viimati nimetatud juhul läks kaebaja teise isiku varale kallale ja tekitas sõidukile kahju. Samamoodi käitus kaebaja oma naabriga, kelle koerale ta kahju tekitas. Arvestades kaebaja agressiivset iseloomu ja suutmatust konflikte rahumeelselt lahendada, on kaebajast kui relvaomanikust lähtuda võiv oht usutav. Kaebaja tunnistas ise vastustajale, et tal ei ole kombeks ametivõimudelt abi 6(8)
3-24-2324
paluda, vaid lahendab oma konfliktid ise. Kaebaja suhtumine ja agressiivne käitumine ei näita, et ta püüaks neid konflikte rahumeelselt lahendada, vaid eelistab jõu kasutamist või ähvardamist (Harju Maakohtu 03.12.2024 otsus asjas nr 4-24-2317; 23.05.2023 konflikt teise liiklejaga). Seega ei saa välistada, et ühel hetkel väljub konflikt kontrolli alt ja kaebaja haarab selle lahendamiseks relva järele. Kaebaja tunnistas vastustajale, et on teistele isikutele relva olemasolu maininud. Juba see näitab kaebaja soovi saavutada konfliktis jõupositsioon relva abil. Seega ei saa välistada, et ta võib ühel hetkel konflikti lahendamiseks ka relva demonstreerida või kasutada. Vastustaja ei saa jääda ära ootama, millal mõni kaebajaga seotud konflikt sedavõrd paisub, et kaebaja ei suuda end enam valitseda ja haarab relva järele, kahjustades teise inimese elu, tervist või vara. Kuna kaebajast lähtuv oht on piisavalt usutav, siis on vastustajal õigus lähtuda ohuprognoosist ja võtta ennetavalt tarvitusele meetmed võimaliku ohu ärahoidmiseks.
19.Kuigi mitmed kaebaja rikkumised on pärit enne relvaloa väljastamist, ei muuda see nendega arvestamist relvaloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel põhjendamatuks. Kaebaja poolt liiklusrikkumiste toime panemine ka pärast relvaloa väljastamist näitab, et vastustaja usaldus kaebaja suhtes ei olnud õigustatud. Juba varasemad rikkumised näitasid kaebaja puhul ohumärke ja relvaloa väljastamine kaebajale oli küsitav. Vastustajal on õigus oma varem tehtud vigu ja eksimusi parandada. Kaebaja käitumine on muutunud vastustaja välja toodud rikkumisi arvestades ajas agressiivsemaks, mistõttu oli vastustajal õigus sellele vastavalt reageerida. Oluline ei ole, et kaebaja ei ole kriminaalkorras karistatud. Olenemata sellest näitab kaebaja käitumismuster ja suhtumine temast potentsiaalselt lähtuvat ohtu. Ainuüksi see, et kaebaja ei ole seni ühtegi relvadega seotud rikkumist toime pannud (või ei ole teave selliste rikkumiste kohta vastustajani jõudnud), ei välista ohtu, et ta seda ühel hetkel teeb, arvestades tema suhtumist kehtivatesse normidesse.
20.Relvaloa kehtetuks tunnistamist ei välista asjaolu, et kaebaja vaidlustas väärteootsuse maakohtus. Väärteomenetlus lõppes vastustaja poolt väärteootsuse tegemisega ja vastustajal oli õigus menetluse käigus tuvastatud asjaoludest ka relvaloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel lähtuda. Kuna relvaluba ei tunnistatud kehtetuks selle tõttu, et kaebajat karistati väärteo korras, vaid kaebaja käitumisest lähtuva ohu tõttu, siis ei olnud väärteootsuse kehtima jäämisel olulist tähtsust.
21.Kohus ei näe, et vastustaja oleks teinud otsuse andmisel ilmselgeid kaalumisvigu. Teiste inimeste elu ja tervis on kaalukamad hüved kui kaebaja soov relva omada. Kaebajal on võimalik taotleda endale uus relvaluba, kui ta on pikema aja jooksul (nt 3-5 aastat) näidanud, et ta on oma käitumist muutnud ja hakanud kehtivaid norme järgima.
22.Vastustaja praktika on kohtule teadaolevalt olnud ühetaoline. Ka teiste relvaomanike relvaload on tunnistatud kehtetuks, kui nad on käitunud enda või teise isiku turvalisust ohustavana, nt rikkunud korduvalt LS-i nõudeid.
23.Kaebaja viide Ukraina sõjale ei ole asjakohane. Võimaliku mobilisatsiooni korral ei ole relvaloa kehtivusel tähtsust.
24.Kohus leiab, et vastustaja otsus kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise osas on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
25.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
7(8)
3-24-2324
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.