X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada eluosakonda juurde kaks telefoniaparaati
1.Tagastada X.X.-i kaebus.
2.Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 29. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis, et kohus nõuaks vanglalt välja kaebuses loetletud dokumendid. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla kinnipeetavad pärast kinnipeetavate ümberpaigutamist lukus, kaklused ning tülid on igapäevased ning vanglas piiratakse helistamist. Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas on telefone viis ning helistamiseks aega piisab. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning advokaadi andmiseks.
2.Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 22. juulil 2025 kohtule kaebuses loetletud dokumendid.
3.Tartu Halduskohus jättis 27. augusti 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kuivõrd kaebusest ei selgunud, millise nõudega kaebaja kohtu poole pöördub ning mis on nõude alus, tuli kaebajal selgelt välja tuua, millise nõudega ta kohtu poole pöördub ning lühidalt ja konkreetselt kirjeldada, mis on nõude aluseks.
4.Tartu Halduskohtusse pikendas 2. septembri 2025. a vastuskirjaga Tartu Halduskohtu 27. augusti 2025. a määrusega antud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kaebajal tuli
3-24-3261 kaebuse puudused kõrvaldada viie (5) päeva jooksul 2. septembri 2025. a kirja kättesaamisest arvates.
5.Kaebaja osutas 6. septembril 2025 kohtule esitatud pöördumises, et Tallinna Vanglas on 5 telefoni, aga Tartu Vanglas peab kaklema helistamise võimaluse eest. Vangla toetab sellist käitumist. Vangla ausus piirama telefoni kasutamise aega, et kõigile jätkuks helistamiseks aega. Kaebaja on seisukohal, et see ei ole lahendus, vaid raskendab ja ohustab olukorda. Kaebaja hinnangul tuleb paigaldada sektorisse viis telefoni ja ajapiirang tühistada.
6.Vastuseks kohtunõuetele esitas Tartu Vangla 12. septembril 2025 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid ning 17. septembril 2025 X.X.-i telefonikõnede väljavõtte alates novembrist 2024. Vangla selgitas, et kaebaja viibis perioodil 4. juuli 2024 kuni 14. mai 2025 Tartu Vangla S-hoone 8. osakonnas ning alates 14. maist 2025 S-hoone 6. osakonnas. Ühtlasi teatas vangla, et kõikides S-hoone avatud osakondades on kolm telefoniaparaati.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kohus märgib esmalt, et tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest ning HKMS § 44 lõikest 1 mõistab kohus kaebust selliselt, et see on suunatud üksnes kaebaja, mitte kõigi Shoone esimese korruse kinnipeetavate õiguste kaitseks. Lähtuvalt kaebusest ja 6. septembri 2025. a kaebuse täpsustusest mõistab kohus, et kaebaja eesmärk on, et osakonnas, kus ta Tartu Vanglas viibib, oleks kokku viis telefoniaparaati ning helistamisele seatud ajaline piirang tühistataks, siis tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kohustamisnõude Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada eluosakonda (kus ta viibib) juurde kaks telefoniaparaati ning Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamise nõude (HKMS § 37 lõike 2 punktid 1 ja 2). Saavutamaks eesmärki, et vanglas ei piirataks ajaliselt kaebaja helistamisõigust, tuleb kaebajal vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13, kuna see säte ei võimalda helistada üle 60 minuti päevas ilma põhjendatud vajaduseta ja vanglaametniku loata.
9.Kohus võtab esmalt seisukoha tühistamisnõude lubatavuse osas (I), seejärel kohustamisnõude menetlemise võimalikkuse osas (II), siis lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (III) ja viimasena võtab seisukoha riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise vajalikkuse osas (IV). I
10.Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 5 on kaebaja tühistamisnõude lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1 1 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt 2
3-24-3261 lahendamata jätnud. Kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, siis tuleb kohtul kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.
11.Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamise nõude osas. Kuna Tartu Vangla 12. septembril 2025 esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale vaiet, milles ta vaidlustaks kehtiva Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13, siis ei saa nimetatud nõude osas VangS § 11 lõikest 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ja kaebus Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamiseks tuleb HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada. II
12.Kaebaja on esitanud nõude Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada osakonda kokku viis telefoniautomaati. Tartu Vangla 17. septembri 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et Shoone avatud osakondades on kolm telefoniaparaati. Seega taotleb kaebaja paigaldada enda osakonda juurde kaks telefoniautomaati.
13.Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 punktile 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
14.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid, on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul kuulub kaebus kohustamisnõude osas eeltoodud alusel tagastamisele.
15.Kaebaja väljendab rahulolematust selles osas, et osakonnas, kus ta vanglas viibib, ei ole viit telefoniautomaati, mistõttu ei saa ta enda hinnangul piisavalt helistada. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lõige 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lõige 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ja täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Kaebajal on eeltoodud sätete alusel õigus nõuda, et talle luuakse võimalus kasutada telefoniaparaati helistamiseks vähemalt kord nädalas. Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset õigust nõuda, et helistamise võimaldamine peab olema tagatud talle meelepärasel viisil, antud juhul viie telefoniaparaadiga osakonnas. Sarnaselt paljude teiste vangistusseaduses reguleeritud kinnipeetava õigustega (võimalus kasutada arvutit, vaadata telerit, lugeda ajakirjandust, kasutada raamatukogu jne) on tegemist piiratud ressursi jagamise küsimusega ning vangla peab vastavad võimalused looma mõistlikus ulatuses. 3
3-24-3261 Kaebaja ei ole väitnud, et talle olemasolevate telefoniaparaatide kasutamist ei võimaldata. Tartu Vangla on esitanud kohtule kaebaja telefonikõnede väljavõtte alates 1. novembrist 2024 kuni 12. september 2025. Väljavõttest nähtub, et kaebaja on saanud kasutada telefoniaparaati ulatuslikumalt, kui VSkE miinimumina ette näeb. Tartu Vangla on seega loonud kaebajale võimaluse telefoniaparaadi kasutamiseks ja kaebaja on saanud seda kasutada. Asjaolu, et kaebajal on võimalik helistada kolme telefoniaparaadiga viie asemel, ei saa põhjustada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kohus mõistab, et kaebaja heaolu võib teatud ulatuses langeda, kuna ta võib olla sunnitud ootamata telefoniaparaadi vabanemist et helistada, kuid kaebajale on tagatud reaalne võimalus helistada ning vangla tegevus ei saa kaebajale kaasa tuua ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi.
16.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõikest 1 tulenevalt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Isik ei saa nõuda avalikult võimult sooritusi, milleks seadus talle õigust ei anna. Nagu kohus eelnevalt osutas, siis kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla tagaks helistamise võimalikkuse viie telefoniaparaadiga. Seetõttu ei pea kohus perspektiivseks kaebaja nõuet kohustada Tartu Vanglat paigaldama osakonda, kus ta viibib, juurde kaks telefoniaparaati (et kokku oleks osakonnas viis telefoniautomaati). Õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetaval helistada eluosakonnas viie erineva telefoniautomaadiga, st Tartu Vanglal ei ole kohustust paigaldada kaebaja eluosakonda kokku viis telefoniaparaati.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus kohustamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada. III
18.Kaebaja on kaebuses palunud anda talle advokaat, kuna tema tervis on halvenenud. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
19.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esineb RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
20.Kaebaja selgitas, et ta ei ole suuteline oma õigusi kaitsma, kuna tema tervis on halb.
21.Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava kaebuse, kust nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. 4
3-24-3261 See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et tühistamiskaebuse osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kohustamiskaebuse eduväljavaadet on kohus hinnanud väga väheseks ning tagastab kaebuse käesoleva määrusega HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 21 alusel. Seega on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata. IV
23.Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.