3.Jätta X-i taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt keelati kaebajal vanglas iseseisvalt näotuvastusega vangiportaali ja e-toimikusse sisse logida. Kaebaja ei saa iseseisvalt vangiportaali ja e-toimikusse sisse logida juba pikemat aega, vähemalt alates 7. veebruarist 2025. Portaali sisselogimine käib ainult läbi ametniku kinnituse. Kaebaja leiab, et selline tegevus on õigusvastane, sest see on tema suhtes ebaproportsionaalne ja seab ohtu tema isikuandmed. Tõendamist ei ole leidnud, et ta oleks rikkunud näotuvastusega sisselogimise reegleid. Kaebaja arvates peab ta saama vangiportaali ja e-toimikusse sisse logida teistega võrdsetel alustel. Vangiportaali kasutamise kontrollimine ametniku poolt põhjustab kaebajale
3-25-2316
stressi, vaimseid pingeid, heaolu- ja elukvaliteedi langust, tekitab alaväärsustunnet, alandab tema väärikust ning kahjustab eraelu puutumatust. Kaebajale on põhjustatud kahju inimväärikuse alandamisega summas 1250 eurot ja tervise kahjustamisega summas 1250 eurot, s.o kogusummas 2500 eurot. Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Samuti taotleb ta riigi õigusabi ning palub tõendite hulka lisada tema suhtes algatatud kriminaalasja materjalid ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ning kriminaalasja nr 2592200018 materjalid.
2.Tartu Vangla edastas 13. augustil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 25. märtsi 2025. a pöördumised, Tartu Vangla 31. märtsi 2025. a vastused märgukirjadele nr 2-2/2-25/1854-2 ja 2-2/2-25/1867-2, kaebaja 14. mai 2025. a kahjunõude ja selle täiendused ning Tartu Vangla 14. juuli 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/237-2.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas talle sellega, et alates 7. veebruarist 2025 kuni kahju hüvitamise nõude esitamiseni ei ole võimaldatud tal siseneda vangiportaali ja selle kaudu ka e-toimikusse näotuvastusega, vaid üksnes ametniku autentimisega. Kaebaja on kaebuses küll märkinud, et tema suhtes kohaldatud sisselogimise eripiirang tuleb lõpetada ja ta peab saama sisse logida teistega võrdsetel alustel, kuid kohus ei käsita praegust kaebust selliselt, et kaebaja on soovinud esitada lisaks hüvitamiskaebusele ka kohustamiskaebuse. Vastava kohustamisnõude esitas kaebaja eraldi kaebusena haldusasjas nr 3-25-2062. Praegusest kaebusest nähtub selgelt kaebaja soov esitada Tartu Vangla vastu üksnes kahjunõue.
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kaebusel ei ole eduväljavaateid. Tartu Vangla 14. juuli 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/237-2 kohaselt vastab tõele, et 2025. a veebruarikuus lõpetati kaebaja osas näotuvastusega vangiportaali sisenemine ja tal oli võimalik siseneda vangiportaali üksnes ametniku autentimisega. Tartu Vanglale teadaolevalt lõpetati näotuvastusega vangiportaali sisselogimise võimalus 19. veebruaril 2025 ning 22. veebruaril 2025 kaebajal ebaõnnestus sellisel viisil sisenemine. Praktikas tähendab näotuvastusega autentimisvõimaluse äravõtmine seda, et süsteemist on eemaldatud kinnipeetava pildid, mis võimaldasid seadmel kaamerapildi vahendusel tuvastada, kas vangiportaali soovib sisse logida isik, kelle parooli ja kontoga sisse logida üritatakse. Autentimine ametniku poolt tähendab seda, vangiportaali sisselogimisel peab ametnik käsitsi kinnitama, kas seadme kaamerast nähtuv näopilt vastab sisse logida soovivale isikule. Ametnikule ilmub süsteemi sisse logida sooviva isiku nimi, tema paiknemise andmed ja seadme kaamerapilt. Seega erineb sisselogimise viis ainult selles, kas sisenemiseks annab kinnitusevangiportaal kui seade või konkreetne ametnik. 2
3-25-2316
Vangla selgituste kohaselt lõpetati näotuvastusega vangiportaali sisenemise võimalus seetõttu, et kaebaja logis korduvalt vangiportaali kaaskinnipeetava kontot kasutades (23. jaanuari 2025. a ettekanne nr 2-25-282). Ka Tartu Halduskohtust laekus vanglale 14. jaanuaril 2025 kohtunõue haldusasjas nr 3-25-98, milles kohus viitas kinnipeetavate omavahelisele kirjalikule suhtlusele avaliku e-toimiku kaudu kui võimalikule julgeolekuohule. Seega kuritarvitasid kinnipeetavad näotuvastusega sisselogimise võimalust. See sai võimalikuks seeläbi, et süsteem ei teinud selgelt vahet, kas kaamera taga on päris inimene või on kaamera ette asetatud inimese pilt (nt nimesildi pilt). Teise kinnipeetava nimesildi pildi abil sisselogimine võimaldas sisse logida kaaskinnipeetavate vangiportaali kontodesse. E-toimikut kuritarvitati viisil, kus vanglavälised isikud edastasid esindusõiguse kaudu e-toimiku kaudu kinnipeetavatele erinevaid vanglas keelatud meediafaile või kinnipeetavad suhtlesid omavahel keelatud viisil. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et kehtiv õigus ei kohusta võimaldama vangiportaali sisselogimist üksnes automaatselt näotuvastusega, ilma vanglaametniku vahenduseta. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks vangiportaali sisse logida just automaatse näotuvastusega. Olukorras, kus sisselogimiseks on ka muud võimalused, ei riku vangla kaebaja õigusi sellega, et ei võimalda talle automaatset näotuvastusega sisselogimist. Vanglaametniku kinnitusega portaali sisselogimine ei mõjuta portaali enda kasutamist võrreldes automaatse sisselogimisega. Ka kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kaebaja portaali alates veebruarist 2025 aktiivselt kasutanud, esitades vangiportaali vahendusel hulgaliselt kaebusi ja pöördumisi halduskohtule. Seega pole autentimine mõjutanud kaebaja õiguste teostamist. Tartu Vangla selgitustest nähtuvalt kontrollib vangla kaebaja kui varem vangiportaali sisselogimisvõimalust kuritarvitanud isiku puhul sinna sisse logides tema isikusamasust. Seega pole vangla kaebajat meelevaldselt teistest kinnipeetavatest erinevalt kohelnud. Kuna teise isiku nimel varjatult ja volituseta tegutsemine võib tekitada kinnipeetavate vahel tõsiseid konflikte, ohustab selline tegevus vangla julgeolekut. Vanglal on õigus ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks tegutseda ka olukorras, kus pole täpselt teada isik, kellest oht lähtub. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla tegevus on õigusvastane. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja kahju hüvitamise taotlustest ega kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud ülemääraseid kannatusi. Kaebaja üldsõnalised viited stressile, vaimsetele pingetele ning elukvaliteedi langusele ei osuta kahju tekkimisele. Kohtule teadaolevad asjaolud ei osuta, et kaebajal oleks tekkinud hingelisi üleelamisi või kannatusi, mis küündiksid mittevaralise kahju tekkimiseni.
4.2.Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Võimaldades kaebajal logida vangiportaali sisse ametniku autentimisega, ei sekku vangla märkimisväärselt kaebaja eraellu ega riiva intensiivselt tema õigust isikuandmete kaitsele. Ametnik ei tutvu autentimise käigus vangiportaalis olevate kaebaja andmetega ega sekku tema toimingute sisusse. Kaebaja ei ole väitnud, et vangiportaali sisselogimise erisus mõjutaks portaali funktsionaalsust või seal tehtavaid tegevusi. Seega võib eeldada, et kaebaja saab kasutada portaali sarnaselt teiste kinnipeetavatega ning erisus puudutab üksnes portaali sisselogimise toimingut. Kinnipeetava iseseisev sisselogimine võib küll võtta vähem aega, kuid mõningane viivitus sisselogimisel (s.o aeg, mis kulub vanglaametnikul kinnituse andmiseks) ei saa riivata kaebaja õigusi intensiivselt.
4.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3
3-25-2316
5.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
6.Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).
7.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Asjaolust, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei järeldu, et kaebaja poleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti ei ole kaebajal takistusi vanglaportaali kaudu kohtule dokumentide esitamiseks – seda kinnitab muu hulgas ka praeguses asjas esitatud kaebus. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
8.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.