Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 30.10.2025, Tartu 3-23-1911 Sõrve Haldus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10.05.2023. a otsuse ja 28.07.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks rahuldada Sõrve Haldus OÜ maksetaotlus Tartu Halduskohtu 14.11.2024. a otsus Sõrve Haldus OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – Sõrve Haldus OÜ, esindajad Mirjam-Mari Marastu ja Mari-Liis Lega Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Lisbet Sadam
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sõrve Haldus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2024. a otsus muutmata.
2.Jätta Sõrve Haldus OÜ apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 30.10.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sõrve Haldus OÜ esitas 31.03.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse toetuse saamiseks põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel Saaremaa valda Üüdibe külla Käära kinnistule (katastritunnus 72101:001:1279) pesumaja, rekreatsiooniala, tee ja platsi rajamiseks (toimik nr 64002100255). Abikõlblik summa oli 373 582,60 eurot ja taotletud toetuse summa 149 433,04 eurot.
PRIA määras 17.06.2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1608 Sõrve Haldus OÜ-le toetuse summas 149 433,04 eurot. Seisuga 10.05.2023 oli toetusest kolme maksetaotluse alusel välja makstud 127 572,96 eurot.
3.Sõrve Haldus OÜ esitas 02.09.2022 PRIA-le maksetaotluse 16 390,40 euro tasumiseks.
4.PRIA jättis 10.05.2023. a otsusega nr 13-30.3/23/661 Sõrve Haldus OÜ maksetaotluse summas 16 390,40 eurot rahuldamata (p 1); tunnistas 17.06.2021. a otsuse nr 1330.3/21/1608 kehtetuks (p 2) ning nõudis Sõrve Haldus OÜ-lt tagasi alusetult makstud toetuse summas 127 572,96 eurot (p 3). Otsuse kohaselt lõi Sõrve Haldus OÜ määruse nr 25 § 8 lgtes 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastamiseks kunstlikud tingimused. PRIA hinnangul moodustavad Saaremaaholiday OÜ ja Sõrve Haldus OÜ ühe majandusüksuse ning nende mõlema investeeringuobjektid on osa Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist. PRIA rahuldas Saaremaaholiday OÜ sama programmiperioodi taotluse sama puhkekompleksi tarbeks spaa, teede ja platside rajamiseks summas 149 964,31 eurot, seega on toetuslage ületatud pea kahekordselt. Oktoober OÜ ehitab Käära kinnistule puhke- ja toitlustushoonet. Investeeringu tegelikuks kasusaajaks pole Sõrve Haldus OÜ, vaid toetus koondub tegelikule maaomanikule Tiit Reinfeldile, kes on Oktoober OÜ ja Saaremaaholiday OÜ ainuosanik. Investeeringuobjektiks oleva ehitise 19.03.2021. a ehitusteatise kohaselt on ehitise omanikuks OÜ Saaremaaholiday. T. Reinfeldile kuuluv OÜ Merkoland annab kaebajale laenu investeeringuga seotud arvete tasumiseks. Sõrve Haldus OÜ ning Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ vahel on ühise majapidamise tunnused. Toetused koonduvad omavahel seotud isikute kätte, samas kui avaliku raha arvel makstavad toetused peaksid jõudma võrdsetel tingimustel kõigi õigustatud isikuteni. Ainult toetuse saamise eesmärgil loodud näiliselt sõltumatute, kuid majanduslikult siiski ühise majapidamisena toimetavatele ettevõtetele jagatav toetusraha seab ebavõrdsesse olukorda need toetusi saama õigustatud isikud, kes kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ning jäävad seetõttu toetusest ilma. Selline teguviis läheb vastuollu Euroopa Liidu fondidest rahastamise eesmärkidega ning toetuse taotlemisel on rikutud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mistõttu ei tohi toetust anda.
5.Sõrve Haldus OÜ esitas 09.06.2023 PRIA 10.05.2023. a otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 28.07.2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/940-2 rahuldamata.
6.Sõrve Haldus OÜ esitas 28.08.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 10.05.2023. a otsuse nr 13-30.3/23/661 ja 28.07.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks rahuldada Sõrve Haldus OÜ 02.09. 2022. a maksetaotlus. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Vastustaja järeldus, et kaebaja ja Saaremaaholiday OÜ moodustavad ühise majandusüksuse, on ekslik. Toetuse tegelikuks kasusaajaks on kaebaja. Asjaolu, et mõned kaebaja tulevased kliendid võivad kasutada Saaremaaholiday OÜ teenuseid või vastupidi, ei muuda kahe eraldiseisva äriühingu investeeringuobjekte ühtseks tervikuks. Kaebajat ja Saaremaaholiday OÜ-d ühendab üksnes asukohtade lähedus. Kaebaja on oma äritegevuses vaba. Laenuleping ei anna OÜ-le Merkoland õigust sekkuda kaebaja äritegevusse. Küll aga on kaebajal võimalik saada laenu tagasimaksmisel Käära kinnistu omanikuks. Kaebaja näeb oma klientidena kõiki kohalikke majutusasutusi, mitte üksnes Läätsa Holiday Homes puhkekompleksi. T. Reinfeld ei oma kaebaja üle valitsevat mõju.
6.2.PRIA hindas üllatuslikult ümber kaebaja toetustaotluse põhjal teada olnud faktilised asjaolud. Muu hulgas oli PRIA-le teada kaebaja hoonestusõiguse geograafiline lähedus Saaremaaholiday OÜ asukohale. Ka tegelike kasusaajate osas ei ole pärast toetuse määramist muudatusi toimunud. Kaebaja avaldas PRIA-le juba toetuse saamisel, et tema üheks finantseerijaks on OÜ Merkoland. Samuti pole muutunud hoonestusõiguse asukoht. Kaebaja 2
oli juba varem Käära kinnistu kaasomaniku OÜ-ga Merkoland hoonestusõiguse aluse maa väljaostmise võimaluses kokku leppinud.
6.3.Kaebaja täitis kõik toetuse saamise tingimused. Kaebaja ei esitanud toetuse taotlemisel ebaõigeid andmeid ega jätnud vajalikke andmeid esitamata. PRIA-l oli määruse nr 25 § 13 lg 1 alusel kohustus kontrollida esitatud taotluse nõuetele vastavust, taotluses esitatud andmete õigsust ning taotletava tegevuse vastavust EL õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, Eesti maaelu arengukavas ja määruses nr 25 sätestatud nõuetele. Pärast kolmanda osamakse väljamaksmist on põhjendamatu, ebaõiglane ja ebaproportsionaalne tugineda asjaoludele, mis olid PRIA-le teada juba toetustaotluse esitamise ajal. Toetustaotluse rahuldamisega tuleb taotlejale tagada teatud õiguskindlus, kuid kaebaja puhul pole seda tehtud.
7.Tartu Halduskohus jättis 14.11.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
7.1.EL määrus nr 2021/2116 käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret. Määruse art 62 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et põllumajandusalastes õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. PRIA on 10.05.2023. a otsuses ja vaideotsuses piisavalt selgelt põhjendanud, milles seisneb asjakohaste EL õigusnormidega taotletav eesmärk ning miks see on jäänud saavutamata.
7.2.Vastustaja leidis 10.05.2023. a otsuses põhjendatult, et kaebaja ning Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ tegevus vaidlusaluse investeeringuobjekti rajamisel on kantud ühisest majanduslikust huvist. Vastustaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja ei taotlenud investeeringutoetust üksnes enda ettevõtluse arendamiseks, vaid peaasjalikult T. Reinfeldi kontrolli all olevate äriühingute Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ põhitegevuse hüvanguks, s.o Läätsa Holiday Homes puhkekompleksi arendamiseks. Seega on vastustaja kaebajaga seotud asjaolude põhjal õigesti järeldanud, et kaebaja soovis tekitada toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.
7.2.1.Saaremaaholiday OÜ tegevusalaks on puhkemajad ning Kala kinnistule on seatud Saaremaaholiday OÜ kasuks hoonestusõigus tähtajaga 31.12.2035. Nii Kala kinnistu piir kui ka sellel asuvad ehitised asuvad kaebaja investeeringuobjekti vahetus läheduses. Kaebaja rajatav välibassein asub Kala kinnistu poolsel küljel, kinnistuid ühendab jalgtee ning kinnistute vahele pole rajatud piirdeaeda. Kaebaja investeeringu objektiks oleva abihoone kahe ehitusprojekti (esimese projekti seletuskirja koostamise kuupäev on 19.03.2021 ning töö tellijaks Saaremaaholiday OÜ, teise projekti seletuskirja koostamise kuupäev on 31.03.2021 ning töö tellijaks Sõrve Haldus OÜ) võrdlusest nähtuvalt muudeti kaebaja toetustaotluse esitamise ajaks (31.03.2021) ehitusprojektis tellija nimi, kuid projekti eesmärk teenindada kogu puhkekompleksi, jäi samaks. Selline tegevus osutab selgelt soovile luua ehitise tegelikust tellijast petlik ettekujutus. Kaebaja väide, et kaebajat ja Saaremaaholiday OÜ-d ühendab üksnes asukohtade lähedus, ei ole veenev.
7.2.2.Käära kinnistule rajatud teise hoone (puhke- ja toitlustushoone) ehitusprojekti seletuskirjas (koostatud 29.12.2020, tellijaks on Oktoober OÜ) on muu hulgas märgitud järgmist: „Lisaks eelnevale rajatakse kinnistu kagunurka, Teeääre kinnistu kõrvale uus lisabassein terrassiga, analoogselt Teeääre kinnistul oleva basseiniga, moodustades eelpoolmainitu[...]ga ühtse rekreatsiooniala“. Samuti on asja materjalide hulgas joonis, millel on kaebaja rajatava välibasseini juures kirje „Eelnevalt projekteeritud terrass basseiniga ehitusloa nr 2112271/00702 projekti koosseisus“ (dtl 253). Nimetatud ehitusluba väljastati Oktoober OÜ ehitatud puhke- ja toitlustushoonele.
7.2.3.Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses ehitusprojektide sisu ja eesmärgi kattuvuse kohta selgitusi esitanud. Kohtu hinnangul kinnitavad tõendid, et kaebaja 3
investeeringuobjektiks oleva ehitise rajamisest on majanduslikult huvitatud nii Saaremaaholiday OÜ kui ka Oktoober OÜ ning see ei ole planeeritud iseseisvalt opereerimiseks, vaid moodustab osa Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist. Kaebaja esitatud äriplaan ning fotod investeeringuobjektist ei mõju vastustaja tõendite kõrval veenvalt. 7.3. Oktoober OÜ ja OÜ Ostergaard ja Joost (kaebaja endine ärinimi) sõlmisid 24.03.2021 hoonestusõiguse seadmise lepingu, millega seati Käära kinnistule kaebaja kasuks hoonestusõigus tähtajaga seitse aastat. Kaebaja ja OÜ Merkoland vahel 31.03.2021 sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus OÜ Merkoland andma kaebajale laenu kuni 200 000 eurot. Laenu kasutamise sihteesmärk on Käära kinnistule pesumaja hoone ja rekreatsiooniala rajamine. OÜ Merkoland ja kaebaja sõlmisid 30.11.2022 Käära kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu. Pooled olid kokku leppinud, et nad sõlmivad asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks esimesel võimalusel pärast nendevahelise laenulepinguga võetud kohustuste täitmist, eelduslikult hiljemalt 30.11.2030. Pooled leppisid müügilepingus kokku, et kinnistusraamatusse ei tehta kaebaja kasuks omandamist tagavat eelmärget. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud lepingutes kokkulepitu kaebaja väidet, et talle on tagatud õigus jääda pärast hoonestusõiguse tähtaja saabumist investeeringuobjekti omanikuks ja kasutajaks. Seepärast ei nõustu kohus kaebaja väitega, et kaebajale on OÜ-le Merkoland laenu tagastamise korral tagatud õigus saada Käära kinnistu mõttelise osa omanikuks. Küll aga nähtub hoonestusõiguse seadmise lepingust, et lepingu lõppemisel saab investeeringuobjekti omanikuks Käära kinnistu omanik.
7.4.Kaebaja majanduslikule seotusele Oktoober OÜ-ga osutab ka vastustaja poolt kohtule esitatud kaebaja pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.03.–15.09.2022 kohta. Kohus loeb kaebaja pangakontolt nähtuva põhjal tõendatuks, et lisaks OÜ-le Merkoland on aidanud investeeringuobjekti ehitamist rahastada ka Oktoober OÜ.
7.5.Asja lahendamisel tuleb võtta arvesse ka sündmuste ajalist kulgu. Kaebaja esitas toetustaotluse 31.03.2021. Nädal aega varem, 24.03.2021 sõlmis kaebaja Oktoober OÜ-ga hoonestusõiguse seadmise lepingu. 26.03.2021 muutis kaebaja ärinime ning 31.03.2021 sõlmis OÜ-ga Merkoland laenulepingu Käära kinnistule ehitise rajamiseks. Võttes arvesse, et veel nädal aega enne toetustaotluse esitamist, s.o 19.03.2021, esitati investeeringuobjektiks oleva abihoone (EHR 121356238) ehitisteatis ehitisregistrile Saaremaaholiday OÜ nimel, toetab sündmuste ajaline kulg vastustaja järeldust, et kaebaja on koos Oktoober OÜ-ga, OÜga Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ-ga loonud vaidlusaluse investeeringutoetuse saamiseks kunstlikud tingimused.
7.6.Määruse nr 25 § 8 lg 3 ei kohustanud PRIA-t 10.05.2023. a otsuse tegemisel tuvastama, kas mõni isik omab kaebaja üle valitsevat mõju. Määruse nr 25 § 8 lg 3 sätestab, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Nimetatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kaebaja oleks määruse nr 25 § 8 lg-s 3 nimetatud isik, ei oleks tal õigus saada toetust üle § 8 lg-s 2 sätestatud määra. Ühtlasi ei mõjuta määruse nr 25 § 8 lg 3 EL määruse nr 2021/2116 art 62 kohaldamist.
7.7.EL õiguse normid ei sätesta PRIA-le keeldu võtta toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel arvesse asjaolusid, mis olid talle toetuse andmise ajal teada (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2022. a otsus asjas nr 3-19-1831, p 12). Samuti ei ole õigusaktides seatud toetuse tagasinõudmise lubatavust sõltuvusse toetuse väljamaksete tegemisest. Kui tegemist on toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega, siis esinevadki toetuse tagasinõudmise aluseks olevad peamised asjaolud juba toetuse andmise ajal. Küll aga ei pruugi toetuse andjale olla toetuse andmise ajal ilma põhjalikuma analüüsita arusaadav, kas faktiliste asjaolude põhjal saab teha järelduse, et toetuse saamiseks on loodud tingimused kunstlikult. Võttes arvesse, et kunstlike tingimuste loomisel soovitaksegi sageli peita toetuse saaja ja tegeliku kasusaaja vahelisi seoseid, saab pidada tavapäraseks, et sellised seosed 4
ilmnevad kontrolliasutusele alles toetuse kasutamise ajal või veelgi hiljem. Praeguses asjas ei teinud vastustaja kaebajalt toetuse tagasinõudmise otsuse üksnes toetuse ajal teada olnud asjaolude põhjal. PRIA 10.05.2023. a otsuses on tuginetud muu hulgas ehitisregistri andmetele ning kaebaja pangakonto 2022. a väljavõttele. Kohus peab usutavaks kohtuistungil vastustaja esitatud selgitust, et toetuse andmise ajal ei ole taotluste rohkuse ja ajasurve tõttu võimalik kõiki asjaolusid kontrollida.
7.8.Isikul, kes on loonud toetuse saamiseks kunstlikud tingimused, ei ole õigustatud ootust toetuse andmise otsuse kehtima jäämise suhtes pelgalt põhjusel, et talle toetus anti. Sellise arusaama korral ei olekski kuritarvituse korral toetuse tagasinõudmine võimalik. Isikud, kes on toetuse saamise õigust kuritarvitanud, peavad arvestama sellega, et neilt võidakse nõuda toetuse tagasimaksmist (vt Euroopa Kohtu 29.02.2024. a otsus asjas C-437/22: Eesti Vabariik (PRIA), p 62).
7.9.Kaebaja väitis kohtuistungil, et ta ei olnud teadlik, et toetuse andmise tingimused keelasid laenu võtmise isikult, kelle äriühing on toetust saanud või keelasid selliselt isikult kinnistu omandamise. Kaebaja väide ei ole veenev. Selliseid keelde pole toetuse saajale õigusaktidega kehtestatud ning selliste keeldude olemasolust ei lähtunud vastustaja ka 10.05.2023. a otsuses. Keelatud pole mitte kaebaja osutatud tehingud, vaid toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomine.
7.10.Kuna vastustaja ei kohaldanud 10.05.2023. a otsuses EL määruse nr 640/2014 art 35 lg-t 1 või 6 ega arvanud kaebajat mõne toetuse saamisest välja, ei pea kohus vajalikuks peatuda menetlusosaliste väidetel valeandmete esitamise kohta. Samuti ei oma kunstlike tingimuste loomise tuvastamise tõttu asja lahendamisel tähtsust, kas kaebaja täitis toetuse saamise ja kasutamise tingimused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
8.1.Halduskohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusnorme, kuna ei ole hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, jõudes seetõttu ebaõigete järeldusteni. Halduskohus oleks pidanud selgitamiskohustust täites täpsemalt esile tooma, milliseid tõendeid on kohtu hinnangul kaebajal veel vaja esitada, st milliseid asjaolusid ei pea kohus tõendatuks.
8.2.Kaebaja ei saa võtta seisukohta Läätsa Holiday Homes puhkusekompleksi puudutavates küsimustes ega ka Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ äritegevuse kohta, kuivõrd kaebajal puudub mõju ja kontroll nimetatud äriühingute ja nende äritegevuse üle. Samuti puudub nimetatud äriühingutel mõju ja kontroll kaebaja üle. Kohus ei ole toonud välja ühtegi põhjust, miks ei ole kaebaja rajatud pesumaja ja rekreatsiooniala eraldi käsitletavad. Pelgalt asjaolu, et pesumaja teenuseid hakkaks kasutama ka Läätsa Holiday Homes kompleks, ei tähenda, et ettevõtjad ja projektid oleks seotud. Põhjendamatu oleks välistada võimalik klient (Läätsa Holiday Homes) ainuüksi seetõttu, et see klient asub naaberkinnistul. Kaebajale ei saa panna vastutust selle eest, kuidas arendavad teiste kinnistute omanikud oma kinnistuid, sh kaebaja kasutuses oleva kinnistu osa naabrust.
8.3.Kaebaja tegelik kasusaaja on Madis Joost. Kaebaja ainsaks juhatuse liikmeks on Jaana Juurma. Viidatud isikud ei ole Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ-ga seotud, sh ei ole nad Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ osanikud ja/või juhatuse liikmed.
8.4.Halduskohus asus üllatuslikult otsuses tuginema ehitusprojektile. Kaebaja ei osanud aimata, et ehitusprojekt, mis kunagi ei jõudnud ehitusloani, võib omada käesolevas asjas sellist tähendust ja kaalu.
5
8.5.See, et kaebaja ei ole vaidlusaluse maa omanik, ei tähenda, et kaebaja seda kinnistut ei omanda. Pelgalt seisukoht, et omandamine on võimalik, kuid seda ei pruugi (hüpoteetiliselt) juhtuda, ei anna alust seisukohaks, et on olemas seotus ning toetuse saamiseks tingimusi sooviti täita vaid kunstlikult. Igal kinnistu omanikul on vaba voli otsustada, kas nad soovivad kinnistut ise arendada või soovivad anda kinnistu arendamiseks ja majandustegevuseks kolmanda isiku kasutusse. Kaebaja esitas tõendid avalikult kättesaadavatest allikatest (kinnistusraamat, äriregister), et T. Reinfeld oli kõikide kinnistute maa osas tegelikuks kasusaajaks ka toetuse andmise otsustamise kuupäeva seisuga. Need asjaolud ei ole muutunud.
8.6.Kaebaja nõudeõiguse annab sõlmitud võlaõiguslik müügileping. Kaebajal oli ja on soov Käära kinnistu mõtteline osa omandada.
8.7.Korrektne ei ole seisukoht, et kuna kaebaja võttis laenu äriühingult, kellele kuuluvale kinnistule on seatud kaebaja kasuks hoonestusõigus, siis on tegemist ühe majandusüksusega. Kaebajal on äriplaan, mille elluviimist planeeriti rahastada toetusest ja OÜ-lt Merkoland saadud laenust. Mõlemad rahastuse allikad olid PRIA-le toetuse andmise otsuse tegemisel teada.
8.8.Kaebaja äriplaani elluviimiseks on lisaks rahale vaja ka hoonestusõigust või kinnistu maaomandit, mis mõlemad on kaebajal olemas - kaebajale kuulub hoonestusõigus ning lisaks on kaebajal võimalik välja osta ka hoonestusõiguse alune maa. Hoonestusõiguse seadmise lepinguga ei ole antud maa omanikule õigust sekkuda kaebaja äritegevusse mistahes ulatuses ja viisil. Kaebaja on oma äritegevuses vaba.
8.9.Kaebaja ei nõustu, et sündmuste ajaline kulg tõendab kohtu ja PRIA seisukohti kaebaja poolt koos Oktoober OÜ-ga, OÜ-ga Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ-ga kunstlike tingimuste loomisest toetuse saamiseks. Kaebaja kinnitab, et toetuse taotlejaks, saajaks ja toetuse osas kasusaajaks on kaebaja. Kaebaja äriplaani elluviimise rahastamise oluliseks allikaks oli taotletav toetus. Seetõttu on loogiline, et kohtu poolt välja toodud sündmused on ajalises seoses.
8.10.Pärast kolmanda osamakse väljamaksmist tugines PRIA üllatuslikult asjaoludele, mis olid teada juba taotluse esitamise hetkel. Avalikud andmed kinnistute omanike jm asjaolude kohta olid PRIA-le avalikult kättesaadavad taotluse esitamise hetkel. PRIA ei täitnud piisavalt selgitamiskohustust ja ei rakendanud seadusest tulenevalt uurimispõhimõtet. Ei ole õige olukord, kus PRIA asub enne viimast toetuse väljamakset hindama positiivse toetuse otsuse aluseks olnud andmeid kardinaalselt teisiti kui toetuse taotlemisel. Toetustaotluse rahuldamisel peab olema taotlejale tagatud õiguskindlus.
9.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustus halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ning jäi vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
9.1.Kaebaja keskendus ettevõtete seotusele vastuväiteid esitades üksnes igale üksikule elemendile, mitte tervikpildile. Kuigi tuvastatud asjaolud üksikuna võttes ei pruugi luua veendumust ettevõtete vahelisest seosest, tuleb kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta hinnata kogumis ja omavahelises seoses. Seda on PRIA ning halduskohus ka teinud ning jõudnud järelduseni, et tuvastatud asjaolud kogumis näitavad, et T. Reinfeld on kaebaja investeeringuobjektist majanduslikult sedavõrd huvitatud isik, et omab kaebaja üle valitsevat mõju.
9.2.Vastustaja ei nõustu väitega, et kaebaja ei osanud aimata, et ehitusprojekt võib omada asjas olulist tähendust ja kaalu ning ei pööranud seetõttu halduskohtumenetluses sellele piisavalt tähelepanu. Vastustaja juhtis menetluses korduvalt kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja ei ole suutnud veenvalt selgitada vasturääkivusi, mis tulenevad ehitusprojektide seletuskirjadest või asjaoludest, mis viitavad tegutsemisele T. Reinfeldi, sh puhkekompleksi, hüvanguks. Seega ei saanud antud asjaolu olla kaebaja jaoks üllatuslik. 6
9.3.Vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida toetuse saamise tingimuste täidetust ja sellele ka vastavalt reageerida. Nõuetele vastavust kontrollib vastustaja eelkõige toetustaotluse alusel, vajadusel aga ka pärast toetuse määramist läbiviidava kontrolli käigus. Kuigi haldusorganil on kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada, ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt uurimispõhimõte piiramatu, vaid asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt Riigikohtu 01.10.2019. a otsus nr 3-18-1891, p 19). Vastustaja on kehtivat kohtupraktikat arvestades seisukohal, et PRIA ei pea ega pidanud ka toetuse maksmist otsustades uurima kaebaja kõikvõimalikke varjatud seoseid kolmandate ettevõtetega, kui kaebaja ei ole võimalikest seostest ise selgelt PRIA-le informatsiooni esitanud ja puuduvad muud mõistlikud ajendid varjatud seoste kahtlustamiseks. Vastupidine koormaks haldusorganit põhjendamatult. Kui aga ilmevad konkreetsed vihjed või viited ettevõtete vahelistele seostele (sh varjatud seostele), mis võivad mõjutada toetuse saamise õigust ehk teisisõnu ilmneb mõistlik ajend, on PRIA kohustatud neid omal initsiatiivil kontrollima. PRIA algataski omal initsiatiivil kaebaja ja kaebajaga seotud ettevõtete kontrolli neljanda maksetaotluse menetluse käigus, mil selleks oli PRIA hinnangul ajend, ning tuvastas põhjaliku kontrolli käigus, et kaebaja on tegelikkuses toetuse saamise nõuded täitnud kunstlikult.
9.4.Toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus ning toetuse taotlemine ei ole ka kohustus. Kui isik on otsustanud investeeringu teostada avalike vahendite abil, peab ta vastama kõikidele toetuse saamiseks sätestatud nõuetele. Toetuse saamiseks sätestatud nõuete täitmise ning nende rikkumisele järgnevate tagajärgede eest vastutab toetuse saaja, mitte
PRIA.
9.5.Kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele juhul, kui ta oma tegevusega teadlikult põhjustas õigusvastase haldusakti andmise, so toetuse õigusvastase määramise. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et varjata isikutevahelisi seoseid. Sellises olukorras on kaebaja väited õiguskindluse kohta asjakohatud. Toetuse abil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu risk, et taotleja, taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist täiendavalt kontrollida, mis võib rikkumise avastamisel päädida toetuse tagasinõudmisega.
10.Kaebaja esitas vastuväitena vastustaja vastusele enda täiendava seisukoha, milles jäi enda varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 14.11.2024. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses samuti igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on selgelt toodud ka kõik põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja tõendeid valesti hinnanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid. Vastuseks Sõrve Haldus OÜ apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja heidab halduskohtule ette ka selgitamiskohustuse rikkumist, leides, et kohus oleks pidanud täpsemalt esile tooma, milliseid tõendeid on kohtu hinnangul kaebajal veel vaja esitada, st milliseid asjaolusid ei pea kohus tõendatuks, viidates konkreetsemalt sellele, et 7
kaebaja jaoks oli üllatuslik, et kohus asus otsuses suuresti tuginema ehitusprojektile, kuid eelnevalt selle kohta kaebajalt selgitusi ei küsinud ega selgitanud kaebajale ka ehitusprojekti tähtsust asja lahendamisel.
12.1.Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Halduskohtumenetluses rakendatava selgitamiskohustuse sisu toodi välja RKHK 13.02.2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-00, milles märgiti, et: "Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leiab, et taotlus on formuleeritud ebaselgelt, peab ta laskma kaebust täpsustada ning kindlaks tegema, millist taotlust kaebaja soovis esitada.“ Samas on kohtupraktikas leitud ka seda, et kui kaebajat esindavad õigusteadmistega isikud, tuleb eeldada, et kaebaja on ise esitanud enda efektiivseks õiguskaitseks vajalikud taotlused ja tõendid ning selgitamiskohustuse täitmine kohtu poolt on eriti oluline üksnes juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (vt nt RKHK 22.02.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-87-06, p 12). Käesoleval juhul on kaebajat alates vaidemenetlusest esindanud kaks TÜ õigusteaduskonna õigusharidusega esindajat. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vormivigadega kaebuse, ebaselgelt sõnastatud kaebuse taotluse või jätnud asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid esitamata. Seda, et kaebaja esitas kohtumenetluses kõik vajalikud seisukohad ja tõendid, kinnitab kaebaja ka ise apellatsioonkaebuses. Seega pole alust halduskohtule ette heita seda, et kohus oleks selgituskohustuse täitmiseks pidanud kaebajale täiendavalt selgitama, milliseid tõendeid ta peab oma õiguste kaitseks veel esitama. See, et halduskohus kontrollis asjas esitatud (sh PRIA poolt esitatud) tõendite põhjal seda, kas kaebaja eesmärk oli saada eelis toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomise kaudu ja hindas mh investeeringuobjektiks oleva abihoone kahe ehitusprojekti tiitellehti ja seletuskirju ning Käära kinnistule rajatud teise hoone (puhke- ja toitlustushoone) ehitusprojekti seletuskirja, tehes järelduse, et need tõendid kinnitavad vastustaja väidet, et kaebaja investeeringuobjektiks oleva ehitise rajamisest olid majanduslikult huvitatud nii Saaremaaholiday OÜ kui ka Oktoober OÜ ning see abihoone koos rekreatsioonialaga ei ole planeeritud iseseivalt opereerimiseks, vaid moodustab osa Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist, ei ole käsitatav selgituskohustuse rikkumisena.
12.2.Kaebaja poolt väidetu, et tema jaoks oli üllatuslik, et kohus asus otsuses suuresti tuginema ehitusprojektile, kuid eelnevalt selle kohta kaebajalt selgitusi ei küsinud ega selgitanud kaebajale ka ehitusprojekti tähtsust asja lahendamisel, ei ole samuti käsitletav selgituskohustuse rikkumisena halduskohtu poolt. Asja materjalidest nähtuvalt esitas PRIA kõnealused tõendid kohtule 29.05.2024. a täiendava seisukoha lisana ja need toimetati kätte kaebaja esindajatele. 05.06.2024. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud kaebajal midagi nende asja juurde võtmise vastu, kuid ta soovis esindajate kaudu täiendavat tähtaega PRIA viimasele seisukohale ja uute tõenditega seonduvale vastamiseks. Halduskohus andis menetlusosalistele täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks tähtaja. Kaebaja osas märkis halduskohus, et kui kaebaja ei ole vastustaja käsitlusega nõus, siis tuleb tal esitada kohtule tõendid selle kohta, et ta korraldab investeeringuobjekti ehitust ise ja kontrollib selle projekti elluviimist. Kaebaja esitas omapoolse selgituse ning täiendavad tõendid 20.06.2024 ning on enne vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist saanud oma seisukohti, vastuväiteid PRIA seisukohtadele ja vajadusel täiendavaid tõendeid esitada veel 18.07.2024, 19.07.2024, 23.10.2024 ja 08.11.2024. See, et kaebaja ei ole siiski suutnud veenvalt selgitada vasturääkivusi, mis tulenevad ehitusprojektide seletuskirjadest või asjaoludest, mis viitavad kaebaja tegutsemisele T. Reinfeldi ehk kogu puhkekompleksi kui terviku hüvanguks, ei tähenda, et ehitusprojektidega seotud asjaoludele tuginemine kohtu poolt oleks saanud olla kaebajale üllatuslik.
12.3.Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, et tema arvates ei saa ehitusprojektile omistada sellist kaalu, nagu vaidlusaluses kohtuotsuses kirjas on. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 8
vastavate selgitustega selle kohta, mis nähtub kaebaja investeeringuobjekti kohta koostatud ehitusprojektide tiitellehtedelt ja seletuskirjadest, nendes tellija nime muutmisest ja nn puhkeja toitlustushoone ehitusprojekti seletuskirjast ning joonisest (kohtuotsuse p-d 30.2.3-30.3). Halduskohus tegi mh nende tõendite põhjal õige järelduse, et kaebaja investeeringuobjektiks oleva ehitise rajamisest olid majanduslikult huvitatud nii Saaremaaholiday OÜ kui ka Oktoober OÜ ning see ei ole planeeritud kaebaja poolt iseseisvalt opereerimiseks.
12.4.Arvestades asja materjale on igati põhjendatud ka see halduskohtu hinnang, et kaebaja ei ole tegelikult haldus- ega kohtumenetluses ehitusprojektide sisu ja eesmärgi kattuvuse kohta sisulisi selgitusi esitanud. Kaebaja väide, et hoopis halduskohus ei ole selgituskohustust täites piisaval määral kaebajale selgitanud, et kohtu hinnangul ei ole kaebaja piisaval määral konkreetselt ehitusprojekti kohta selgitusi andnud ega tõendeid esitanud, on arvestades käesoleva otsuse p-s 12.2 väljatoodut, selgelt põhjendamatu.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille järgi vastustaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja ei taotlenud investeeringutoetust üksnes enda ettevõtluse arendamiseks, vaid peaasjalikult T. Reinfeldi kontrolli all olevate äriühingute Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ põhitegevuse hüvanguks ehk Läätsa Holiday Homes puhkekompleksi arendamiseks ning vastustaja on seega õigesti järeldanud, et kaebaja soovis tekitada toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.
13.1.Kaebaja väited, et ta ei saa võtta seisukohta Läätsa Holiday Homes puhkusekompleksi puudutavates küsimustes ega ka Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ äritegevuse kohta, kuna kaebajal puudub mõju ja kontroll nimetatud äriühingute ja nende äritegevuse üle ning nimetatud äriühingutel puudub mõju ja kontroll kaebaja üle, on paljasõnalised ja ei lükka ümber halduskohtu poolt vaidlustatud otsuses tuvastatut. Tuginedes asjas esitatud tõenditele ja välja selgitatud olulistele asjaoludele on PRIA ning halduskohus jõudnud põhjendatult veendumusele, et kaebaja on seotud T. Reinfeldiga seotud äriühingutega Oktoober OÜ, Merkoland OÜ ja OÜ Saaremaaholiday läbi asukohaliste, isikuliste ja tehinguliste seoste. Asjaoludeks, mis kinnitavad kaebaja seotust nimetatud äriühingutega on kaebaja tegevuskoha aadress ja seotus kõrvalkinnistutega; investeeringuobjekti ehitusprojekti seletuskiri; investeeringuobjektide aluse maa sama maaomanik; äriregistri andmed isikutevahelisest seotusest ja laenulepingud seotud isikutega. Need asjaolud kogumis näitavad, et investeeringust saab kasu puhkeküla omanik ja tegelik maaomanik T. Reinfeld, kes on Oktoober OÜ ja OÜ Saaremaaholiday ainuosanik. Kuna OÜ Saaremaaholiday ja OÜ Sõrve Haldus moodustavad ühe majandusüksuse ja sellest tulenevalt on ületatud saadava investeeringutoetuse maksimaalne suurus, milleks on 150 000 eurot programmperioodil kokku, siis leidis halduskohus õigesti, et antud juhul rikuti määruse nr 25 § 8 lg 2 ja 3 nõudeid.
13.2.Kuna halduskohus selgitas menetluse käigus õigesti välja selle, et kaebaja investeeringuobjekt on planeeritud olema osa Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist, mis omakorda osutab kinnistutel opereerivate isikute ühistele majanduslikele huvidele ja ka põhjendas oma seisukohta, siis ei pidanud kohus täiendavalt kuidagi asuma põhjendama seda, miks ei ole kaebaja rajatud pesumaja ja rekreatsiooniala siiski puhkekompleksist eraldi käsitletavad. Kaebaja väide, et talle ei saa panna vastutust selle eest, kuidas arendavad teiste kinnistute omanikud oma kinnistuid, sh kaebaja kasutuses oleva kinnistu osa naabruskonda, ei lükka halduskohtu seisukohta ümber ega tõenda kuidagi seda, et kaebaja on tegelikult oma majandustegevuses iseseisev ning tema investeeringuobjekt ei ole osa kõnealusest puhkekompleksist.
13.3.Olemasolevate tõendite valguses on kaebaja kinnitus, et ta on iseseisev ja eraldiseisvalt tegutsev äriühing lihtsalt paljasõnaline väide. Halduskohus leidis vaidlusaluses otsuses kaebaja poolt oma iseseisva äriühinguna tegutsemise väite kohta esitatud tõendite osas 9
(äriplaan, fotod investeeringuobjektist) samuti igati põhjendatult, et need ei mõju vastustaja tõendite kõrval veenvalt.
13.4.Kaebaja väide, et ainus taotletud investeeringutoetusest kasusaaja saab olla Madis Joost, kuna tema on OÜ Sõrve Haldus ainuosanik, on asjakohatu ja ümber lükatud ka asjas esitatud ja uuritud tõenditega, mille alusel tegid vastustaja ja halduskohus kindlaks, et kaebaja on seotud T. Reinfeldiga seotud äriühingutega Oktoober OÜ, Merkoland OÜ ja OÜ Saaremaaholiday ning seega saab investeeringust tegelikult kasu puhkeküla omanik ja tegelik maaomanik T. Reinfeld.
14.Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust kaebaja seisukoht, mille järgi on ebaõige halduskohtu arvamus, et nimetatud lepingutes kokkulepitu ei kinnita kaebaja väidet, et talle on tagatud õigus jääda pärast hoonestusõiguse tähtaja saabumist investeeringuobjekti omanikuks ja kasutajaks. Kaebaja hinnangul annab talle sellise nõudeõiguse sõlmitud võlaõiguslik müügileping ja kaebajal on soov Käära kinnistu mõtteline osa omandada.
14.1.Kuna kõnealuse võlaõigusliku müügilepingu kohaselt kohustus kaebaja tasuma müügihinna 10 500 eurot ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates ning lepiti kokku, et kaebaja ja OÜ Merkoland sõlmivad asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks esimesel võimalusel pärast nendevahelise laenulepinguga nr 300321 võetud kohustuste täitmist, eelduslikult hiljemalt 30.11.2030, siis ei tehta kinnistusraamatusse kaebaja kasuks omandamist tagavat eelmärget, siis tuleb nõustuda halduskohtuga, et pelgalt võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine kinnistusraamatusse eelmärget tegemata ei anna kaebajale õigust saada Käära kinnistu mõttelise osa omanikuks. Võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine ja kaebaja väide, et ta soovib Käära kinnistu mõttelist osa omandada, ei tähenda veel selle kinnistu omandamist. Ja nagu halduskohus täiendavalt märkis, siis nähtub hoonestusõiguse seadmise lepingust hoopis see, et lepingu lõppemisel saab investeeringuobjekti omanikuks Käära kinnistu omanik.
14.2.Kaebaja poolt sõlmitud kolme lepingu alusel leidis halduskohus põhjendatult, et on tõendatud ka kaebaja tehinguline seotus Oktoober OÜ-ga ja OÜ-ga Merkoland, millised äriühingud on omakorda seotud T. Reinfeld.
15.Kaebaja arvates ei ole korrektne kohtu seisukoht, et kuna kaebaja võttis laenu äriühingult, kellele kuuluvale kinnistule on seatud kaebaja kasuks hoonestusõigus, siis on tegemist ühe majandusüksusega. Kaebajal on äriplaan, mille elluviimist planeeritigi rahastada toetusest ja OÜ-lt Merkoland saadud laenust ning see oli ka PRIA-le juba toetuse andmise otsuse tegemisel teada.
15.1.Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kuigi lähtudes kaebaja väidetest on Sõrve Haldus OÜ äritegevus iseseisev, siis sellisel juhul peaks planeeritav investeeringuobjekt olema konkureeriv kõrvalolevale Läätsa Holiday Homes puhkekompleksile. Samas on nimetatud puhkekompleksi omanik läbi teiste ettevõtete andnud kaebajale hoonestusõiguse investeeringuobjekti loomiseks ja lisaks ka laenu, tagamaks kaebaja omafinantseeringu nõude täitmist. Asja juures olevalt pangakonto väljavõtetelt nähtub, et investeeringuga seotud arvete tasumiseks andis kaebajale laenu T. Reinfeldile kuuluv OÜ Merkoland, mis tähendab, et T. Reinfeldi ettevõtted finantseerivad kaebaja investeeringuobjekti elluviimist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ei ole eluliselt usutav, et üks ettevõtte annab teisele ettevõttele abi selliselt, et loob endale ise konkurentsi. Kuigi kaebaja kinnitab, et on ise toetuse taotlejaks, saajaks ja toetuse osas kasusaajaks, ei ole ta kuidagi põhistanud enda autonoomsust T. Reinfeldist või talle kuuluvatest äriühingutest, eriti olukorras, kus asjas kogutud tõendid kinnitavad vastupidist, so seda, et kaebaja ning Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ tegevus vaidlusaluse investeeringuobjekti rajamisel on kantud ühisest majanduslikust huvist. 10
16.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja toetustaotluse PRIA-le 31.03.2021. Nädal aega varem, so 24.03.2021 sõlmis kaebaja OÜ-ga Oktoober hoonestusõiguse seadmise lepingu. 26.03.2021 muutis kaebaja ärinime ning 31.03.2021 sõlmis OÜ-ga Merkoland laenulepingu Käära kinnistule ehitise rajamiseks. Nädal aega enne toetustaotluse esitamist, so 19.03.2021, esitati aga investeeringuobjektiks oleva abihoone (EHR 121356238) ehitisteatis nr 2111201/07322 ehitisregistrile Saaremaaholiday OÜ nimel. Eeltoodu põhjal on halduskohus põhjendatult leidnud, et selline sündmuste ajaline kulg toetab vastustaja järeldust, et kaebaja on koos OÜ-ga Oktoober, OÜ-ga Merkoland ja OÜ-ga Saaremaaholiday OÜ loonud vaidlusaluse investeeringutoetuse saamiseks kunstlikud tingimused.
16.1.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud kinnitus, et ta on ise toetuse taotlejaks, saajaks ja toetuse osas kasusaajaks ning väide, et kuna kaebaja äriplaani elluviimisel oli oluliseks rahastamise allikaks taotletav toetus, siis on loogiline, et sündmused olidki sellises ajalises järgnevuses, ei lükka kuidagi ümber halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et kaebaja on koos OÜ-ga Oktoober, OÜ-ga Merkoland ja OÜ-ga Saaremaaholiday OÜ loonud vaidlusaluse investeeringutoetuse saamiseks kunstlikud tingimused.
17.Põhjendatud ei ole kaebaja väited, mille kohaselt PRIA ei täitnud piisavalt selgitamiskohustust ja ei rakendanud seadusest tulenevalt uurimispõhimõtet ning ei ole õige olukord, kus vastustaja asub enne viimast toetuse väljamakset hindama varasema toetuse määramise otsuse aluseks olnud andmeid kardinaalselt teisiti kui toetuse taotlemisel, sest ka toetustaotluse rahuldamisel peab olema taotlejale tagatud õiguskindlus.
17.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei jätnud vastustaja selgitamiskohustust täitmata ja uurimispõhimõtet rakendamata ega käitunud õigusvastaselt ja ei rikkunud kaebaja õiguspärast ootust, kui ei tuvastanud taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid juba kaebajale toetuse määramise etapis, vaid neljanda maksetaotluse hetkel. Tartu Ringkonnakohus on PRIA toetustega seonduvas 31.03.2022. a otsuses asjas nr 3-19-1831 märkinud, et asjaolust, et PRIA on toetuse välja maksnud, ei saa kuidagi tuleneda kaebajale õiguspärast ootust, et seda toetust ei või pärast asjaolude kontrollimist tagasi nõuda. Samuti leidis ringkonnakohus, et pole viidatud ühelegi normile, millest tuleneks, et kui PRIA on toetuse väljamaksmise ajal mingitest asjaoludest teadlik, siis ei saa ta tugineda neile asjaoludele hiljem toetuse tagasinõudmisel. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 5 ja 6 sätestavad hoopis põhimõtte, et isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või haldusakt oli antud isiku esitatud ebaõigete andmete alusel või pettusega haldusorganit mõjutades. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda usalduse kaitsele juhul, kui ta oma tegevusega teadlikult põhjustas õigusvastase haldusakti andmise, so toetuse õigusvastase määramise. Seega ei ole asja lahendamisel määrav, kas vastustaja kaebajale toetuse määramisel oli teadlik kõigist asjaoludest, mille põhjal ta hiljem tuvastas mittevastavuse toetuse saamise tingimustele.
17.2.Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele ja õiguspärasele ootusele olukorras, kus toetuse saamise tingimused on täidetud kunstlikult. Samuti on selge, et PRIA kaasabil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu risk, et taotleja, taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist täiendavalt kontrollida ja see võib rikkumise avastamisel lõppeda ka juba välja makstud toetuse tagasinõudmisega. Vaidlust ei saa olla selles, et vastustajal on õigus ja ka kohustus kontrollida vastavate tingimuste (mis on seatud EL-i määruste ja siseriiklike õigusaktidega) täidetust ja sellele ka vastavalt reageerida. Lisaks sellele ei ole toetuse saamine isiku subjektiivne õigus ning toetuse taotlemine ei ole ka kohustus. Toetuse saamiseks sätestatud nõuete täitmise ning nende rikkumisele järgnevate tagajärgede eest vastutab toetuse saaja, mitte vastustaja. 11
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.11.2024. a otsuse muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.