lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3723/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3723/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

RESOLUTSIOON

3-25-3723 30.10.2025 Reelika Kitsing X-i kaebus Viru Vangla 17.10.2025. a vaideotsuse nr 1-8/325/159-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vastama tema pöördumistele

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.
4.Asendada tähemärgiga.

avaldatavas

lahendis

kaebaja

nimi

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Viru Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 25.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt esitas ta ajavahemikul 31.08.2025–18.09.2025 Viru Vanglale hulgaliselt pöördumisi, mis olid nii eri- kui ka samasisulised. Viru Vangla tagastas 19.09.2025. a otsusega nr 2-2/3-25/6825-2 kaebaja 117 pöördumist. Kaebaja esitas 26.09.2025 vaide nr 18/3-25/159-1, milles leidis, et vangla eesotsas kontaktisik Hangiga ja üksuse juht Abeliga jätab tahtlikult tema pöördumistele vastamata, diskrimineerides teda kui venelast. Kaebaja taotles kohtueelselt vastuskirja nr 2-2/3-25/6825-2 tühistamist ja pöördumistele vastamist. Kaebuse kohaselt jättis Viru Vangla 17.10.2025. a vaideotsusega nr 1-8/3-25/159-2 vaide rahuldamata. Kaebaja ei nõustu 17.10.2025. a vaideotsusega ning taotleb selle õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist vastama tema esitatud pöördumistele, millele ta 19.09.2025. a otsusega vastust ei saanud. Kaebaja taotleb kaebuses kohaldada esialgset õiguskaitset 17.10.2025. a vaideotsuse teemal. Kaebaja soovib, et kohus kaasaks menetlusse Andmekaitse Inspektsiooni. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista riigilõiv summas 20 eurot, mille kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud.

3-25-3723

2.Viru Vangla esitas 29.10.2025 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad haldusmenetluse materjalid. Viru Vangla on seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole alust ning see on põhjendamatu.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus on seisukohal, et X-i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
4.Praeguses asjas on vaidluse all kaebaja poolt ajavahemikul 31.08.2025–18.09.2025 vanglale esitatud pöördumistele vastamata jätmine. Kohus tutvus nimetatud kaebaja pöördumistega. Kaebaja esitatud arvukatest pöördumistest ilmneb ilmselge pahatahtlikkus ning soov enda õigusi kuritarvitada. Kaebaja on esitanud vanglale kinnipidamistingimustega mitteseotud küsimusi, seosetuid ja korduvaid avaldusi. Kaebaja on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus haldusorganil ei ole ilmselgelt võimalik mõistliku aja jooksul kinnipeetava kirjalikele pöördumistele vastata. Taolises kaebaja enda tekitatud olukorras ei saa kaebaja õigust saada oma pöördumistele vastus olla intensiivselt riivatud. Kaebaja on kohtueelselt oma õigust esitada haldusorganile märgukirju, selgitustaotlusi, teabenõudeid, kaebusi ja muid avaldusi olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohus leiab, et isegi kui vangla on mõne kaebaja pöördumise puhul riivanud kaebaja õigusi ja jätnud muude avalduste hulgas näiteks vaidele vastamata, on see tingitud kaebaja enda pahatahtlikkusest ning kaebaja õigusi ei ole sellega intensiivselt riivatud. Kui kinnipeetav ei saa tähtaegselt haldusorganilt vastust oma taotlust sisaldavale avaldusele, siis võib kaebaja oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda otse kohtu poole. Kuna kaebaja ei ole kaebuses välja toonud oma nõudmiste sisu, siis õigus, mida kaebaja arvates on rikutud, saab olla üksnes õigus heale haldusele. Haldusorgan võib jätta pöördumisele vastamata, kui vastamine takistab haldusorganile pandud avalike ülesannete täitmist (vt nt Tartu Halduskohtu 25.10.2019. a määrus asjas nr 3-19-1810). Veidi enam kui kahe nädala jooksul 117 avalduse esitamine vanglale takistab vanglaametnikel oma muude tööülesannete täitmist. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-le 6 tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. MSVS § 5 lg 9 p 7 annab õiguse vastamisest loobuda ka juhul, kui selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Kaebaja on esitanud massiliselt teabenõuetena pealkirjastatud pöördumisi, mis ei puuduta kuidagi kaebaja õigusi kinnipidamisasutuses ega ole seotud vangistuse täideviimisega, samuti ei ole tegemist teabenõuetega seaduse mõttes. Kaebaja on esitanud pahatahtlikuid küsimusi vanglale asjaolude kohta, mis ei ole kuidagi seotud avalike ülesannete täitmisega kinnipidamisasutuses. Seetõttu ei pea haldusorgan ka teabenõuetena pealkirjastatud pöördumistele avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul vastama (vt AvTS § 23 lg 2 p 3). Kohus leiab, et 19.09.2025. a vastusega kaebaja pöördumiste tagastamine oli õiguspärane ning tagastamise otsuses esitatud selgitused ning viited kohtupraktikale on asjakohased. Praegusel juhul on kaebaja oma kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud.
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kohus mõistab, et kaebaja on kaebuses esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotleb vastustaja kohustamist vastama kaebaja 117 pöördumisele. Seega taotleb kaebaja 2

3-25-3723 esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist toimingut tegema HKMS § 251 lg 1 p 3 kohaselt. Kuigi kaebaja ei ole mingil moel põhistanud esialgse õiguskaitse taotlust, tasunud seaduse kohaselt riigilõivu ega taotlenud menetlusabi, ei pea kohus vajalikuks jätta taotlust käiguta, kuna peab taotlust selgelt põhjendamatuks. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama seega tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebajale võiksid saabuda mistahes pöördumatud tagajärjed, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Samuti nõustub kohus vangla seisukohaga, et praegusel juhul tähendaks soovitud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine põhivaidluse ette ära otsustamist, mis ei ole kohtupraktikas üldjuhul lubatav.

7.Kaebuse kohaselt on kaebaja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 20 eurot. Kohtule ei nähtu riigilõivu laekumist käesolevas asjas. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt puuduks kohtul ka alus tasutud riigilõivu tagastamiseks, kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel. Võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 4).
8.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus kaasata kohtuasja menetlusse täiendavaid menetlusosalisi.
9.Vastavalt kaebaja taotlusele asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium